Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: M.B, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.B kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 14.06.2012 otsusele nr 2302,12,007797 M.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS §
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks määratud põhikaristuse, so rahatrahvi määra osas.
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.05.2012 kell 12.05 Õie ja Liiva tänava ristmikul Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,30 +/- 0,05 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et 25.05.2012 õhtul tarvitas alkoholi, järgmisel hommikul kella kümneks tundis ennast hästi. Päeval helistas Sergei Smirnov ja palus sõita väljakutsele. Nõustus sõitma, peeti kinni ja alkomeetri positiivne tulem oli ebameeldivaks üllatuseks. Taotleb trahvi summas 800 eurot vähendamist, kuivõrd trahv ületab tema maksevõimet. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on töötu abikaasa ja kaks alaealist last. On suur võlg korteri eest. Pärnu Maakohtu määruse alusel on kohtutäitur U.Tärno arestinud arveldusarve ja vara ning talle jääb kätte vaid miinimumpalga suurune summa. Palk on 500 kuni 520 eurot, millest pool läheb pangale. 800 eurose rahatrahviga karistatakse tema lähedasi pereliikmeid, kuigi karistuse eesmärgiks on karistada süüdlast. Tegemist ei olnud tahtliku süüteoga. Kaebuse esitaja sattus kerge joobe omapära ohvriks. Tundis ennast kindlalt ja igatpidi hästi, mille tõttu eksis oma seisundi hindamisel. Rikkumine ei olnud ohtlik süütegu ja ta ei olnud ohtlik liikleja. Uuringute kohaselt on kerges joobes juhtidega liiklusõnnetuste osakaal väike. Kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse osas otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ohustanud teisi liiklejaid, tegemist oli laupäevaga ja kaasliiklejate arv tänavatel minimaalne, seega ka oht minimaalne. Juhtimisõiguse olemasolu on kaebuse esitajale väga tähtis. Kasutab tööl käimiseks kasutab venna sõidukit, sest töökoht asub Rae vallas ja hommikul ei liigu sinna ühtegi ühistransporti. Juhtimisõiguse äravõtmine toob kaasa töökoha kaotuse. Määratud trahv on juba piisav mõjutusvahend. Trahv on määratud keskmisest määrast oluliselt kõrgemana. Pere majanduslik olukord on selline, et ükskõik milline trahv on lisaraskus pere rahakotile. Trahvi määramine pani teda mõtlema ning edaspidi on ettevaatlik 2 liikluses ja eriti ettevaatlik alkoholi tarvitamisega. On juba soetanud ühekordsed kiirtestid ning iga vähemagi kahtluse korral saab end kontrollida. Seetõttu taotletakse vähendada rahatrahvi suurust ja tühistada lisakaristus, so juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et sõber palus veoauto võtta ja võttis selle Õismäe tee 52 või 54 parklast. Töötab H AS alates 2006st aastast, eluaseme laen on umbes samast ajast. Abikaasa on töötu poolteist aastat. Alkoholi tarvitas eelmisel õhtul baaris 250 grammi konjakit, oli sõbra sünnipäeval. Eelmist trahvi samalaadse väärteo eest tasus pool aastat, viimase osa tasus vist maikuus. Trahv on piisav karistus, kui juhtimisõigus ära võetakse, jääb tööta. Kohtuväline menetleja leidis, et jääb otsuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitajat on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Juhid, kes on joobes, on ühiskonnas probleemiks, riigikohus on öelnud, et selliste süütegude eest tuleb kohaldada lisakaristust. Karistus on täiesti proportsionaalne. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule esitatud kaebuse lisadega ja edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS §
Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,30 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,25 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise alammäär. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on alla keskmise ja sätestatud rikkumise alammääras. See aga omakorda tingiks karistuse määramise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et arvestades kahetsuse olemasolu ning süü suurust, siis võrreldes LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratavate karistustega, kus karistatakse juhti juhul, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 1,10 kuni 0,24 mg ühe liitri väljahingatava õhu kohta, siis ei ole kaebuse esitaja süü LS § 224 lg 2 mõttes suur. Seetõttu peaks süü suurus tingima olukorra, kus määratav karistus ületab LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsiooni 3 ülemmäära, kuid ei ületa LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on kaebuse esitajat korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, sh ka samalaadse väärteo toimepanemise eest, millist trahvi ta tasus kuni 2012. aasta maikuuni, siis saab järeldada, et varasemad trahvid ei ole oodatud mõju avaldanud ning kaebuse esitaja on jätkanud ohtlikku käitumist liikluses. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alammääras, kuid leiab, et määratud põhikaristust tuleb vähendada ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani, so 150 trahviühikuni. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaebuse esitaja elab Mustamäel ja töötab Rae vallas ning töökohta jõudmiseks on tal vajalik juhtimisõigus. Juhtimisõiguse kaotamisel satuks pere raskesse olukorda, sest on vaja tasuda üürivõlga, täitur on arestinud arvelduskonto ning naine on poolteist aastat töötu. Sellistest andmetest saab aga järeldada, et kõik need asjaolud olid kaebuse esitajale teada enne väärteo toimepanemist ning ükski neist asjaoludest ei tekkinud ootamatult ja pärast kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamist. Seega oli kaebuse esitaja teadlik sellest, et tal on tööl käimiseks juhtimisõigus vajalik ning sellest sõltub tema sissetulek ja rahaliste kohustuste tasumine. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebuse esitajat on juba karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, mille tasumisega oli tal raskusi. Sellele vaatamata, ajal, mil ta tasus trahvi samalaadse väärteo eest, pani ta toime järgmise liiklusalase väärteo ja taas karistati teda trahviga. Seejuures pani kaebuse esitaja menetlusesemeks oleva väärteo toime poole aasta möödudes eelmise samalaadse väärteo toimepanemise eest karistuse määramisest. Seega on kaebuse esitajal juba rikkalik kogemus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kohaldatavate karistuste osas, kuid senised trahvid ei ole sundinud teda hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt oli menetlusalune isik teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuva pere majanduslik olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isiku poolt sõbrale vastutulek ja juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine olid niivõrd olulised, et kaalusid üles kõik need kaebuses ja kohtulikul arutamisel toodud põhjendused, mis viitasid juhtimisõiguse vajalikkusele. Kuivõrd senised rahatrahvid ei ole kaebuse esitajat oodatud suunas mõjutanud, siis leiab kohus, et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seisukohale, et pelgalt rahaline mõjutamine kaebuse esitanud isikut liikluses korrale ei kutsu, mistõttu tuleb kohaldada teisi seaduses ettenähtud mõjutusvahendeid. Selleks saab olla aga vaid ainus allesjäänud mõjutusvahend, so ohtliku juhi liiklusest kõrvaldamine, sest kaebuse esitanud isik on järjekindlalt näidanud seda, et liiklusohutus on kaebuse esitaja jaoks kõrvalise tähtsusega. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja õigesti lähtunud kaebuse esitanud isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määrast, samuti sellest, et kaebuse esitanud isikut on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest rahatrahviga karistatud ning see oma eesmärki ei saavutanud, mida kaebuse esitaja menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannes tõestas. 4 Seega on kaebuse esitanud isik näidanud, et ta on liikluses jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui teistele ning ta suhtub liiklusohutusse endiselt üleolevalt. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr on põhjendatud ning igasugune alus lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele põhikaristuse määra osas ning kohus teeb selles osas uue otsuse, kuid lisakaristuse osas alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub ning esitatud kaebus tuleb lisakaristuse tühistamise osas jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus selles osas muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.