1-12-4850/35

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4850 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav F.S-i (F.S) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdistatav F.S-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 17.05.2012 rahuldas Viru Maakohus prokuröri taotluse F.S-i vahistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2012 määrusega jäeti Viru Maakohtu 17.05.2012 vahistamismäärus muutmata ning kahtlustatav F.S-i vahistamismäärusele esitatud määruskaebus rahuldamata. 23.07.2012 esitas F.S maakohtule taotluse vahistamise asendamiseks kohustusega alluda elektroonilisele valvele ning vahistuse põhjendatuse kontrollimiseks. Maakohus jättis 23.08.2012 F.S-i taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata. Samas määruses leidis maakohus, et F.S-i vahistamine on jätkuvalt põhjendatud. Selles osas maakohtu määrus KrMS § 385 p 6 järgi vaidlustatav ei ole. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt on elektroonilise valve näol tegemist kautsjonile sarnaneva asendustõkendiga, mille kohaldamisel tuleb sarnaselt kautsjoniga muuhulgas arvestada seda, kas selle kohaldamisel oleks isiku poolt kohtust kõrvalehoidumine välistatud samavõrra, nagu isiku vahi all pidamisel ning välistatud kuritegude toimepanemise jätkamine või tõe tuvastamise takistamine tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise teel. Maakohus märkis, et F.S-i vahistamise aluseks on asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. F.S on varem kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, nendest seitsmel korral varavastaste kuritegude eest, sh kolmel korral röövimise eest. F.S on maakohtu määruse kohaselt viiel korral kandnud vabadusekaotuslikku karistust, kuid vaatamata sellele jätkanud kuritegelikku elu pannes toime uusi varavastaseid kuritegusid. Pärast vabanemist
4. aasta jaanuaris on F.S kahel korral, s.o 30.10.2011 ja 26.03.2012, karistatud väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest väheväärtusliku asja vastu ning käesoleval ajal kahtlustatakse F.S KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu hinnangul on arvestades vahistatu varasemat seadusevastast käitumist, kuritegude toimepanemise tihedust ja senist eluviisi, jätkuvalt alust arvata, et vabaduses olles võib F.S jätkata kuritegude toimepanemist. Maakohus leidis, et F.S-i vahistamise alus ei ole ära langenud. Maakohus märkis, et elektroonilise valve kohaldamine on vahistamise asemel põhjendatud eelkõige teise vahistamise aluse – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul – või isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leidis, et uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna sel viisil ei ole lõpuni võimalik kontrollida, millega isik vabaduses tegeleb. Maakohus märkis, et arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat elukäiku ning esitatud süüdistuse sisu, ei täidaks elektrooniline valve F.S-i puhul eesmärki takistada tal uusi kuritegusid toime panemast. Maakohus leidis, et vahistatu taotluses viidatud asjaolud nagu kindla elu- ja töökoha omamine ning perekonna olemasolu ei anna alust tõkendi muutmiseks, kuna need olid süüdistataval olemas ka kuritegude toimepanemise ajal ega takistanud süüdistatavat kuritegusid toime panemast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu F.S taotleb maakohtu määruse tühistamist vahistamise osas, millega jäeti rahuldamata tema taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega ja uue määruse tegemist, millega asendada tema suhtes kohaldatud vahistamine elektroonilise valvega. F.S märgib määruskaebuses, et lubab elektroonilise valve tingimusi täita, mitte kuritegusid toime panna, käia tööl ja menetluses osaleda. Määruskaebuse esitaja märgib lisaks, et ta on osaliselt XXXX, tal on olemas dokumendid, elukoht ja abikaasa. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat. KrMS § 1371 lg 1 sätestab, et kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda KarS § 751 lg-s 1 sätestatud elektroonilisele valvele.
6. Ringkonnakohus leiab, et F.S-i elukohas elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud vaid formaalsed, mitte materiaalsed eeldused. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtule, et F.S-i puhul ei oleks elektroonilise valvega saavutatav vahistamisega samaväärselt eesmärk, mida tema vahi alla võtmisega on taotletud, kuivõrd tema poolt uute kuritegude toimepanemist ei ole elektroonilise valvega võimalik vältida. Ringkonnakohus märgib, et F.S-i vahistamist on peetud vajalikuks tema poolt uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ning ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud vahistamisalus jätkuvalt olemas. Selliseks arvamuseks annab ringkonnakohtu hinnangul alust asjaolu, et F.S on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh esimese astme kuritegude eest, ning F.S on varasematest karistustest hoolimata järjepidevalt kuritegude ja väärtegude toimepanemist jätkanud. F.S on varem korduvalt röövimise eest karistatud 2 ning ta vabanes vanglast
7. aasta jaanuaris, misjärel pani ta juba 30.10.2011 ja 26.03.2012 toime kaks väärtegu ning kahtlustuse kohaselt röövimise KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et F.S-i korduv kriminaalkorras karistatus ning suutmatus käituda õiguskuulekalt annavad alust arvata, et mõistetud karistused ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, mistõttu on põhjendatud kartus, et vabaduses viibides võib ta kuritegude toimepanemist jätkata. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et F.S-i suhtes ei ole võimalik vahistamise asendamine elektroonilise valvega, kuna viimane ei takistaks tal uusi kuritegusid toime panemast.
8. Ringkonnakohus leiab, et tõkendi asendamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud asjaolud nagu töö- ja elukoha ning perekonna olemasolu ja osaline XXXX , kuna need olid süüdimõistetul olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, kuid ei mõjutanud teda kuritegu mitte toime panema. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu jaoks veenvad F.S-i lubadused vabaduses enam mitte uusi kuritegusid toime panna.
9. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et F.S-i puhul ei ole vahistamise asendamine elektroonilise valvega põhjendatud, maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk