1-11-4293/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4293 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti 2012 määrus mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.B määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
3. augusti 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R.B tunnistati Harju Maakohtu 06.09.2010 otsusega süüdi KarS § 266 lg 2 p 1, 3, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 184 lg 1 järgi ning karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 3 aastat 2 päeva vangistust. Harju Maakohtu 09.05.2011 otsusega tunnistati R.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.09.2010 mõistetud karistusega ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 15.11.2010 ja lõpp 15.11.
4. Tartu Maakohtu 31.08.2012 määrusega jäeti R.B tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu määruse kohaselt on R.B käesolevaks ajaks esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning on nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on kriminaalhooldusosakonna arvamuses kinnitatud elektroonilise valve kohaldamise eelduste olemasolu, s.o R.B on olemas kindel elukoht XXX , kus on tingimused valveseadme paigaldamiseks. Kuid süüdimõistetu isik, tema eelnev elukäik ja käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda R.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. R.B on neljateistkümnel korral kriminaalkorras karistatud sh peamiselt varavastaste kuritegude eest. Olles Harju Maakohtu 03.07.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi vabastatud ja allutatud katseajaks käitumiskontrollile, pani R.B toime arvukaid uusi kuritegusid, m.h vargusi, mille eest teda karistati Harju Maakohtu 06.09.2010 ja 09.05.2011 otsustega. Selline süüdimõistetu varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Seda enam, et R.B on isik, kes vabaduses tarvitas narkootilisi aineid. R.B ei ole suutnud õiguskuulekalt käituda karistuse kandmise aja jooksul. Kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu osutab asjaolule, et R.B pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes. Asjaolu, et R.B tunnistab XXXX ja tegeleb selle probleemiga, on osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, on positiivne, kuid ei kaalu üles seda negatiivset, mida maakohus tuvastas. Kohtu arvates on vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks R.B positiivseid nihkeid oma käitumises kinnistada. Samuti on vajalik, et ta hoiduks korrarikkumistest. Arvestades veel kandva jääva karistusaja pikkust on R.B vangistust tingimisi ennetähtaegse vabastamise asja võimalik läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on maakohus kasutanud ebaõigeid andmeid R.B-le mõistetud vangistuse kogu kestuse kohta ja ärakantud vangistuse kestuse kohta. Harju Maakohu 06.09.2010 otsusega määrati R.B-le karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust ja arvestades ärakantud 10 kuud 28 päeva vangistust, kuulub kandmisele veel 3 aastat 2 päeva vangistust. Kuid Tartu Vangla vastustest nähtuvalt arvestati ennetähtaegse vabastamise tähtaega 3 aasta 11 kuu pinnalt. Seega on R.B kohtuistungi toimumise aja seisuga kandnud ära kaks kolmandikku mõistetud karistusest, mitte aga pool mõistetud karistusajast, nagu väidetakse määruses. Vangla peab ennetähtaegset vabastamist toetama isegi juhul, kui uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 60%. Seega jääb arusaamatuks, miks R.B kuriteo toimepanemise 59% tõenäosuse korral ei toetanud vangla tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Samuti ei tohi uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsendi määramisel arvestada Nõukogude ajal mõistetud karistusi. Kui arvata maha Nõukogude ajal mõistetud karistused, siis tuleb uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse protsent väiksem. Ebaõiged on määruses esitatud andmed R.B rehabilitatsiooni üksusesse paigutamise aja kohta. R.B viibib vastavas üksuses alates 08.03.2012, mitte aga alates 21.03.2012, nagu on ekslikult märgitud määruses. -2 - Maakohus leidis, et R.B on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid Tallina Vanglas ja Tartu Vanglas toime pandud rikkumiste vahel on möödunud suur ajavahemik, s.h üle 9 kuu. Võimalik, et määruskaebuse läbivaatamise ajaks kustuvad R.B-le määratud distsiplinaarkaristused. Maakohus ei võtnud arvesse asjaolu, et R.B tuli ise Tallinna Vanglasse karistuse kandmiseks. Antud asjaolu annab tunnistust sellest, et R.B otsustas oma elu muuta. Vabastamisel on R.B-lelu- ja töökoht. Esimese palgani on määruskaebuse esitajal olemas raha, mille arvel elada. R.B vabanemisfondis on XXX eurot, mis vastab kolmele miinimumpalgale. Kui kohus arvab, et R.B on läbinud vähe rehabilitatsiooniprogramme, siis vabaduses on ka võimalik vastavate programmide külastamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on R.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täiendavalt ringkonnakohus märgib, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel võetakse arvesse kinnipeetavat positiivselt ja negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
7. Ringkonnakohus, hinnates KarS § 76 lg 3 alusel kogumis R.B isikut, senist elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, ei ole veendunud, et R.B karistus on käesolevaks ajaks eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu.
8. Ringkonnakohus võtab arvesse, et R.B on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud ja praegu kannab reaalset vangistust üheteistkümnendat korda. R.B on varasemalt aktiivselt toime pannud vargusi ja muuhulgas vargusi omavolilise sissetungimisega. Käesoleval ajal kannab ta karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, varavastaste kuritegude ja grupis toime pandud omavolilise sissetungimise eest. Seega on R.B varasematest karistusest sõltumata jätkanud kuritegude toimepanemist ja nende laad on muutunud raskemaks. Samuti näitas R.B uute kuritegude toimepanemisega hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse, mis annab tunnistust tema negatiivsest sotsiaalõiguslikust meelestatusest. Varasemalt oli R.B karistatud ka tingimisi vangistusega, kuid vaatamata sellele ta eiras katseaja kontrollnõudeid ja pani toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohus ei nõustu R.B väitega, et ta enne tähtaega tingimisi vabastamisel või tema puhul uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel ei tohi arvestada Nõukogude ajal mõistetud karistusi. Varasemalt määratud karistusi tuleb muude faktide kõrval võtta arvesse kui asjaolusid, mis iseloomustavad R.B isiksust ja annavad tunnistust sellest, et vaatamata korduvatele karistustele erinevatel eluperioodidel, m.h reaalsetele vangistustele, ei suutnud varasemalt -3 - mõistetud karistused R.B mõjutada ja suunata teda õiguskuulekale käitumisele. Seega on ka käesoleval juhul tõenäosus, et vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamisel elektroonilise valve alla, võib R.B panna toime uusi kuritegusid. R.B distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et ta ei ole siiski valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning ei suudaks seetõttu vabaduses õiguskuulekalt käituda ja katseaja tingimusi täita. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus on kasutanud ebaõigeid andmeid R.B-le mõistetud vangistuse ja ärakantud vangistuse kestuse kohta. Asja materjalidest (tl 37,38) nähtuvalt on Tartu Vangla arvestusosakond samuti korduvalt selgitanud R.B-le, millal on kohtul õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust ja märkinud sellekohased kuupäevad (01.12.2011 ja 26.07.2012). Ringkonnakohtu arvates ei ole ärakantud karistuse kestus iseseisvaks aluseks enne tähtaega tingimisi vabastamiseks. Ärakantud karistus on formaalne alus, mis annab süüdimõistetule õiguse taotleda ennetähtaegselt tingimisi vabastamist, mille üle otsustamisel võtab kohus arvesse süüdimõistetut iseloomustavaid asjaolusid ja otsustab, kas rahuldada taotlus või mitte.
9. R.B sõnul tarvitas ta esimest korda narkootikume
10. a. Tarbimise tihedus oli umbes kolm korda nädalas, hiljem harvem. On olnud üledoose. Käesolevaks ajaks määruskaebuse esitaja tunnistas XXXX XXXX ja on motiveeritud probleemiga tegelema. Ringkonnakohus leiab, et kauaaegne narkootikumide tarbimine ja muuhulgas asjaolu, et R.B abikaasa, kelle juurde kavatseb määruskaebuse esitaja enne tähtaega tingimisi vabastamise korral elama asuda, oli karistatud
11. a narkootikumide omamise ja vanglasse toomise katse eest, annavad alust pidada võimalikuks ja tõsta kindlasti riski, et R.B võib vabaduses uuesti alustada narkootikumide tarbimist ja langeda kuritegelikule teele tagasi. Ringkonnakohus leiab, et R.B tuleb jätkata XXXX käsitlevates loengutes osalemist. R.B on küll väitnud, et vabanemisjärgselt on võimalik osaleda erinevates rehabilitatsiooniprogrammides, kuid ringkonnakohtul puudub kindel veendumus, et määruskaebuse esitaja oleks suuteline programmides nõuetekohaselt osalema.
12. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et R.B õpib vangistuses XXXX, avaldas soovi omandada XXXX eriala, osales XXXX loobumise nõustamisel, XXXX XXXX loengute tsüklis ja XXXX tervisegrupitöös, kuid nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades R.B suhtes esinevad negatiivseid asjaolusid kogumis (varasemalt toimepandud kuriteod, uute kuritegude toimepanemine katseajal, distsiplinaarkaristused ning XXXX) ei ole käesoleval ajal põhjendatud R.B tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine elektroonilise valve alla. Ringkonnakohtu hinnangul on R.B puhul oluline vangla reeglitest kinnipidamisega ning oma käitumise ja hoiakute aktiivse muutmisega tõestada, et ta suudaks vabaduses edaspidi õiguskuulekalt käituda.
13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.B tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4 - Mati Kartau