1-11-6397/22

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012.a., Rakvere kohtumaja Kohtuistung toimus 20.09.2012.a. Kohtuasja number 1-11-6397 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Tea Toming Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks RESOLUTSIOON: Jätta K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, K.H-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 03.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab K.H karistust Viru Maakohtu 27.05.2011.a. kohtuotsuse nr 1-116397 alusel, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks on mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 4 päeva karistusaja hulka. K.H kuulus seega ärakandmisele 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud vangistust ei pööratud KarS § 74 alusel täitmisele, kui K.H ei pane kahe aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. K.H kontrollnõudeid ei järginud ja talle pandud kohustusi ei täitnud ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel pöörati K.H-le kohtuotsusega nr 1-11-6397 mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust 09.11.2011 kohtumääruse alusel täitmisele. Viru Vangla poolt 03.08.2012 koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav K.H kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajendina on täheldatud majandusliku kasu saamist ja sõltuvusprobleemi. Kuriteo dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisi treening ja töötab majandustöödel. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Lähedastest on kinnipeetaval 3 venda ja 1 õde. Suhted lähedastega on pingelised seoses K.H probleemse käitumisega. Võimaliku vabanemise korral puudub isikul kindel eluase. K.H on andnud mõista, et soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma venna A K juurde, samas ei ole A K soovinud koostööd teha, mis näitab seda, et vend ei soovi K.H vabaduses toetada. K.H puudub vabaduses ka töökoht. Tal on keskharidus, kuid eriala puudub; on huvitatud enesetäiendamisest, kuid ei leia vajadust edasiõppimiseks. Väidetavalt töötas enne vangistust ametlikult xxxx ehitustöödel, enne seda oli hõivatud tööga xxxx ja xxxx. Olemas on uue kuriteo risk töökohal. Enne vangistust omas väidetavalt kindlat sissetulekut, kuid maksekohustused jäid täitmata, millest võib järeldada, et isik elas üle oma võimete. Ta kulutas raha ebaotstarbeliselt- alkoholile ja pidustustele. Väidetavalt on isikul suur tutvusringkond, kes võivad mõjutada tema käitumist. Võib arvata, et isikul on tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. K.H puhul võivad ohtlikuse tunnused ilmneda juhul kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, tal puudub püsiv sissetulek ning jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, siis on alust jäteldada, et isik võib ohustada ühiskonda oma käitumisega. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on nii mittevägivaldse kui ka vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub lisaks, et isiku varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki. K.H ei soovinud teha koostööd ametnikuga, rikkus järjepidevalt registreerimsikohustust, ei elanud kindlaks määratud elukohas ega hoidnud ametnikku oma elukorralduse muudatustega kursis. K.H omas hoolimatut- ja karistamatuse tunnet. Kohtuistungil avaldas K.H, et soovib vanglast vabaneda. Usub, et saaks vabaduses ajutise elamise, kindlat elukohta tal ei ole. Rikkus katseajal kontrollnõudeid, kuna ei olnud raha, et heastada kuriteoga tekitatud kahjusid. Prokurör leidis, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elu- ja töökoht, samuti puuduvad tal suhted lähedastega ning tal puudub ka motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, mistõttu ei toeta K.H enne tähtaega vabastamist. Kohtumääruse põhjendused. K.H (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et K.H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. K.H on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral, sellest viimasel korral KarS § 199 lg 1 alusel. Vanglas viibib ta esimest korda seoses sellega et ta ei järginud kontrollnõudeid ning ei täitnud talle pandud kohustusi. Ise selgitab seda asjaoluga, et tal ei olnud kohustuste täitmiseks raha. Prokuröri poolt on kohtule esitatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused 04.01.2012.a. ja 04.06.2012, millest nähtuvalt on K.H suhtes KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise osas menetlus lõpetatud otstarbekuse kaalutusel seetõttu, et K.H kannab vanglas karistust. Nimetatud määrused näitavad seda, et K.H on peale viimast süüdi mõistmist jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. K.H iseloomustab ka see, et enne vangistust elas ta riskivat ja hoolimatut elustiili, kuritarvitas alkoholi, tema tutvusringkonna moodustasid negatiivset mõju avaldavad isikud, sh ka kriminaalkorras karistatud isikud. Kohtu arvates näitab see, et K.H suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse on ükskõikne ning on suur tõenäosus, et vabaduses olles võib selline suhtumine viia uute kuritegude toimepanemiseni. Kohus tunnustab K.H selle eest, et ta töötab vanglas, on läbinud sotsiaalprogrammi ja tel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid kuna vabaduses puudub tal kindel elu- ja töökoht ning tuge pakkuvad lähedased, siis leiab kohus, et on suur tõenäosus, et K.H ei suuda vabaduses olles end materiaalselt elatada ning raha saamiseks võib ta uuesti kasutada ebaseaduslikke teid. Eeltoodust tulenevalt, kohus ei jätab K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et K.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
2. oktoobril
3. a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Lea Herne Lea Herne