lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 14.05.2012.a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav P.M ja tema kaitsja adv Leelo Viil Prokurör Günter Koovit Süüdistatav P.M isikukood xxx, kodakondsuseta, elukoht xxxxxxxxxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, viimati 17.06.2011.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9 järgi 8-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi 1-aastase tähtajaga, 13.12.2011.a karistus pööratud täitmisele RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 14. mai 2012.a otsus osaliselt
lg 1 alusel P.M-i eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuse hulka arvamises ja
Uue otsusega:
lg 2 alusel suurendada P.M-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (24 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 8 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 20-21.07.2011 ja 2223.09.2011, s.o 4 päeva. Ärakandmisele kuulub 8 kuud ja 20 päeva vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Kaitsjatasud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 14.05.2012.a otsusega tunnistati P.M süüdi
lg 2 p 8, 9 järgi (29.03.2011, 29.04.2011 episoodid) ja karistati 6 kuulise vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. P.M tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuse hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.06.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (24 päeva vangistust) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.05.2012.a. Tsiviilhagid rahuldati – P.M-ilt mõisteti välja A. H kasuks 829.55 eurot, R. M kasuks 369.67 eurot, T. T kasuks 5000 eurot, E. A kasuks 320 eurot, K. P kasuks 720.65 eurot, A. L kasuks 236 eurot, C. Ke kasuks 70 eurot, D. N kasuks 277.76 eurot, G. E kasuks 127.82 eurot KÜ Õismäe tee 11 kasuks 105.45 eurot, J. L kasuks 6.94 eurot. P.M tunnistati
lg 2 p 8, 9 järgi süüdi selles, et ta varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna tungis 25.08.2011.a Tallinnas Tulbi 5 asuvasse keldriboksi ja varastas G. E vara 127.82 euro väärtuses; ajavahemikul 29.04-05.05.2011.a tungis Mustamäe tee 128 keldriboksi ja varastas A. H vara 829.55 euro väärtuses ja R. M vara 369.67 euro väärtuses; 15-16.07.2011.a tungis Trummi põik 5A keldrisse ja varastas T. T kaks jalgratast kokku 5000 euro väärtuses ja E. A jalgratta koos laste turvatooliga ja 2 jalgattakiivrit, vara kokku 370 euro väärtuses; 12-13.09.2011.a tungis Heina 4 maja keldrisse ja varastas K. P vara 720.65 euro väärtuses ja A. L vara 236 euro ning C. K vara 70 euro väärtuses; 2 21.09.2011.a varastas D. N rolleri koos selle laekas olnud jooksukingade ja kinnastega, kokku 1162 euro väärtuses;
lg 2 p 1 järgi tunnistati P.M süüdi selles, et ta tungis 28.03.2011.a Tallinnas Õismäe tee 11 keldrisse, tekitas soojasõlme ukseluku lõhkumisega varalist kahju 105.45 eurot, edasi tungis ta M. T, A. R, I. Zi, J. L keldriboksi. Luku lõhkumisega tekitas J. L 6.94 eurot kahju. APELLATSIOONIDE SISU Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja uue otsusega karistuse kergendamist ja vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et kohus ei ole piisavalt arvestanud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, süü tunnistamist ja kaasaaitamist menetlusele. Kaitsja ei nõustu ka maakohtuga selles, et karistuse eesmärgid ei ole üldkasuliku tööga saavutatavad. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on vangistus ainuvõimalik karistus ja et P.M-i senine käitumine näitab, et P.M pole võimeline seadusekuulekalt elama. P.M kinnitas, et ta on võimeline täitma kontrollnõudeid, hoiduma uutest kuritegudest ja tööd tegema.
kohaldamisega kaasnevad kohustused võivad tulemuslikult kaasa aidata karistuse eesmärkide saavutamisele. P.M vaidlustab maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse ning tsiviilhagide rahuldamise osas. Tema ei ole Makita tikksaagi võtnud ega seda üldse näinud. Sellele juhtis ta tähelepanu juba kohtueelsel uurimisel. Samuti ei ole ta nõus sellega, et temalt nõutakse kahe jalgrattakiivri maksumust. Neid kiivreid ei ole ta näinud ega ka võtnud. Teavitas sellest kohe ka uurijaid. Maakohtus, aga ka kohtueelsel uurimisel jäeti tema avaldused tähelepanuta. P.M palub sellega ringkonnakohtul arvestada. P.M ei nõustu ka talle mõistetud karistusega, peab seda rangeks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS P.M ja tema kaitsja toetasid apellatsioone, süüdistatav ei ole nõus tsiviilhagidega, ta pole varastanud tikksaagi ja kahte jalgrattakiivrit. Kaitsja leidis, et apellatsioonid tuleb rahuldada ja mõista P.M-ile ka kergem karistus ning asendada see üldkasuliku tööga. Prokurör leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks alust ei ole, kuid kohtuotsuse resolutsiooni tuleb täpsustada ja lugeda P.M-ile mõistetud karistusest kantuks 4 päeva, mitte 2 nagu see otsuses on märgitud, P.M oli kinni peetud ka 20-21.07.2011.a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, küll aga tuleb maakohtu otsus osas, millega on P.M-ile mõistetud karistusest kantuks loetud üksnes 2 päeva, tühistada. P.M, väites apellatsioonis, et ta ei ole Heina 4 maja keldrist varastanud tikksaagi ja Trummi põik 5A keldrist kahte jalgrattakiivrit, vaidlustab sisuliselt maakohtu otsuse osaliselt enda süüditunnistamises. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole P.M-i väited tõsiseltvõetavad. Kannatanu K. P ütlused /I tl 128-129/ temalt ajavahemikul 12-13.09.2011.a varastatu kohta on usaldusväärsed, nende ütluste kahtluse alla seadmiseks ei ole mingit põhjust, ta on nii tikk- kui ketassaagi kirjeldanud, esitanud nende kohta ostukviitungid. Samuti ei saa kahelda kannatanu E A ütlustes, mille kohaselt varastati 15-16.07.2011.a 3 Trummi põik 5A keldrist temale kuulunud jalgratas, laste turvatool ja kaks jalgrattakiivrit – sinine lastekiiver ja sinist-valget värvi täiskasvanute kiiver /I kd tl 91 ja 96//. Asjaolu, et kannatanu on kiivrite kadumisest hiljem teatanud, ei muuda neid ütlusi vähem usaldusväärseks. P.M on aga oma ütlustes olnud ebajärjekindel. Kohtueelsel uurimisel on ta küll eitanud tikksae vargust, maakohtu istungil jäänud selle juurde, jalgrattakiivrite vargust ei ole ta ei kohtueelsel uurimisel ega kohtuistungil eitanud /I kd tl 104-107, 158-161, 246-247/. Pole kuigi tõenäoline, et lühikese aja jooksul pärast P.M-i sissetungimist keldritesse kuni kannatanute poolt varguse avastamiseni jõudis sealt veel keegi teine varastamas käia. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on P.M-i põhjendatult süüdistuse kogu mahus süüdi tunnistanud. Tuleb märkida sedagi, et P.M murdis keldriboksid lahti ja jättis need avatuks. P.M-ile mõistetud karistus on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud ja seaduslik. Tema süü suurusest ja isikuandmetest lähtudes (varem seitsmel korral sissetungimiste ja varguste eest karistatud) ei ole karistusmäära leevendamine mõeldav. Karistus on mõistetud
§-s 56 sätestatut järgides ja on vastavuses ka kohtupraktikaga. Kergendavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust – on maakohus arvestanud. Kaitsja apellatsioonis esitatud viide P.M-i lubadusele olla edaspidi seadusekuulekas, on võimeline täitma kontrollnõudeid ja kohustusi, ei tingi maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamist. Kohtukolleegium on enam kui kindel, et selliseid lubadusi on andnud P.M ka siis, kui tema süüdistusasju eelnevalt on arutatud. Eelmise, 17.06.2011.a otsusega asendati P.M-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 360 tundi, mille teostamiseks anti 1-aastane tähtaeg. P.M pani aga ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile ja kohustatud tegema üldkasulikku tööd, toime kolm vargust. Kaitsja taotlus vangistuse asendamiseks jällegi üldkasuliku tööga, ei ole kooskõlas seadusega, kuivõrd
lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse aga
Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, nende rahuldamiseks alust ei ole. Apellatsioonidest väljuvalt nõustub aga kohtukolleegium prokuröri poolt esitatud märkusega selle kohta, et maakohus on jätnud P.M-i karistusest ekslikult 2 päeva maha arvamata. Kohtueelse uurimise ajal oli P.M kahel korral kahtlustatavana kinni peetud – 2223.09.2011.a /I kd tl 22-23/ ja 20-21.07.2011.a /II kd tl 21-24, 37/. Seega tulnuks kohtul karistuse hulka arvata neli päeva, mitte kaks. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida veel järgmist. Käesoleval juhul on maakohus mõistnud P.M-ile liitkaristuse
lg 2 alusel.
lg 2 järgi mõistetakse liitkaristus selliselt, et suurendatakse uue kuriteo eest karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega, üheks liidetavaks on uue kuriteo eest mõistetud karistus, teiseks liidetavaks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Mõiste tähendab kogu karistust, mis koosneb ärakantud osast ja ärakandmata osast. Et õigesti kohaldada
lg 2 sätteid, ei ole õige esimeseks liidetavaks lugeda uue kuriteo eest mõistetud karistuse ärakandmata osa e. karistust, millest on juba maha arvatud eelvangistuses viibitud aeg. Vaidlustatud maakohtu otsuse puhul tähendab see 4 päeva e siis need 4 päeva, mis süüdistatav viibis vahi all 22-23.09.2011 ja 20-21.07.2011.a oleks tulnud maha arvata liitkaristusest. Lisaks sellele, et maakohtu poolt kasutatud karistuste liitmistehnika ei ole seaduse sõnastust järgides õige, ei ole sellise kohtupraktika süvenedes välistatud olukord, kus analoogne liitkaristuse moodustamine võib 4 tahtmatult kaasa tuua
lg-s 2 ettenähtud tingimuse – liitkaristus ei tohi ületada karistusliigi ülemmäära – rikkumise. Kuivõrd käesoleval juhul tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega on P.M-ile mõistetud karistusest maha arvatud üksnes 2 päeva, siis viib kohtukolleegium ka P.M-ile
MS § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 14.05.2012.a otsuse osaliselt P.M-ile
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 2 päeva arvamises karistusaja hulka ning talle
Muus osas jätab ringkonnakohus otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. P.M-i kaitsja adv Leelo Viil esitas taotluse määrata tema poolt P.M-ile apellatsioonimenetluseks ettevalmistamises (apellatsiooni koostamine) osutatud riigi õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks 48 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 57.60 euro hüvitamist. Ringkonnakohtu istungil osalenud asenduskaitsja adv Rein Kiviloo taotleb apellatsioonimenetluses (selleks ettevalmistamine ja istungil osalemine) P.M-ile osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Kasak ja Missik makstavaks tasuks 48 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja 57.60 euro hüvitamist. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud, need tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 4, 16 ja 18 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb P.M-i suhtes KrMS § 337 lg-s 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad kulutused riigi õigusabile riigi kanda. Malle Preimer Pavel Gontšarov 5 Urmas Reinola
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.