lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav R.N - isikukood XXX elukoht: xxx; kodakondsuseta; keskharidusega; töötab mitteametlikult; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 01.02. – 03.02.2011) Kaitsja advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada R.N
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 170 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 3,20 eurot on 544 eurot.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.– 03.02.2011, s.o 3 päeva, lõplikuks karistuses jääb
lg 2 alusel rahaline karistus 161 päevamäära, s.o 515,20 eurot (viissada viisteist eurot ja 20 senti) . 2.
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul võrdsetes osades (42,93 eurot kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is; viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel ära näidata ka kriminaalasja number 1-11-13608 ja süüdimõistetu nimi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus R.N-i süüditunnistamist
lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist rahalise karistusega 170 päevamäära suuruses summas, arvestades päevamäära suuruseks 3,20 eurot, s.o rahalise karistusega 544 eurot. Eelvangistuses viibitud aeg (3 päeva) arvata karistusaja hulka, mis
lg 2 alusel vastab rahalise karistuse 9-le päevamäärale, lõplikuks karistuseks lugeda 161 päevamäära, s.o 515,20 eurot.
lg 1 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi ühe aasta jooksul igakuiselt 42,93 eurot. Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil R.N tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Prokurör leidis, et äravõetud raha, mis on kantud politsei tagatiskontole, ei ole saadud kuritegelikul teel ning tuleb tagastada süüdistatavale. R.N palis selle kanda menetluskulude katteks. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning R.N tuleb süüdi tunnistada
Karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades R.N-i varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.