9

4-11-3469 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2011.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3469 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi N.G XXX, kodakondsus EV, elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.08.2011.a. üldmenetluse otsus 2373,11,004477 . Asja läbivaatamise kuupäev
2. novembril 2011.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja N.G , kaitsja Maano Saareväli , kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta N.G kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.08.2011.a. üldmenetluse otsus 2373,11,004477 muutmata. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis
3. detsembril 2011.a. alates kella 14.00 . VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Hannes Küünarpuu 17.08.2011.a. väärteoasjas 2373,11,004477 tehtud otsusega tuvastati, et N.G juhtis 22.07.2011 kell 19.35 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla 1 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 50 km /h 54 km/h võrra, sõites antud teelõigul 108 +- 4 km/h Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse § 50 lg.5 p.3 ja pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg.3 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja N.G-le LS § 227 lg.3 järgi karistuseks rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses s.o. 460,00 eurot. Kohtuväline menetleja on leidnud, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on kaitsja vahendusel esitanud vastulause, mille kohaselt ta tunnistab küll teatud kiiruse ületamist, kuid mitte väärteoprotokollis märgitud ulatuses ning samuti leiab menetlusalune isik, et kiiruse ületamise määr ei ole märgitud ulatuses tõendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud liiklusseaduse § 50 lg.5 p.3 rikkumise. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õieti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Mõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõdetud seadmega Stalker MDR
4. Mõõdetud on paigal seistes ning mõõtepiirkonnas oli mõõtmise hetkel ainult üks sõiduk, mis lähenes mõõtjale. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõtmine toimunud Ääsmäe Haapsalu mnt. 1 kilomeetril teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et tal pretensioone ei ole ning ta on näiduga nõus. Kohtuväline menetleja leiab, et alusetud on kaitsja väited, nagu oleks liiklusjärelevalvet teostatud üksinda ning menetleja ei ole kõikvõimalikke tõendeid kogunud. Menetleja Karel Koovisk on kogunud kokku kõik võimalikud tõendid, sealhulgas kuulanud tunnistajana üle NS. KAEBUSE SISU N.G kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli esitas 02.09.2011.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.08.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2373,11,004477 ning lõpetada väärteomenetlus N.G suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna N.G teos puuduvad väärteo tunnused ning hüvitada N.G-le kantud õigusabikulud. 2 Kaitsja põhjendab esitatud kaebust asjaoluga, et menetlus- ja mõõtmisprotseduuride norme on oluliselt rikutud ja seetõttu on mõõteväärtus tõendina kõlbmatu. Väärteotoimiku kohaselt oli sündmuskohal mõõtjaks ja väärteoasja menetlejaks üks ja sama isik-Karel Koovisk. K.Koovisk toimetas kiirusemõõtmist ning täitis kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli. Väärteoasjas tunnistajana esitatud NS ütlused tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd nimetatud isik ei viibinud K. Kooviski juures kiiruse mõõtmise ajal. K. Kooviks mõõtis kiirust vasakul pool teed kasvavate puude varjust, teine politseiametnik viibis samal ajal paremal pool teed politseisõiduki läheduses. Seega ei saanud väidetav tunnistaja tajuda väär-teo toimepanemist ja mõõtmistulemuse vastavust samast vaatepunktist, kui mõõtja. Sellest tulenevalt ei saa N.S olla ka tunnistajaks sellele, kus paiknes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk kiiruse fikseerimise hetkel ning kas mõõtja tegi mõõtmistulemuste suhtes õiged järeldused. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus K. Koovisk toimetas liiklusjärelevalvet üksinda. Riigikohus on mitmes lahendis tauninud liiklusjärelevalve teostamist üksinda ilma, et avastatud seaduserikkumise tõendamiseks oleks astutud täiendavaid samme (näiteks salvestusvahendite kasutamine). Asjakohane ei ole kohtuvälise menetleja väide, et kuna mõõteseade Stalker MDR 2 ei võimalda mõõtetoimingu salvestamist, ei ole võimalik täiendavaid tõendamisvahendeid kasutada. Võimalik oli teostada mõõtmist kahekesi koos selliselt, et ka tunnistaja saaks tajuda jälgitavat objekti sarnaselt mõõtjaga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, tunnistaja NS ,menetleja, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.08.2011.a. üldmenetluse otsus 2373,11,004477 muutmata. Väärteoasja materjalide hulgas on põhilisteks tõenditeks liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 22.07.2011.a., mille pöördel on menetlusalune isik omakäeliselt kinnitanud - pretensioone ei ole, näiduga nõus. Antud väärteoasjas on tõendiks ka väärteoprotokoll, kuna menetlusalune isik on andnud ka sellel ütlusi, kus tunnistab kiiruseületamist ja kahetseb oma teguviisi. Samuti on väärteoprotokolli koostamisel menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Kuid 04.08.2011.a. Põhja Prefektuuri liiklusmenetluse talitusele enda kaitsja vahendusel esitatud vastulauses eitab menetlusalune isik kiiruse ületamist sellises määras, nagu märgitud väärteoprotokollis. Kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et sündmuskohal ütlusi andes ei olnud tal täielikku ülevaadet, millised kiiruse režiimid sellel teelõigul kehtisid ,kohapeal leidis, et pole mõtet vaielda, samuti öeldi talle, et rikkumise tunnistamine ja kahetsemine kergendab karistust. N.G kinnitas kohtuistungil ütlusi andes esmalt, et üks politseinik oli tee ääres vasakul, kes teda ka kinni pidas , tuli tema juurde üle tee ja näitas ekraani, kus oli 108 peal. Teist politseinikku ta esmalt üldse ei näinud, alles siis, kui nad liikusid politseiauto poole ,mis seisis ninaga tee poole, kuigipalju teest eemal, põõsaste varjus, siis nägi teist politseinikku neile vastu tulemas. Menetlusalune isik arvab, et teine politseinik võis tulla politseiauto juurest. Tunnistajana ütlusi andnud NS väitis, et tema andis peatumismärguande mootorratturile, kiirust mõõtis teisel pool teed teine politseinik Karel Koovisk, kes hüüdis talle, nende vahemaa oli umbes 10 sammu, et peata kinni, tuleb suure kiirusega. Tunnistaja väitel toimus kiiruse mõõtmine 50 km/h alas, sest 70 km/h ala ei olnud mõõtesektoris ning kiiruse mõõtmise kohast ei paista 70 km ala. Peale mootorratturi peatamist tuli tema paarimees samuti üle tee ja näitas mootorratturile näitu, millega viimane nõustus, menetlusalune isik käitus rahulikult, seletas, et tahtis järele jõuda naisterahvale, kes sõitis autoga ees. Tunnistaja väitel oli kiiruse mõõtmisel teine politseinik vasakul pool teed seetõttu, et sealt oli paremini 3 50 km ala näha. Tunnistaja NS, seistes paremal pool tee peenral tajus Tallinna poolt läheneva mootorratturi kiirust sarnaselt teise politseiametnikuga, kes kiirust mõõtis. Menetleja Karel Koovisk ütluste kohaselt oli esimeseks dokumendiks, mille ta koostas ,kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, siis kuulas üle tunnistaja NS, samal ajal tutvustas menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ja koostas väärteoprotokolli. Tema mootorratturit kinni ei pidanud ,seda tegi tema paarimees. Kohast, kus ta kiirust mõõtis, oli Tallinna poole nähtavus kuni 50 km ala piirile, 70 ala ei ole sellest kohast näha. Menetleja kinnitab ka, et vasakul pool teed on mugavam mõõta ning see pole keelatud. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et tegelikult teostati liiklusjärelevalvet 22.07.2011.a. Ääsmäe-Haapsalu –Rohuküla mnt. 1-l kilomeetril kahekesi, mitte üksinda, nagu väitis menetlusaluse isiku kaitsja vastulauses ja kaebuses. Kohus leiab menetlusaluse isiku kaitsja väited liiklusjärelevalve teostamise kohta ainult ühe politseiniku poolt olevat asjakohatud. Vabariigi Valitsuse
5. veebruari 2001.a. määrusega nr. 67 on kinnitatud „Liiklusjärelevalve teostamise kord „ (edaspidi „Kord“ ), mida on viimati muudetud Vabariigi Valitsuse
6. detsembri 2009.a. määrusega nr. 217 . Eelnimetatud Kord ei määratle täpselt, et mõlemad politseiametnikud peavad seisma kõrvuti tee ääres, mõõtma sõidukiirust koos ja koos ka fikseerima kiiruse. №rmaalne on kohtu arvates olukord, kus üks politseinik tegeleb kiiruse fikseerimisega, teine peatab sõiduki ning kinnitab oma ütlustega fikseeritud kiiruse ning annab mõõtmise läbiviimise asjaolude kohta omapoolsed ütlused tunnistajana. Kord § 13 lg.2 sätestab , et liiklusjärelevalve teostaja peab tundma tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ja mõõtevahendite kasutamiseks peab tal olema vastav väljaõpe. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud liiklusjärelevalve teostaja pädevust, kiirusemõõteseadme korrasolekut , taatlust. Väärteomenetluses on kogutud usaldusväärsed tõendid selle kohta, et N.G pani toime talle süüks pandud õiguserikkumise ning menetleja ise ei ole loonud tõendeid ,mis ei ole lubatavad . Kohtul puudub alus kahelda politseiametnike ütlustes, samuti puudub alus karistamiseotsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise põhjendusega. Nii menetleja Karel Koovisk kui tunnistaja NS seletused
7. juuli 2011.a. sündmuste kohta on põhidetailides kattuvad ja ühetaolised nii kiiruse mõõtmise asjaolude kui hilisemate menetlustoimingute läbiviimise kohta. Mõlemad politseinikud annavad ühetaolisi ütlusi koha kohta, kus toimus kiiruse mõõtmine. Menetlusalune isik kohtuistungil väitis, et ta ei teadnud sündmuskohal ütlusi andes ja oma süüd tunnistades, millised lubatud kiiruse režiimid antud teelõigul kehtisid, mis tähendab, et ta ei jälginud antud teelõigul kiirust reguleerivaid liiklusmärke . Menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta , seda tegi kohus kuulates ära menetleja Karel Kooviski Kohus suhtub kriitiliselt menetlusaluse isiku esmastesse kohtuistungil antud ütlustesse selle kohta, et ta nägi ainult ühte, vasakul pool teed olevat politseinikku, teist nägi alles politseiauto poole minnes. Kohtuistungil hilisemalt küsimusele vastates ei suutnud menetlusalune isik enam kindlalt väita, et teda peatas sama politseinik, kes kiirust mõõtis, vaid väitis , et kohal oli kaks politseinikku ja kumb kiiruse näitu näitas, ta enam ei mäleta. Seega ei ole tõendamist leidnud 4 väide, nagu oleks liiklusjärelevalve teostamisel rikutud menetlus- ja mõõtmisprotseduuri norme. Kohtuistungil uuritud tõenditega on tuvastatud, et liiklusjärelevalvet ei teostanud üks politseinik. Vaidlust ei ole selle üle , et kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Mõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõdetud seadmega Stalker MDR
8. Mõõdetud on paigal seistes ning mõõtepiirkonnas oli mõõtmise hetkel ainult üks sõiduk, mis lähenes mõõtjale. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt on mõõtmine toimunud Ääsmäe Haapsalu mnt. 1 kilomeetril teelõigul, kus lubatud sõidukiirus on 50 km/h. N.G on sündmuskohal s.o. kohtuvälises menetluses oma süüd täielikult tunnistanud, samuti pole ta vaidlustanud näitu liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ega väärteoprotokollis kirjalikku seletust andes . Vastulauses ja kohtus ütlusi andes eitab kiiruse ületamist sellises ulatuses, nagu märgitud väärteoprotokollis. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et N.G poolt väärteo toimepanek on tõendamist leidnud, mistõttu N.G kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 17.08.2011.a. üldmenetluse otsus 2373,11,004477 muutmata. Kohtunik 5