lg 2 p 4, 7 järgi ja mõistetud talle karistusena vangistus 3 aastat 2 kuud;
lg 2 p 9 järgi mõistetud talle karistusena vangistus 10 kuud;
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõistetud T.L-ile liitkaristus vangistusena 3 aastat 2 kuud;
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 7 päeva võrra ning mõistetud liitkaristus vangistusena 3 aastat 4 kuud 7 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2009.a ja lõpeb 21.02.2013.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 12.01.2012.a 1
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. T.L on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et T.L-i ei saa käesolevalt vabastada enne tähtaega. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.