1-07-9094\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1.11.

1. a Raplas Kriminaalasja number 1-07-9094 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Kriminaalasi A K süüdistusasi KarS § 199 lg.2 p.8 järgi Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav A K isikukood xxxxxxxxxxx, xx kodanik, emakeel xxxxx keel, xxxxharidus, töökoht: xx xxxxx xxxxx, elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xx.xx-xx, varem karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A K KarS § 199 lg.2 p. 8 järgi ja karistada teda 5(viis) kuu vangistusega. Mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui A K 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada A K hüvitama kannatanule T R kuriteoga tekitatud kahju 1453(üks tuhat nelisada viiskümmend kolm) krooni kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Välja mõista A K T R kasuks 1453(üks tuhat nelisada viiskümmend kolm) krooni. 2 Välja mõista A K riigi tuludesse sundraha summas 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, õigusabikulud 5133(viis tuhat ükssada kolmkümmend kolm) krooni ja muud menetluskuludkulud 1239 (üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa) krooni ja 40 senti. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber
2. Tähtaegselt mittetasumise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord Kui soovitakse otsust vaidlustada, tuleb sellest Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 1.11.2007.a. Kui selline teade on tehtud, võib apellatsiooni esitada otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsusega oli võimalik kohtus tutvuda, so 1.11.2007.a. alates. Süüdistuse sisu ja tõendid A K süüdistatakse selles, et tema 20.07.2006.a. kella 17.00 paiku tungis xxxxxxxx alevis xxxxx mnt.xxx võõra vallasasja omastamise eesmärgil koos ea tõttu süüvõimetu 12-aastase S K koridoris elektrikilbi peal paiknenud võtme abil ja korteriukse avamise teel T R kuuluvasse korterisse nr.x ja varastas magamistoast 2 plokki (20 pakki) Läti maksumärkidega sigarette „More“ koguväärtusega 184 krooni, pudeli lõhnaõli „Dalissime“ väärtusega 780 krooni, raadio-makk-CD mängija Denver TCD-55 väärtusega 450 krooni ja köögist pudeli šampust väärtusega 39 krooni. Seega, tungides võõra vallasasja omastamise eesmärgil T R korterisse ja võttes ära võõraid vallasasju koguväärtusega 1453 krooni, pani A K toime KarS § 199 lg.2 p.8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri hinnangul on süüdistus tõendatud järgmiste tõenditega: Kannatanu T R ütlustega, mille kohaselt avastas ta varguse 21.07.2006.a. hommikul. Kuulunud, et pojal käisid eelmisel päeval külalised, sealhulgas ka S K, kahtlustas ta varguses eelkõige viimast. Peale politseile teatamist küsis kannatanu naabrinaiselt E M, kas viimane oli eelmisel päeval majas võõraid näinud. Naabrinaine rääkis, et kannatanu korteri uksele olid käinud koputamas poiss ja tüdruk, kusjuures tüdruk oli poisist märgatavalt vanem. Tunnistaja E M ütlustega, mille kohaselt nägi ta 20.07.2007.a. enda maja juures talle võõrast poissi ja tüdrukut, kellel oli suur vanusevahe. Tunnistaja mõelnud, miks nii väike poiss nii suure tüdrukuga koos on ja kelle juures nad käisid. Kui tunnistaja oma korterisse läks, kuulis ta poissi ja tüdrukut trepist üles tulevat ja kuulis ka koputust. Millise korteri uksele koputati, seda tunnistaja ei tea. Peale seda läks tunnistaja oma korteri esikust ära, hakkas tegelema lastega ega kuulnud enam midagi. Tunnistaja osutab kohtusaalis A K ja S K ning kinnitab, et nemad need tüdruk ja poiss olidki. Tunnistaja A K ütlustega, mille kohaselt käis ta 20.07.2006.a. koos venna S ja A S J R külas filmi vaatamas. J näidanud kappi, kus olid sigaretid. Korterist lahkudes näinud S, kuhu J võtme pani. Õhtul vennaga xxxxx tänava ühiselamu juures kokku saades nägi tunnistaja venna käes samasuguseid sigarette nagu J juures kapis. Vend käskinud vait olla ja rääkinud talle, et käis koos A K J juures vargil. Tunnistaja S K ütlustega, mille kohaselt saanud ta 20.07.2007.a. xxxxxxxx xxxxx tänava ühiselamu juures kokku T L, Ü T ja A K. Viimane rääkinud, et tal on puhkus, aga raha ei ole. 3 Öelnud, et „sina S tead raudselt, kus midagi saab“. Tunnistaja teinud ettepaneku minna J R korterisse. Päris maja juurde T ja Ü autoga sõita ei tahtnud. Nemad jäid autosse, tunnistaja koos A K läks J elukohta. Tunnistaja teadis, et korteri võti on koridoris elektrikapi peal. Kohe korterisse minna ei õnnestunud, kuna tuli naabrinaine lapsega. A teeselnud naabrinaise möödumise ajal telefoniga rääkimist. Korterist võttis tunnistaja 2 plokki sigarette, šampuse ja „munamaki“, A võttis lõhnaõli. Asjad pandi samast korterist võetud kotti. Lahkumisel lukustas tunnistaja ukse ja pani võtme tagasi. A midagi kätega ei puutunud. Maja juurest lahkudes tuli neile vastu naine jalgrattaga, kelle eest mindi põõsastesse peitu. Kott varastatud asjadega pandi T auto pagasiruumi ja sõideti metsa. Teel arutati, mida varastatud asjadega teha. A arvanud, et viib ühele tuttavale Tallinna, müüb raadio maha ja 200-300 krooni ikka saab. Varastatud sigaretid ja šampus jäeti autosse, ülejäänud asjad peideti kotiga metsa. Tunnistaja sai varastatud asjadest endale kaks pakki sigarette, mis ülejäänud asjadest sai, seda tema ei tea. Hiljem ta politseile asjade peitmiskohta näidata ei osanud, kuna ei mäletanud seda. Tunnistaja K R ütlustega, mille kohaselt sai ta oma poja S K vargusest teada järgmise päeva, so 21.07.2006.a. pärastlõunal, kui T R talle helistas. Õhtul vestles ta pojaga ning viimane tunnistas üles nii varguse, kui ka selle, et käis vargil koos A K. Viimast teab tunnistaja vaid nägupidi. K R hinnangul S kaasosalise suhtes ei valeta. S on varguste pärast palju pahandusi olnud. Praegu õpib ta Puiatus. Sellest vargusest on A K tunnistajaga kahel korral juttu teinud. Vargusele järgneval päeval, kui tunnistaja oma poega ühiselamu juurde otsima läks, tuli A K talle vastu ja teatas, et tema ei ole koos S vargil käinud, kuigi viimane seda ütleb. Veidi enne seda, kui S Puiatusse läks, vestles A K tunnistajaga telefoni teel. K tahtis, et tunnistaja T R räägiks, viimase maha rahustaks ning oli nõus selle „jama“ kinni maksma. K selgitanud tunnistajale, et tal on vaja asi lõpetada, kuna muidu kaotavat ta töökoha. Tunnistaja T L ütlustega, mille kohaselt viis ta 20.07.2006.a. A K soovil viimase ja S K oma autoga J R elukoha lähedale ning jäi koos Ü T neid autosse ootama. Miks S ja S.U xxx.xxx majja läksid, seda tunnistaja ei teadnud. Kuigi vargile minekust olnud eelnevalt juttu, arvanud tunnistaja, et A teeb nalja. Tagasi tulles oli A kott kaasas, milline pandi auto pagasiruumi. A ja S soovil sõidetud metsa vahele, kus tunnistaja nägi varastatud asju lõhnaõli, magnetofoni, sigarette ja šampust. Varastatud asjad jäeti kõik metsa. Tunnistaja Ü T ütlustega, mille kohaselt sõitis ta 20.07.2007.a. koos oma tüdruku T L viimasele kuuluva autoga ringi. A ja S soovil viidi nad J R elukoha lähedale, kust nad mingi kotiga tagasi tulid. Vargusest sai tunnistaja teada siis, kui A ja S metsa vahel kotis olevaid asju näitasid. Kotis oli magnetofon, parfüüm, kaks plokki sigarette ja šampus. Muid asju tunnistaja ei näinud. Need kaks plokki sigarette jäid T auto tagaistmele ning jagati õhtu jooksul laiali. Tunnistaja hinnangul kuulusid sigaretid S K. Tunnistaja T T ütlustega, mille kohaselt müüs T L talle 20.07.2006.a. õhtul kella 22.00 paiku 27 krooni eest paki „punast Moret“. Raha andis ta T, sigaretipakk ulatati talle T autost, kus oli palju inimesi. Süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht A K end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Süüdistatava seletuse kohaselt oli ta 20.07.2007.a. koos Ü T ja T L viimase autoga ringi sõitmas. Bensiini selleks ostis tema. xxxxx mnt.xxx majja läks ta M K otsima ja kohtas seal juhuslikult S K. Koos nad sinna ei läinud ega tulnud sealt ka koos ära. Vargusest ei tea ta midagi. T L ja Ü T valetavad tema peale, kuna nende läbisaamine ei ole hea. AK hinnangul ei ole ta xxxxxxxxx sallitud inimene, 4 kuna temal on läinud paremini kui teistel. S K emale helistas ta seetõttu, et oli huvitatud asja lõpetamisest seoses talle tehtud tööpakkumisega. Oli valmis asja lahendamiseks kannatanule ka raha andma. Kaitsja hinnangul tuleb A K õigeks mõista, kuna puuduvad tõendid, millised tema süüd kinnitaksid. Tunnistajad Ü Tja T L on eeluurimise käigus oma ütlusi muutnud ning nende ütlused on ka käesoleval ajal vastuolulised, mistõttu ei saa neid võtta „puhta kullana“. Tunnistajate väide, et A pani koti auto pagasiruumi, ei tõenda veel tema osavõttu vargusest. Kriitiliselt tuleb suhtuda ka Puiatus õppiva S K ütlustesse. Tema teadis, kus paikneb korteri võti ning tal oli huvi sigarettide vastu. A K puudus motiiv varguse toimepanemiseks. Tunnistajate poolt väidetavat rahapuudust tal ei olnud, mida kinnitab ka A K konto väljavõte. Kaitsja hinnangul võidi vargus toime panna ajal, kui A K viibis oma isa juures xxxxx xxxxx. Kohtu seisukoht ja põhjendused Asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates tuleb A K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises lugeda tõendatud. Kohtul puudub alus kahelda S K ütlustes, kes vahetult peale varguse toimepanemist tunnistas oma emale, et käis J R korteris koos A K ning on nii eeluurimisel kui kohtus järjekindlalt kinnitanud sama. Asjaolu, et S K on oma õigusvastase käitumise tõttu paigutatud eritingimusi vajavate õpilaste kooli, ei anna veel alust kahelda tema muudes isikuomadustes, sealhulgas ausameelsuses või julguses tehtut tunnistada. Tunnistaja K R ütluste kohaselt on poeg talle alati oma pahandused üles tunnistanud, kui „asjad on kurjaks läinud“. K R ei pea võimalikuks, et poeg A K osas valetab. A osavõtu oli S sunnitud üles tunnistama seetõttu, et ei osanud emale seletada, miks ta lõhnaõli varastas. Tõendiks selle kohta, et poeg ei valeta, peab K R ka A K närvilist käitumist vargusele järgneval päeval, kui ema läks poega ühiselamusse otsima. Samuti A K hilisemat telefonikõnet, kus ta soovis, et K R kannatanuga räägiks, avaldades valmisolekut viimasele vargusega tekitatud kahju hüvitada. Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate T L ja Ü T kohtus antud ütlustes, mille kohaselt läksid A K ja S K koos xxxxxxxxx xxxxx mnt.xxx paikneva elamu juurde ja tulid sealt ka koos tagasi, tuues kaasa varastatud asjad. Tunnistajate L ja T ütlustega haakuvad tunnistaja E M ütlused, kes A K ja S K xxxxx mnt.xxx maja juures nähes oli veendunud, et need silmatorkava vanusevahega isikud on koos. Õige on kaitsja seisukoht, et tunnistajad T L ja Ü Ton menetluse vältel olnud oma ütlustes ebajärjekindlad ning mõne asjaolu suhtes ei rääkinud ilmselt ka kohtus täit tõtt (näiteks varastatud sigarettide müük alaealisele T T), kuid nende käitumismotiivid on ka läbinähtavad ja loogilised - esialgu püüti vastavalt kokkuleppele A K kaitsta, hiljem hakati varguse osas tõtt rääkima juba ennastõigustaval kaalutlusel. A K seletuses, et tunnistajad L ja Thakkasid teda süüstavaid ütlusi andma „ammuse vihavaenu“ tõttu, aga loogika puudub. Millal ja mis põhjusel vihavaen tekkis, seda A K öelda ei oska. T L ja Ü T poolt kohtus antud ütlused on kooskõlas tunnistajate S K ja E M ütlustega ning toimunu tehioludega, mis samuti kinnitab nende usaldusväärsust. See, milline oli A K majanduslik olukord kuriteo toimepanemise ajal, ei ole tema poolt esitatud konto väljavõttega perioodist 1.09.2005.a. – 1.06.2006.a. tõendatav ega oma ka tõenduslikku tähendust. Otsese majandusliku häda sunnil pannakse vargusi toime suhteliselt harva ja kohtu hinnangul ei olnud ka kõnesolev juhtum selline. Karistuse valikul arvestab kohus järgmist: 5 A K on kavatsetult toime pannud II astme kuriteo. Tegemist on süüvõimelise isikuga ning puuduvad asjaolud, millised välistaksid tema teo õigusvastasuse. Vastutust raskendavad ja kergendavas asjaolud puuduvad. Varastatu materiaalne väärtus ei olnud suur ega ka muul põhjusel kannatanu jaoks eriliselt väärtuslik. A K on varem karistamata isik. xx xxxxx xxxxx iseloomustab teda kui töötajat, kes oma tööülesannetega üldjoontes hakkama saab. A K süüd suurendab asjaolu, et ta oli valmis kõnesoleva kuriteo toime panema koos xx-aastase lapsega ja omades turvatöötaja kvalifikatsiooni. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A K tuleb karistada sanktsioonis ettenähtud rangema karistuse, so vangistusega, kuid selle alammäära lähedal ning karistuse kandmisest tingimisi vabastades. Kohtunik: Anne Randjärv