Obsah (6)

§ 199§ 25§ 68§ 69§ 75§ 57

1-12-5964 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Harju Maakohus 25.09.2012.a. Tal

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses.

Annika Vanatoa , isikukood xxx, elukoht: Xxx; A.F Eesti Vabariigi kodakondsus, kesk-eriharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkend – KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.06.2012.a.-08.06.2012.a., 12.07.2012.a. – 13.07.2012.a., tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld alates 13.07.2012.a. Kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: - 16.09.2011 Harju Maakohtu otsusega

§ 25

lg 2 § 199 lg 2 p 9; § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistuseks 6 kuud 25 päeva (vabanes 02.03.2012) Kaitsja Väärteokorras karistatud korduvalt. Vladimir Sadekov RESOLUTSIOON 1. A.F süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (neli) päeva, s.o 07.06.2012.a. – 08.06.2012.a., 12.07.2012.a. – 13.07.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. 4.

§ 69

lg 1 kohaldades asendada tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva (s.o 136 päeva) üldkasuliku tööga 272 (kahesaja seitsmekümne 1 kahe) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd) 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel määrata A.F-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). 7.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.F järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

1. A.F-ile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. A.F-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 172.80 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot.
3. Menetluskulud tuleb KrMS § 424 alusel tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul selliselt, et iga kuu
4. kuupäevaks tasuda 50.65 eurot (viiskümmend eurot ja kuuskümmend viis senti) kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „A.F, 112-5964, kaitsjatasu, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 2
8. Esitatud süüdistus: 1.
9. Süüdistus Käesolevas kriminaalmenetluses on süüdistus esitatud A.F-ile selles, et olles varem karistatud

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 07.06.2012 kella 13:45 paiku kaupluses Rimi aadressil Mustakivi tee 13 Tallinn võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 10 pudelit Saaremaa vodkat kogusummas 139 €, kuid peale kassade läbimist kauba eest tasumata peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti on A.F-ile esitatud süüdistus selles, et tema olles varem karistatud

§ 199

lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti 12.07.2012 kella 13:45 paiku Rimi kaupluses aadressil Tallinn Lootsi 7 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil viina Saaremaa 1 plokk maksumusega 57,20 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega A.F pani toime kuriteokatsed, mis olid suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Kaitsja seisukoht: Esitatud süüdistus on põhjendatud, kvalifikatsioon on õige, tõendid on lubatavad.
2. Kohus uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: Kriminaalasi nr 1-12-5964 - Rimi avaldus, kus on ära toodud, millises summas kaupa üritati ära võtta / t.l 2/ - Õigusrikkuja kinnipidamise akt, milles on märgitud esemed, mida püüti võtta ning kinnipeetu andmed / t.l 3/ - Tunnistaja AP ütlused, kes oli kauplusest turvatöötajaks, nägi varguse katset ning teavitas, et isik kinni peetaks / t.l 5-7/ - Kohtuotsus 16.09.2011, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 25-27/ - Kahtlustatava A.F-i ütlused, kus ta tunnistab oma süüd / t.l 12-14/. Kriminaalasi nr 1-12-8741 - Rimi kaupluse avaldus, milles on märgitud, milliseid esemeid püüti varastada ja nende väärtus / t.l 2/ - Tunnistaja MR ütlused, kes oli sündmusele pealtnägijaks ning pidas naisterahva kinni koos esemetega / t.l 4/ - Kohtuotsus 19.09.2011, mis tõendab süstemaatilise varguse koosseisu / t.l 17-19/ - Kahtlustatava A.F-i ütlused, kus ta tunnistab oma süüd / t.l 11-12/.
3. Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3.
4. Käesolevas kriminaalmenetluses on süüdistus esitatud A.F-ile selles, et olles varem karistatud

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 07.06.2012 kella 13:45 paiku kaupluses Rimi aadressil Mustakivi tee 13 Tallinn võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 10 pudelit Saaremaa vodkat kogusummas 139 €, kuid peale kassade läbimist kauba eest tasumata peeti 3 turvatöötajate poolt kinni. Teo aset leidmine ning toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud Rimi Eesti Food AS avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 1493, mille kohaselt peeti 07.06 2012.a. Mustakivi tee 13 Hyper Rimi kaupluses kinni A.F, kelle juurest leiti viina „Saaremaa Vodka“ 80% 10 x 0,5, väärtusega 139 eurot. Õigusrikkuja pidas kinni AP. Tunnistaja AP ütluste kohaselt oli ta

1. juunil 2012 tööl kaupluses Mustkivi Hyper Rimi, videokaamerate juures. Kella 13.43 paiku nägi ühel monitoridest umbes 50- aastast naisterahvast, jalas tumedad püksid, seljas roheline kampsun ja käes suur Säästumarketi kilekott. Naisterahvas viibis alkoholiosakonnas, kus võttis kasti viina ja pani kilekotti. Seejärel läks ta infolaua suunas, kus ei hakanud midagi maksma ning ületas kassaliini. Kell 13.46 peeti ta kinni ja kutsuti turvaruumi kontrolliks. Kontrolli käigus avastati tema kotist kast viina. Kaup ei olnud rikutud ja on kauplusele tagastatud. Süüdistatava A.F-i ütluste kohaselt läks ta 07.06.2012 umbes kella 13.30 ajal Lasnamäe Centrumis asuvasse Rimi kauplusesse selleks, et toime panna vargus. Kauplusesse sisenedes märkas ta väikest sangaga kasti, milles oli 10 pudelit viina. Võttis selle kaubaaluselt ja pani endale kotti ning suundus kaupluse väljapääsu suunas. Kassade juurde ei läinud, kuna ei kavatsenud kauba eest maksta. Turvatöötaja pidas kinni, viin tagastati kauplusele. A.F-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on tegu toime pandud kavatsetult. 3.
2. A.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema olles varem karistatud

§ 199

lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti 12.07.2012 kella 13:45 paiku Rimi kaupluses aadressil Tallinn Lootsi 7 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil viina Saaremaa 1 plokk maksumusega 57,20 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Teo aset leidmine ning toimepanemine süüdistatava poolt on tõendatud Rimi Eesti Food AS avalduse ja õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 1541, mille kohaselt peeti 12.07.2012 Lootsi 7 asuvas Hyper Rimi kaupluses kinni A.F, kelle juurest leiti üks plokk viina „Saaremaa“ väärtusega 57, 20 eurot. Õigusrikkuja pidas kinni MR. Tunnistaja MR ütluste kohaselt oli ta 12.07. 2012 Lootsi 7 asuvas Hyper Rimis tööl turvatöötajana. Kell 13:46 nägi, kuidas üks naisterahvas võttis alkoholiosakonnas ploki Saaremaa viina ja pani selle kotti. Naisterahvas kandis musta T-särki ja valgeid pükse. Naisterahvas läks kassast nr 2 mööda ja jättis kauba maksmata. Kell 13:49 peeti naisterahvas kinni ja toimetati turvakontrolli. Kontrollis leiti tema juures nimetatud Saaremaa viin. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Süüdistatava A.F-i ütluste kohaselt läks ta 12.07.2012 sadama juures asuvasse Rimi kauplusesse, et osta jäätist. Kaupluses avastas, et pole raha, rahakott oli kadunud koos raha ja dokumentidega. Kaupluses tekkis varguse tahtlus. Võttis 1 pappkarbi, mille sees oli 10 pudelit viina, pappkarbi pani kaasas olnud kilekotti. Kassas ei maksnud midagi. Välisukse juures pidas turvatöötaja kinni, andis kauba vabatahtlikult välja. Kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. A.F-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtub, et ta tegutses varguse eesmärgil, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel 4 eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt (RKKKo 3-1-1-87-08 p 10). A.F on karistusregistri väljavõtte kohaselt alates maist 2011.a. karistatud kriminaalkorras kokku 4-l korral

§ 199lg 2 p 9 ja 25 lg 2 järgi.

Viimati karistati teda Harju Maakohtu 16.09.2011 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi vangistusega 1 kuu, mida suurendati Harju Maakohtu 01.07.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas 5 kuud ja 25 päeva vangistust võrra. Kohus asub seisukohale, et arvestades varguste toimepanemine sagedust, on see kujunemas A.F-ile elustiiliks. Mõlemas episoodis alustas A.F vahetult süüteo toimepanemist, kuid see jäi lõpule viimata tema tahtest sõltumatutel asjaoludel. Seega A.F pani toime katse võõra vallasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. A.F on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 3.
3. Vastavalt toimepandule tuleb A.F karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on A.F varasemalt kriminaalkorras karistatud, ka vabaduskaotusliku karistusega (kriminaalasi nr 12230109396, tl 14-16). Nimetatu ei ole teda mõjutanud hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Nimetatust tulenevalt hindab kohus ainsaks võimalikuks karistuse liigiks vangistuse. A.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus

§ 57lg 1 p 3 kohaselt süü puhtsüdamlikku ülestunnistamist ja kahetsust.

Käesoleva kriminaalasja kuritegude esemeks on A.F-i poolt kahe kuu jooksul toime pandud kaks varguse katse episoodi. Arvestades asjaolu, et isikut on karistusregistri väljavõttest nähtuvalt sarnaste tegude eest korduvalt karistatud, tuleb teda karistada 7 kuulise vangistusega. Kohus otsustas A.F süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud. Kuivõrd asja arutatakse lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (neli) päeva, s.o 07.06.2012.a. – 08.06.2012.a., 12.07.2012.a. – 13.07.2012.a., mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva. A.F selgitas istungil, et tal on faktiliselt olemas töökoht hambaravi kabinetis, kuid ta pole julgenud sinna tööle asuda teadmata käesoleva protsessi tulemust. Vargusi ajendas teda toime panema halb sõpruskond ja rahapuudus, kui viina varastamine oleks õnnestunud, oleks viin kolmandate isikute poolt tõenäoliselt maha müüdud. Käesolevaks ajaks on ta pööranud elus uue lehekülje, ta on katkestanud kõik kontaktid endiste tuttavatega, tal on võimalus asuda tööle, talle sündis lapselaps, palub endale anda veel ühe võimaluse. 5 Senistele karistusandmetele tuginedes on varastamine saamas A.F-i elustiiliks. Arvestades siiski asjaoluga, et kahju ei tekkinud ning A.F-i selgitustega, on kohus seisukohal, et A.F-i karistamine reaalse vangistusega antud kriminaalasjas ei ole otstarbekas. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes on sobilik kriminaalhooldusele ning kes on suuteline täitma käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid. Juhul kui A.F jätkab kuritegude toimepanemist senise intensiivsusega, pööratakse mõistetud vangistus täitmisele.

§ 69

lg 1 kohaldades asendada tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 16 (kuusteist) päeva (s.o 136 päeva) üldkasuliku tööga 272 (kahesaja seitsmekümne kahe) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd).

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata A.F-ile üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada A.F järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o Xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle KrMS § 180 lg 1 alusel ilmselt üle jõu, mistõttu mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt: • KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 172.80 eurot (sada seitsekümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Kaitsja esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks. Kohus leiab, et taotlus menetluskulude ajatamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et süüdistataval on seniajani sissetulek puudunud, paneks menetluskulude kohese tasumise kohustus süüdistatava põhjendamatult raskesse olukorda. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks veelgi süüdistatava majanduslikku olukorda. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Ingrid Kullerkann Kohtunik 6