1-12-591/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-591 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.L-i (K.L) kaitsja Rein Napa määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.L-i kaitsja Rein Napa määruskaebus rahuldamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 38,40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6,40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), vandeadvokaat Rein Napale tema poolt K.L-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista K.L-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 38,40 eurot riigituludesse.
6. K.L tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „K.L 1-12-591 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.09.2012 määrusega jäeti K.L temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. K.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega KarS §-de 120, 121 ja 424 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg 1 sätteid kohaldades vangistusega 1 aasta 4 kuud, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 16.05.2011 otsusega mõistetud kandmata karistuse – vangistuse 8 kuud 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 27 päeva. Karistuse kandmise aja algus on 05.10.2011 ja lõpp 01.11.
8. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega alates 14.06.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus oli seisukohal, et K.L tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata, vaatamata formaalsete eelduste esinemisele. Kohtu hinnangul ei võimalda K.L-i eelnev elukäik ning ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegudele tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. K.L on asunud karistust kandma 05.10.
10. Kuriteod, mille eest teda karistati, olid endise elukaaslase E.K. kehaline väärkohtlemine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et enne seda oli teda karistatud 16.05.2011 analoogsete kuritegude eest (mootorsõiduki joobes juhtimine ja E.K. kehaline väärkohtlemine) tingimisi vangistusega. Seega pani K.L uued kuriteod toime katseajal. Senise vangistuse ajal ei ole tema suhtes veel läbi viidud taasühiskonnastavaid tegevusi – kinnipeetava sõnade kohaselt on XXXX programmi läbimine hetkel pooleli. Nii Tartu Vangla kui kriminaalhooldusosakonna antud iseloomustuste põhjal ei saa teha järeldust, et karistuse eesmärgid K.L-i puhul oleks saavutatud ning riskifaktorid kuritegude toimepanemiseks minimeeritud. Kohtul puudus veendumus, et K.L ei pane ennetähtaegse vabastamise korral toime uusi kuritegusid ning suudab katseaja edukalt läbida. Kohus pidas vajalikuks veel osundada, et süüdimõistmise korral tuleb isikul arvestada karistuse lõpuni kandmisega, ennetähtaegne vabastamine on pigem erand. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruse peale esitas kaebuse kaitsja R. Napa, kes palub tühistada vaidlustatud kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada K.L tingimisi enne tähtaega, allutades ta kohtu poolt määratavaks ajaks kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele. Panna K.L-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja märgib, et mõistetud liitkaristusest on süüdimõistetu ära kandnud ühe kolmandiku, seega on olemas KarS §-s 76 lg 1 p 1 sätestatud materiaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Süüdimõistetut ei ole vangistuses viibimise aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud, ta osaleb XXXX sotsiaalprogrammis. K.L ise leiab, et tema vabastamata jätmisel oleks sellest riigi poolt negatiivne mõju tema lastele. Kaitsja lisab, et K.L ei ole varem tingimisi enne tähtaega vabastatud. Vabanemisel oleks tal toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, samuti kindel elukoht ja võimalus asuda tööle. Perekond, kus on XXXX alaealist last, vajab K.L-i abi ja toetust. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik K.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et süüdimõistetu eelnev elukäik ning ärakantud karistusaja mittevastavus toimepandud kuritegudele, ei võimalda vaatamata formaalsete eelduste esinemisele teda tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
13. Ringkonnakohus möönab, et K.L-i käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline, et süüdimõistetut ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja ta osaleb XXXX programmis, mis õpetab viha ja tundeid valitsema ning aitab kindlasti K.L oma probleemkäitumisele vabanedes paremaid lahendusi leida. Ehkki määruskaebuse kohaselt on K.L toetav sotsiaalvõrgustik lähedaste näol, samuti kindel elukoht ja võimalus asuda tööle, peab kohus hindama KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid ja kogumis välistavad need käesoleval ajal K.L-i ennetähtaegse vabastamise.
14. Ringkonnakohus ei saa mööda vaadata sellest, et K.L on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral. Käesolevat karistust kannab ta ähvardamise, kehalise väärkohtlemise (toime pandud endise elukaaslase suhtes) ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Ka Tartu Vangla hinnang uute kuritegude võimalikule toimepanemisele 2 aasta jooksul on märkimisväärselt kõrge, mistõttu vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Ehkki K.L ei ole varem tingimisi enne tähtaega vabastatud, on ta olnud allutatud käitumiskontrollile, mis ei ole täitnud soovitud eesmärki – K.L-i kuriteod on läinud raskemaks, hooldusalusena on ta korduvalt rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning kohustusi ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Ohuteguriks võib pidada pingelisi suhteid lähedastega ja elukutse puudumist – kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt elatus K.L põhiliselt juhutöödest. Välistatud ei ole vägivaldne käitumine süüdimõistetu poolt, eriti arvestades tema alkoholilembust, mis on üks kuritegeliku käitumise ajend. Ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt pereliikmed küll toetaksid süüdimõistetut tema ennetähtaegse vabastamise korral nii materiaalselt kui moraalselt, ent tema sotsiaalvõrgustik koosneb peamiselt kriminaalkorras karistatud isikutest, mis omakorda suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.
15. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17. Tulenevalt KrMS § 187 lg 2 jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. 3 Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas