S § 66 lg 2,3 alusel määrata 80 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 4 (nelja) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub igakuiselt tasumisele 20 (kakskümmend) eurot. Rahatrahv tuleb R. R. tasuda igakuuliste maksetena Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (AS Swedbank), viitenumber on 10220122323820. Tasumisel märkida maksekorraldusele selgituste lahtrisse otsuse number ja menetlusaluse isiku nimi. Tähtajaks igakuuliste maksetena rahatrahvi tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu kolmekümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseiniku 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220122323820 karistati R. R.
kella 11.05 ajal Võru linnas Jüri tänaval Vabaduse tänava suunas, juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga 941 YVV, juhil ei olnud sõidu ajal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, millega B.M rikkus
132-eurose rahatrahviga (tl 5). MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUSE SISU R. R. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt peab ta mõistetud karistust rangeks ja määratud rahatrahvi liialt suureks, see on ebaproportsionaalne võrreldes analoogse rikkumise eest tavaliselt määratud karistustega. Karistuse määramisel ei ole arvesse võetud ka rikkuja isikut, varasemad kehtivad karistused tal puuduvad. Tal pole rahalisi võimalusi sellises suuruses trahvi tasumiseks, sest OÜ Stoksund, mis tegeleb Vabaduse 17A Võru kinnisvara üürileandmisega, alates juunist 2012.a. lõpetab viimane üürnik firmaga üürilepingu, pärast seda pole tema firmal enam ühtegi kehtivat üürilepingut ning kaob ka viimane pere sissetulek. Kaebuse esitaja ülalpidamisel on 20.02.1998.a. sündinud poeg, kes õpib Võru Kesklinna Gümnaasiumis. Ka lapse emal ja kaebuse esitaja elukaaslasel pole pärast koondamist 2008.a. kindlat sissetulekut. Sellisel juhul jääks kaebuse esitaja pere täiesti ilma ülalpidamiseta ja satuks äärmiselt halba majanduslikku olukorda. Kaebuse esitaja poolt toimepandud rikkumine ei olnud tahtlik, ta oli hajameelne ja ei jõudnud linnas sõidul piisavalt ruttu turvavööd kinnitada ning lubab edaspidiselt olla tähelepanelik ja kohe autosse istumisel kinnitada turvavöö. Juhindudes V™S § 114 lg 1 p l, lg 3, 120 lg 1 palub kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses ja vähendada LS § 239 lg 1 p 1 rikkumise eest talle 03.05.2012.a. kiirmenetluse otsusega nr 10220122323820 mõistetud trahvi. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA TEHTUD JÄRELDUSED V™S § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukohta kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses Tartu Maakohtule (tl 9) leiab kohtuväline menetleja, et R. R. kaebus tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata. Turvavöö eesmärk sõidukis, on juhi ja kaasliiklejate ohutuse suurendamine. Arvestades karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on 2
lg 3 nõuete rikkumises, mille kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, on tõendatud R. R. poolt kohtuvälisele menetlejale 3.mail 2012.a. antud ütlustega, kombineeritud liiklusjärelevalve teostamise protokolliga (väärteotoimik lk 2-3). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on R. R. käitumine, mis seisnes selles, et ta juhtis sõidukit, millel on turvavööd, olles sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitamata, on õigesti kvalifitseeritud väärteona LS § 239 lg 1 p 1 järgi, mis näeb ette sõidukijuhi vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest. Kohus märgib, et KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 17 lg 3 ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. R. R. tegu on õigusvastane, kuna vastab väärteokoosseisule ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas ei esine. R. R. on LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad; samuti ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid ja V™S § 30 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise aluseid. LS § 263 lg 2 järgi on LS §-des 201-261 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad Politsei- ja Piirivalveamet, prefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei. Seega on Politsei- ja Piirivalveamet pädev menetlema R. R. poolt toimepandud väärtegu. Kohus ei tuvastanud ja pooled ei ole ka sellele viidanud, käesoleva väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisi.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut s.o kuni 200 eurot. R. R. on karistatud 33 trahviühiku suuruse s.o sanktsiooni 33/50 määras. Vastavalt KarS § 47 lg 1 sätestatule on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi miinimummäär kolm trahviühikut; trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. R. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi R. R. ei ole otseselt avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendav asjaolu, on R. R. kohtule avaldanud, et ta edaspidi autosse istumisel kohe kinnitab turvavöö. Kohus leiab, et kuigi KarS § 56 lg 1 ei sätesta karistamise alusena otseselt süüdlase isiku arvestamist, on selle kindlakstegemine oluline, et määrata, millised on võimalused mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.