4-12-4603/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.september 2012.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-4603 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi E.H (isikukood xxx, elukoht xxx) väärteoasi LS § 227 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend PPA Põhja Prefektuuri Ida PJ 21.08.2012.a. kiirmenetluse otsus nr 10220122009209 Menetlustoiming kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 172, V™S § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus määras: Jätta E.H taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks PPA Põhja Prefektuuri Ida PJ 21.08.2012.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220122009209 rahuldamata. Jätta E.H kaebus PPA Põhja Prefektuuri Ida PJ 21.08.2012.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220122009209 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud E.H esitas 18.09.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja Prefektuuri Ida PJ 21.08.2012.a. kiirmenetluse otsusele nr 10220122009209. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 227 lg 1 alusel rahatrahviga summas 32 krooni. Kaebaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 või § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna seoses tema ootamatu ja raske haigestumisega muutus võimatuks kaebuse õigeaegne esitamine. Taotluse kohaselt puudus tal haigestumise tõttu võimalus õigusnõustajaga kokkusaamiseks kvalifitseeritud õigusabi saamise eesmärgil. Kohtumääruse põhjendused V™S § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Kohtule kaebuse lisana esitatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et otsus on tehtud 21.08.2012.a. ning otsusel on kirjas, et menetlusalusele isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsusel on allkiri selle kohta, et menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 21.08.2012.a. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 05.09.2012.a. Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 18.09.2012.a., seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Vastavalt V™S § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). E.H niisuguste takistuste esinemist kaebusest ning sellele lisatud materjalidest ei nähtu.. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt avalduses toodud väide, et ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada seoses raske haigestumisega, on paljasõnaline, kuivõrd kohtule pole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja väidet kinnitaks. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja poolt taotluses toodud asjaolu, et ta haigestus 03.09.2012 ning ei olnud võimeline enne 17.09.2012.antud kaebuse tegelema, ei ole mõjuv põhjus kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks, kuivõrd isikul oli otsuse kättesaamise momendist, s.o 21.08.2012, teada kaebekord ning tähtaeg. Hoolika suhtumise korral oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kohtu hinnangul on kvalifitseeritud õigusabi saamiseks võimalik tänapäeval kasutada kaasaegseid tehnikavahendeid ning -võimalusi, mistõttu puudub vajadus õigusnõustajaga isiklikuks kohtumiseks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et E.H ei pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka tavaposti või e-posti teel, nagu ta seda ka hilinemisega nüüd tegi. Kohtule jääb ka arusaamatuks kaebaja väide, et linnast kauge asukoha ning transpordivahendi puudumise tõttu ei olnud tal võimalik õigusnõustajaga kokku saada ning tervislik seisund ei võimaldanud tal kodust lahkuda ega kirjalikku kaebust õigeks ajaks koostada, kuid samas on kaebaja väitnud, et kaebaja oli antud perioodiks kooli tõttu Tartusse sõitnud ning seetõttu ei saanud käia oma perearsti juures. Seega on kohtul alust kahtlustada, et kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses märgitud põhjendused on otsitud ning ajendatud soovist vabaneda võimalikust vastutusest. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse ajaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. 2 Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et E.H ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. V™S § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast V™S § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohtunik 3