4-12-3477/2

4-12-3477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-12-3477 (2373,12,003680) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; 224 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik I.M; ik: XXX, viimane elukoht: XXX, elukoht käesoleval ajal kohtule teadmata. Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Reegat, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
3. I.M süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja KarS § 63 lg 1 alusel ning LS § 224 lg 2 järgi karistada teda arestiga 15 (viisteist) päeva.
4. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ositi ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest. Määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 29.10.
5. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja ärakandmata aresti täies ulatuses ärakandmist arvestatakse alates aresti ärakandmisele toimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 12.09.
6. Vastavalt V™S § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.07.2012 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1300993 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.06.2012 kell 02.10 peeti Klooga-Aedlinna teel suunaga Tallinn-Paldiski mnt poole kinni sõiduk Honda CRX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis I.M, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kes juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1 alkoholisisladus mitte vähem kui 0,56 mg/l, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 3 ja § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud ja teatas kohtule elektronkirja teel, et ei saa osaleda väärteoasja kohtulikul arutamisel. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks ning talle on väärteoasja arutamise aeg ja koht teada, peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuväline menetleja leiab, et isik on väärteo toimepannud, ühe teoga on toime pannud kaks tegu. Kuivõrd menetlusalune isik on toime pannud kaks samalaadset väärtegu ning viimane kord põhjustas ka liiklusõnnetuse, siis tuleb mõista karistusena arest, sest rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Arvestades väärteo raskust tuleks mõista arest 18 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasjades leiduvaid andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, 04.03.2012 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükki, samuti menetlusaluse isiku karistusandmeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peatati I.M juhtitud sõiduk 16.06.2012 ning tuvastati, et menetlusalune isik juhtis pukseeritavat sõidukit. Vastavalt kehtiva Liiklusseaduse § 62 lg 2 sätetele tohib pukseeritava sõiduki roolis olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht. Maanteeameti andmetel puudub I.M mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli enne sõiduki juhtimist juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides toime LS § 90 lg 1 p 3 sätestatud nõuete rikkumise ja LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Peale selle on väärteoasja materjalidega tuvastatud, et 16.06.2012 juhtis I.M sõidukit ka juhile keelatud seisundis, kuivõrd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,56 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava liitri kohta, millega rikkus I.M LS § 69 lg 5 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistuste kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra huvisid. Arvestades seda, et menetlusalune isik pani toime kaks liiklusalast väärtegu, leiab kohus, et juhile keelatud seisundis sõiduki juhtimine on ohtlik käitumine liikluses. Samas, arvestades seda, et menetlusalusel isikul puudub peale selle ka juhtimisõigus, siis on tema osalemine liikluses sõiduki juhina juba iseenesest ohtlik, kuivõrd ta ei tunne liiklusnõudeid ning tema karistusandmetest nähtuvalt on ta seda juba korduvalt tõestanud, juhtides eelnevalt juba kahel korral sõidukit juhile keelatud seisundis ning isikuna, kellel puudub juhtimisõigus. Seejuures põhjustas ta viimane kord ka liiklusõnnetuse. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on suhteliselt suur ja ta kujutab endast liikluses jätkuvalt suurt ohtu ning see peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust eelmise aasta lõpus karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, sellele järgnevalt nelja kuu möödudes uuesti ning kahe kuu möödudes peeti ta taas kinni samalaadse väärteo toimepanemiselt. Eelnenud otsustega karistati menetlusalust isikut rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või siis soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid oodatud mõju ei avalda. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest, mistõttu leiab kohus, et 2 menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud süüteo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis tuleb mõista karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva ja LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest kuni 30 päeva või juhtimise õiguse äravõtmine. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis ei ole juhtimisõiguse äravõtmine tema suhtes kohaldatav ning karistuste raskuste võrdlemisel tuleb lähtuda teiseliigiliste karistuste määradest. Seega on LS § 201 lg 2 ettenähtud sanktsioon võrdne LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooniga. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette ka juhtimisõiguse äravõtmise ning lg 3 p 2 ka lisakaristuse kohaldamise, leiab kohus, et LS § 224 lg 2 sanktsiooni tuleb lugeda raskemaks ning kohus asub kohus seisukohale, et karistuste määramisel tuleb KarS § 63 lg 1 sätetest tulenevalt lähtuda LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsioonist kui raskemat karistust ettenägevast sanktsioonist. Märt Toming kohtunik 3