1-11-7071/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juuni 2011.a. Põlva kohtumaja Põlva, Võru 12 Kriminaalasja number 1-11-7071 (kohtueelse menetluse nr 10930000733) Kohtunik Rita Kulberg Prokurör Jane Pajus Kriminaalasi V.T süüdistuses KarS § 392 lg 1 järgi käskmenetluses isikukood xxx; Eesti Vabariigi V.T kodanik, keskharidusega; emakeel - eesti keel; pensionär; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx-xx; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit käesoleval ajal ei ole Süüdistatav Kaitsja Advokaat Roman Levin Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON V.T süüdi mõista KarS § 392 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 30kordses päevamääras (päevamäära suurus 6 eurot) so 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et rahalist karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.T 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse teatavakssaamisest süüdistatavale. Välja mõista V.T-lt menetluskuludena sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 0,45 eurot ning riigi õigusabi tasu katteks 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti riigituludesse. Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis viitenumbrile 2800049874 (märkides makse selgituses ära asja numbri ja isiku nime, kelle menetluskulu tasutakse). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda Tartu Maakohtult Põlva kohtumaja kaudu asja arutamist üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle kriminaalasja arutamist üldkorras, siis jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusakti sisu V.T süüdistatakse selles, et tema, 25.10.2010.a. kella 14.30 ajal sisenedes liinibussiga Vene Föderatsioonist läbi Koidula tollipunkti Euroopa Ühenduse tolliterritooriumile, toimetas üle Euroopa Ühenduse tollipiiri Eesti Vabariiki 150 tabletti psühhotroopset ravimit fenasepaam. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel kehtestatud Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" kohaselt kuulub fenasepaam (Phenazepam) lisas 1 toodud IV nimekirjas loetletud psühhotroopsete ainete hulka. Sotsiaalministri 18.02.2005 määruse nr 31 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu" § 8 lg 4 kohaselt võib reisija ilma Ravimiameti loata narkootilisi ja psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi suurusega kuni 20 ühikut ning ravimiga peab kaasas olema arsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia. V.T vajalikku dokumenti ei olnud. Seega V.T ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise või psühhotroopse aine toimetamisega üle Euroopa Ühenduse tollipiiri pani toime KarS § 392 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri ettepanek on karistada V.T KarS §-s 392 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 30 päevamäära (1 päevamäär on 6 eurot) so 180 euro suuruse rahalise karistusega, mis KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui V.T kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu järeldused Kohus leiab, et käesolevat kriminaalasja on võimalik lahendada käskmenetluses, sest tegemist on teise astme kuriteoga, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ning prokurör taotleb süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü puhtsüdamlikku kahetsust. V.T ei ole varem õiguserikkumisi toime pannud. Seetõttu võib süüdistatavat käesolevas asjas karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega, mille kandmiselt võib ta Kars § 73 sätteid kohaldades tingimuslikult vabastada. 2