4-12-5405/11

Väärteoasi nr. 4-12-5405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 26.11.2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 09.10.2012.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,11,020640 Z.R-i karistamises LS § 223 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik Z.R, isikukood XXX, Elukoht xxx pensionär Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Helen Kommussar kaebuse esitaja Z.R kaebuse esitaja kaitsja Reimo Mets LÕPPOSA Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse 09.10.2012.a. väärteoasjas nr. 2302,11,020640 tehtud otsus muutmata ja Z.R-i kaebus rahuldamata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuvälise menetleja otsus Z.R-i karistati LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot selle eest, et tema 24.11.2011.a. kell 14:24 Tallinnas Pirni 2 juures juhtis mootorsõidukit kitsal sõiduteel, takistusest möödumisel (seisvast sõidukist VW) ei hoidnud ohutut külgvahet ning võimalikult paremale, mille tõttu sõitis otsa seisvale sõiduautole VW. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse, varalise kahju Danske Bank AS Eesti Filiaalile, tervisekahjustuse JL ja MV. Kaebus Kaebuses ei nõustuta eksperdi arvamusega selles, et sõiduauto VW Golf kokkupõrke hetkel seisis. Tunnistajad on kinnitanud, et VW Golf oli liikumises. Kaebuse esitajale on ilmselge ka see fakt, et VW Golfi juht ei sõitnud oma sõidureas ja oli ületanud sõidutee telgjoone ning kaldunud tugevalt Nissan Almera sõiduki sõidusuunda. Kaebaja liikus väga aeglaselt ja seda ennekõike piiratud nähtavuse tõttu. Kaebaja on korduvalt väitnud, et ta ei saanud kokkupõrget vältida, kuna ei näinud vastusõitvat sõidukit liikumas. Kaebuses leitakse, et VW Golfi juht oli möödasõidul tema sõidusuunas paremal parkivatest sõidukitest, seega alustas ta möödasõitu, nähes, et vastu tuleb teine auto. Kaebuses heidetakse ette ka menetlusnormide rikkumist, mis seisnes selles, et liiklusõnnetuses osalenud juhid kuulati üle tunnistajatena erinevatel aegadel, üks vahetult pealt sündmust, teine hiljem. Lõppkokkuvõttes taotletakse kirjalikus kaebuses väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtus täiendati taotlust menetluse lõpetamisega Z.R-i käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu ja alternatiivselt lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtu seisukoht Väärteoasjas kogutud tõendite – sündmuskoha vaatlusprotokolli, fotode, liiklusõnnetuse akti, menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütluste kohaselt toimus 24.novembril 2011.a. Tallinnas Pirni tänaval liiklusõnnetus, milles osalesid sõiduautod Volkswagen Golf reg.märgiga XXX, mida juhtis JL ja Nissan Almera reg.märgiga XXX, mida juhtis Z.R. Vaidlusaluseks probleemiks arutatavas väärteoasjas on liiklusõnnetuse põhjustaja. Z.R ja tema kaitsja leidsid, et liiklusõnnetuse põhjustas VW Golfi juht, kes sõitis suure kiirusega mitte päris oma reas. Z.R seevastu sõitis väga-väga aeglaselt oma sõidureas, kui teda tabas ootamatult vastutulev VW Golf. Kohus ei saa siiski kaebuse esitaja ja tema kaitsja seisukohaga nõustuda. VW Golfi juhtinud JL ütlustest tuleneb, et kuigi Pirni tänaval paremal pool, s.t. tema sõidusuunas sõiduteel parkisid autod, ei pidanud ta tee telgjoont ületama. Tema ja parkivate sõidukite vahe oli väga väike – 1-2 cm. Kuigi see võib tunduda ebausutav, on see hinnanguline vahemaa ega ole ka muude tõenditega ümber lükatud. JL ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskohast tehtud fotod kinnitavad, et tegelikult Pirni tänaval sõiduteel puudus sõiduridasid eraldav teekattemärgistus. Sellest tulenevalt on autojuhtide väited VW Golfi asukoha kohta tee telgjoone suhtes samuti vaid hinnangulised. Seda enam, et pilves ilma ja vihmasaju tõttu oli nähtavus halb. Kuna Pirni tänav on siiski kahesuunaline, tähendab see seda, et sõita tuleb oma sõidusuunas võimalikult paremal pool. Z.R-i poolt väidetu selle kohta, et VW Golf ei sõitnud päris oma sõidureas, lükkab ümber kõigepealt ekspertiisiakt, mille punktis 3 on märgitud, et „… Arvestades, et sõiduk on saanud löögi suunaga eest taha raskuskeskmest vasakul, siis on sõiduauto VW tagasiliikumisel pöördunud tagaosaga paremale, pargitud sõidukite suunas. Sõiduauto VW esiosa märkimisväärset nihet tee ristisuunas ei saanud vaadeldava sõidukite kontakti tagajärjel toimuda. Seetõttu on sõiduauto VW esiosa kontaktijärgne paiknemine risti teed vaadeldav sõiduki esiosa paiknemisega risti teed ka liiklusõnnetuse hetkel“. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et VW Golfi vasakpoolne esiratas on vasakpoolsest teeservast 3,2 meetri kaugusel. Kuna vasakpoolse esiratta asukoht liiklusõnnetuse ajal ei muutunud ja kuna tee sõidetava osa laius oli 5,3 meetrit ning pool sellest on 2,65 meetrit, tuleneb eeltoodust, et VW Golf asus liiklusõnnetuse hetkel sõidutee sõidetava osa keskjoonest täielikult paremal, kui vaadata tema sõidusuunast. Kohus ei soostu ka Z.R-i ja tema kaitsja väitega selle kohta, et VW Golf liiklusõnnetuse hetkel liikus. Kuigi väite kinnituseks taotleti kohtus Z.R-i autos juhi kõrval istunud MV ülekuulamist, ei kinnita tema ütlused taolist fakti. Nimelt on MV kohtuvälise menetleja vastavasisulisele küsimusele vastanud, et ta ei oska öelda, kas teine auto kokkupõrke hetkel liikus. See asjaolu ei tulene ka Nissan Almeras tagaistmel istunud Z.R-i tütretütre SE ütlustest. 2 VW Golfi juhtinud JL selgitas, et kui ta nägi autot endale vastu tulemas, jäi ta rahulikult seisma. Seega on mõlema sõiduki juhtide ütlused selles osas, kas VW Golf liiklusõnnetuse hetkel seisis või liikus, vastuolulised. Z.R-i ütlusi teised tõendid ei kinnita, seevastu JL ütlustega on kooskõlas eksperdi arvamus ja eksperdi ütlused kohtus, mis tõendavad, et VW Golf liiklusõnnetuse hetkel seisis. Ekspert on ekspertiisiaktis ja ka kohtus põhjendanud sellisele järeldusele jõudmist VW Golfi vasakpoolsel esirattal olevate raadiusesuunaliste kontaktjälgedega, mis on poripühkejäljed ja mis näitavad, et vasakpoolne esiratas ei ole sõidukite kontakti hetkel pöörelnud. Eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused kohtus tõendavad ka seda, et Nissan Almera oli õnnetuse hetkel tee sõidetava osa keskosas, mitte aga oma sõidusuuna parempoolse ääre lähedal ning sõitis vasakpoolse esirattaga VW Golfi vasakpoolse esiratta peale ja paiskus seejärel ümber. Järelikult asus kohtuväline menetleja õigustatult seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduauto Nissan Almera juht sellega, et ei hoidunud sõiduteel sõites võimalikult paremale ega taganud sellega ohutut külgvahet. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud skeemist nähtub, et sõidutee sõidetava osa laius oli liiklusõnnetuse toimumise kohas 5,3 meetrit, mis oli küllaldane autode liikumiseks kahes reas ning kuna VW Golf seisis oma sõidureas nii lähedal kui võimalik paremal pool parkivatele sõidukitele, siis oleks Nissan Almera saanud temast vabalt mööduda ilma viimasega kontakteerumata. Sellisele arvamusele on jõudnud ka ekspert. Kohtul puudub põhjus eksperdi arvamuses kahtlemiseks. Kuigi Z.R ja tema kaitsja eksperdi arvamusega ei nõustunud, ei taotlenud nad kordus- või täiendekspertiisi tegemist. Seega tegi JL kõik endast oleneva liiklusõnnetuse vältimiseks, hoidis võimalikult paremale ja jättis isegi oma sõiduki täielikult seisma vastutulevat sõidukit nähes nagu aimates kokkupõrget ette. Talle ei ole võimalik ühegi Liiklusseaduse sätte rikkumist ette heita, ta ei ole liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et liiklusõnnetuse põhjustas Z.R, kellel oli võimalik liiklusõnnetust ära hoida, liikunuks ta võimalikult tee sõidetava osa paremal pool, aga mitte keskel. Liiklusnõuded, mida Z.R rikkus, on LS § 54 lg 2, mis sätestab, et vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. Kuigi Pirni tänava sõidetava osa laius võimaldas sõidukitel vabalt teineteisest mööduda, siis teel ühes ääres parkivate sõidukite tõttu võib nimetada õnnetusjuhtumi kohta ka kitsaks sõiduteeks. Samuti rikkus Z.R ka LS § 46 lg 3, mis kohustab juhti hoidma sõitmisel ohutut külgvahet. Eksitav ja ebaõige on kaebuses väidetu justkui VW Golfi juht oleks sooritanud möödasõitu paremal parkivatest autodest ja rikkunud sellega Liiklusseaduse § 51 lg 3 p. 3 sätet, mis kohustab juhti enne möödasõitu veenduma selle ohutuses ja selles, et möödasõit ei takista teisi liiklejaid. Liiklusseaduse § 2 p. 44 kohaselt loetakse möödasõiduks ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmist oma sõidurajalt välja sõites. Kuna antud juhul oli tegemist sõidutee ühes ääres parkivate sõidukitega, ei sooritanud järelikult VW Golf möödasõitu. Nõustuda ei saa kaebuses kohtuvälisele menetlejale tehtud etteheitega menetlusnormide rikkumise osas selles, et liiklusõnnetuses osalenud juhid kuulati üle erinevatel aegadel. Väärteomenetluses on tõendite kogujaks kohtuväline menetleja, kellel on õigus otsustada, milliseid tõendeid ja millises järjekorras koguda. Kõikidelt tunnistajatelt ei olegi paraku alati võimalik võtta ütlusi üheaegselt nagu käesolevas väärteoasjaski. JL toimetati kiirabiga sündmuskohalt haiglasse, mistõttu kohtuväline menetleja saanud koheselt kohapeal teda üle kuulama hakata, kuna talle ei olnud selge, kui tõsiste vigastustega tegemist on ehk kas JL on võimeline üldse kohapeal ütlusi andma. Erinevatel aegadel isikute tunnistajatena ülekuulamine ei kujuta endast menetlusnormide rikkumist. Tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus veendumusele, et Z.R rikkus tahtlikult eelpoolnimetatud Liiklusseaduse nõudeid, mille tagajärjel toimus liiklusõnnetus, milles sai vigastada VW Golfi vasak esinurk (tõendiks sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluv fototabel). Seega tekkis varaline kahju VW Golfi omanikule Danske Bank AS-le ning 3 tervisekahjustusi said MV ja JL. MV tervisekahjustusi tõendavad kiirabikaart, meditsiinidokumendid ja isiku ekspertiisiakt, mille kohaselt tuvastati tal liiklusõnnetuse tagajärjel rindkere põrutus ja ajuvapustus. JL vigastusi tõendab SA Põhja–Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest. Z.R-i tegevuses on LS § 223 lg 1 objektiivne ja subjektiivne koosseis, tegu on õigusvastane ja süüline. Kohtuvälise menetleja poolt on seega tehtud õiglane ja põhjendatud otsus, mille tühistamiseks alused puuduvad. Vaatamata karistust kergendavate asjaolude puudumisele on menetlusalust isikut karistatud küllaltki leebelt, tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebuses taotleti Z.R-i suhtes väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p. 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja puudub avalik huvi menetlemiseks. Kohus on seisukohal, et Z.R-i süüd ei saa hinnata väikeseks. Menetlusalune isik rikkus kahte liikluseeskirja punkti, põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel said vigastada mõlemad sõidukid ja kaks inimest. Süü suuruse hindamisel arvestatakse ka seadusandja poolt sätestatud karistust. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni maksimaalses määras, s.o. 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Kohus leiab, et ka sanktsiooni rangust arvestades ei saa tegemist olla selliste väärtegude puhul väikese süüga. Seega ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel Z.R-i suhtes põhjendatud. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu alates 18.12.2012.a. Kohtunik 4