novembril 2012 Prokurör Ülle Jaanhold Süüdistatavad G.F - isikukood: xxx, Eesti kodanik, keskharidusega; viimane elukoht: Xxx; töötas kojamehena OÜ-s V ; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 05.04.2000 Harju Maakohtu otsusega KrK § 107 lg 2 p 1 järgi – 5 aastat vangistust; 2)11.05.2006 Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 alusel 3 aastat 4 kuud vangistust; 3)23.03.2010.a.Harju Maakohtu otsusega
MS § 238 alusel – 1 aasta 4 kuud vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga (eelvangistusena ära kantud 4 päeva); tõkend – vahistamine alates 25.04.2012 (kahtlustatavana oli kinni peetud 23.04.2012) Kaitsja advokaat määratud korras Juho Aule 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada G.F
järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 23.03.2010 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Tõkend vahi all pidamine jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni,
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistusaeg ning mõistetud karistuse alguseks lugeda 23.aprill 2012.a.
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et G.F-i süü on kohtuistungil kontrollitud tõenditega täies ulatuses tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Karistuseks taotles prokurör 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuna kuritegu on toime pandud katseajal, tuleb
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise otsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa - 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks taotles prokurör 2 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust algusega 23.04.2012.a. Kaitsja ei vaidlustanud teo toimepanemist ja kvalifikatsiooni. Karistuse mõistmisel palus aga arvestada G.F-i puhtsüdamlikku kahetsust. Seda, et kannatanu ees on G.F vabandanud, kannatanu on talle andeks andnud, ei soovi tema karistamist. Sellel teol ei olnud kannatanu jaoks raskeid tagajärgi ning kannatanu oli ise samuti alkoholijoobes, kuigi teab, et G.F-i agressiivsuse põhjustab alkohol. Palus karistus mõista väiksemas määras kui taotles prokurör. Kannatanu leidis, et vahi all oldud aeg on piisav karistus G.F-ile ja varasema karistuse eest mõistetud vangistuse võiks asendada üldkasuliku tööga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Lisaks süü osalisele omaksvõtule kohtuistungil, on G.F-ile süüks arvatud teod tõendamist leidnud kannatanu ütlustega kohtueelses menetluses, isiku läbivaatuse protokolliga (lk 21-27), tunnistaja A. L ütlustega, asitõendi - süüdistataval seljas olnud särgi vaatlusprotokolliga (lk.33-36), aga ka politseile tehtud kõnede helisalvestustega (lk 15-20 – helisalvestuste stenogrammid). Kannatanu ET ütlustest (lk 10-12) nähtub, et 23.04.12 alkoholijoobes G.F muutus tema suhtes agressiivseks pärast seda, kui külalised olid lahkunud. Sõnalise konflikti käigus tõstis Anatoli löögiks tabureti, kuid kannatanu sai oma näo kaitseks käe ette panna. Taburetiga tabas G.F kannatanu paremat kätt ja põhjustas valu. Kuigi kannatanu püüdis teda maha rahustada, haaras G.F laualt klaasi ning lõi selle puruks vastu E. T lagipead. Klaasikillud pudenesid diivanile kannatanu kõrvale. Kui kannatanu üritas kilde põrandale lükata, haaras G.F tema käest ja surus kannatanu küünarnuki kildudele, mis tekitas kannatanu küünarnukile veritsevad haavad. Mõni aeg hiljem lõi G.F kannatanut taburetiga vastu vasakut labajalga. Kui keegi uksele koputas, jättis G.F kannatanu rahule ja E. T õnnestus WC-sse minna ja politseile helistada. Ukse taga olnud Andrei käskis peksmise lõpetada, kuna kisa oli alla ära kuulda. Kohalesaabunud politseinikud viisid G.F-i minema. 4 Sellised kannatanu ütlused on kooskõlas teiste tõenditega ning kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda. E. T kasutas kohtuistungil õigust oma elukaaslase G.F-i kohta ütlusi mitte anda, see oli tingitud soovist andestada süüdistatavale tema käitumine. Kõnede helisalvestustest politseile on selgelt kuulda, et E. T suhtes kasutatakse vägivalda. On kuulda, et naine nutab, kohati lausa röögib, anub, et teda pole vaja peksta, et verd jookseb ning ta ei suuda öelda oma aadressi. Nähtavasti on telefon tema käest ära võetud või on ta selle kõrvale pannud, sest kuulda on ka mehe häält, mehe ebatsensuurseid sõnu, ähvardust maha lüüa. Alles 3.kõnes teatab kannatanu oma nime, aadressi ja väidab, et mees on ta läbi peksnud. Kannatanu läbivaatuse protokollis on fikseeritud E. T pealael haav, vasakul jalasäärel marrastus; parema käelaba ja väikese sõrme turse ja verevalum, marrastused parema küünarnuki piirkonnas. Kahtlustatava G.F-i kinnipidamise protokollis on fikseeritud, et temalt on ära võetud tal seljas olnud valget värvi särk (tlk 31). G.F-i lühikeste varrukatega särki on ka asitõendina vaadeldud ning selle varruka eespinnal on fikseeritud verekahtlased jäljed (lk.3336). Kinnipidamise protokollis on märgitud, et G.F endal välised vigastused puuduvad. Tunnistaja A.L ütlustest nähtub, et patrullpolitseinikuna sai ta väljakutse seoses peretüliga aadressile Paldiski mnt.75-70. Vägivallatsenud mees oli joobes ja viidi politseijaoskonda. Süüdistatav G.F kahetses kohtuistungil toimepandut, kuid väitis, et süüdistuses märgitud kõigi tegude toimepanemist ta ise ei mäleta, kuna oli liialt purjus. Möönis, et tema tekitas kannatanule süüdistuses märgitud vigastused. Samuti kinnitas, et politseisse tehtud kõnede helisalvestustel tunneb ta ära nii kannatanu kui enda hääle. Ülalkirjeldatud tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G.F-i süü kannatanu kehalises väärkohtlemises, kannatanule füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamises on süüdistuse täies mahus tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning G.F tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
sätetest, so karistamise aluseks on isiku süü; arvesse tuleb võtta karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. G.F on toime pannud teise raskusastmega kuriteo, kus kannatanuks on tema elukaaslane, kelle suhtes ta on ka varem korduvalt vägivaldne olnud. Süü suurust iseloomustab kasutatud vägivalla ulatus. Kannatanule teitatud kehalised vigastused ei olnud õnneks rasked ning kannatanu ei vajanud arstiabi. 5 Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavad asjaolud selles asjas puuduvad. Kannatanu, vaatamata talle osaks saanud varasemale vägivallale, on G.F-ile järjekordselt andestanud ja palunud teda karistada mitte range karistusega. Kohtu arvates võib kannatanu selline suhtumine olla tingitud muuhulgas ka asjaolust, et 23.04.12 oli E. T ise samuti tarvitanud alkoholi, võimaldas alkoholi tarvitada ka oma elukaaslasel, kuigi teadis, et alkoholijoobes muutub G.F agressivseks.
sanktsioon näeb karistusena ette nii rahalise karistuse kui vangistuse kuni kolm aastat. G.F ei pea kohus võimalikuks karistada kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks tema puhul täidetav. Tema töötasu kojamehena on olnud minimaalne ning tasuda tuleb tal ka süüdimõistva otsusega kaasnevad menetluskulud. Kergemaliigiline karistus ei vastaks ka teo ohtlikkusele ega oleks piisav, et mõjutada teda mitte enam toime panema uusi kuritegusid. G.F on varem juba karistatud vangistusega tingimisi oma elukaaslase korduva peksmise eest. Kriminaalhooldaja järelevalve ei ole pannud teda oma käitumist muutma. Mingeid järeldusi oma varasemast karistamisest ta teinud ei ole. Katseajal on ta korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja kohustusi, mistõttu kriminaalhooldaja on täitmiskohtunikule esitanud 3 erakorralist ettekannet. Kohus leiab, et G.F tuleb karistada reaalse vangistusega, mis võib jääda alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. 1-aastase vangistusega. Selline karistus vastab tema süü suurusele, on vajalik tema mõjutamiseks ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kuna arutatav kuritegu on toime pandud katseaja kestel, tuleb täitmisele pöörata eelmise otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa ning liitkaristuseks
lg 2 alusel tuleb talle mõista 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata ka eelvangistusaeg, mistõttu mõistetava vangistuse alguseks tuleb lugeda 23.aprill 2012, so päev, mil G.F kahtlustatavana kinni peeti. Tsiviilhagi süüdlase vastu ei ole kannatanu esitanud. Asitõendid. Kannatanu kõned politseile, nende helisalvestus CD-plaadil, mis on lisatud asja materjalidele, jätta kriminaalasja juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. G.F kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud särk verekahtlase määrdumisega tuleb hävitada pärast otsuse jõustumist. Süüdistatav ei soovinud särgi tagastamist ja pidas seda enda jaoks väärtusetuks. Menetluskulud. Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 6 Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 435 eurot. Kohtueelses menetluses ja kohtuistungil esines määratud kaitsjana advokaat J. Aule, kellele on makstav tasu kokku 172,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel, lähtudes süüdimõistetu varanduslikust seisundist, annab kohus võimaluse menetluskulusid tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, kuna nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 311313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.