Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 10365 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- novembril 2012 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Ky Kruusimägi kaitsja: Toomas Bekker osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Z.N ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, töök. B OÜ, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud 2.22.09.2008 a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p. 1, 4 järgi rahalise karistusega 5005 krooni. süüdistusasja KarS § 121 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Z.N kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 11.06.2012 a. Ka 13 – 14 vahel lõi Xxx asuva kortermaja trepikojas kannatanut M Ka vähemalt 4 korda rusikaga näo piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas Z.N kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega Z.N pani teise inimese peksmisega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab ütlusi selles, et 11.06 ta läks M juurde, et teada saada, miks torkas läbi tema sõiduki kummid. M ärritus selle jutu peale ja toimus omavaheline rüselus, mille käigus lõi M neljal korral. Pudeliga M ei löönud, samuti korteris ei löönud. Tema löökide tagajärjel M ninast hakkas verd jooksma ja pakkus abi tema toimetamisest arsti juurde. K sellest keeldus. Kahetseb juhtunut. Kannatanu M K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.06 ta oli kodus ning talle helistati ja rääkijaks oli Z.N, kes tegi talle ühe pakkumise ning soovis kokku saada. Ta ei soovinud välja kokku saada ja kutsus Tanelit maja trepikotta. Tanel ja AV sõitsid liftiga 8 korrusele. Tanel küsis temalt autokummide katki tegemise kohta. Ta ei teadnud üldse, kus asub Taneli sõiduk. Seejärel Z.N lõi talle rusikaga näkku. Z.N-i küsimusele vastas uuesti eitavalt ja seejärel Tanel uuesti rusikaga näkku. Tanel hakkas teda tirima trepist alla ja Tanel lõi teda kahel korral jalaga. Ta püüdis lööke blokeerida ja see õnnestus. Tanel lükkas teda trepist allapoole ja olles 8-7 korruse vahelisel alal, Z.N lõi teda veelkord kolmel korral näkku. Kõikide löökide ajal tundis füüsilist valu. Võttis maast õllepudeli ja lõi sellega vastu pead ja nina. Ta läks traumapunki ja tal tuvastati ninaluu murd, samuti lõualuu murd. Esitab tsiviilhagi nõude summas 500 eurot. Tunnistaja R K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtuvalt need haakuvad tema poja, M poolt antud ütlustega. Tunnistaja AV poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 11.06 ta oli Z.N-iga Kärberi tänaval ja viimane helistas K ning soovis kokku saada. M K tegi maja välisukse lahti ja nad sõitsid liftiga 8-le korrusele: seal Tanel ja M rääkisid ning karjusid omavahel. Z.N süüdistas Ka sõidukirehvide lõhkumises. K eitas seda ja Tanel lõi M rusikaga näkku ja mõne hetke pärast lõi veel ühe korra näkku . Nende vahel toimus rüselus. Tanel ütles M minekust allapoole, viimane keeldus ja siis Tanel hakkas M tirima. Ta jäi samale korrusele. Mõne aja pärast nad tulid uuesti trepist üles ja nägi, et M ninaluu katki ning ninast tuli verd. Sisenesid veel M korterisse ja seejärel lahkusid. Süüdistatava süü on peale süüdistatava ja kannatanu ütluste veel leidnud tõendamist kannatanu ema poolt esitatud kuriteo teatega, kannatanu kliendikaardil oleva infoga, asitõendi - õllepudeli – vaatlusprotokolliga, regionaalhaigla teatega, et K alalõualuu murd paremal ja ninaluude murd, M K ja Z.N-i vastastamisprotokolliga / t.l. 2, 6, 7, 25 -27, 48 – 51, 56 – 58 KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestab Z.N-i kahetsust ja soovi toimemaks kannatanut traumapunkti. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda osaline süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab tema poolt kuus aastat tagasi samalaadse teo toimepanemise eest kriminaalkorras karistatust, mõistetud karistusest mingeid järeldusi tegemata ja andmata endale aru, paneb taas toime uue samalaadse teo, kannatanule tekitatud tervisekahjustusi s.o. samuti ninaluude murru ja seekord ka lõualuu murru, kahetsust, soovi toimetada kannatanut traumapunkti, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Z.N KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust. 2 KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui Z.N kohtu poolt määratud 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid, millised määratud Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt ning kohustust hüvitama kannatanule M Kale tekitatud kahju, summas 500.00 eurot. Tsiviilhagi nõue täita kuni
- märtsini 2013 a. ja summa tasuda kannatanu arveldusarvele 221012984249 3 Välja mõista Z.N-ilt sundraha 435.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista Z.N-ilt kaitsjatasu 211.20 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Põhja Prefektuuri asitõendite laos olev tühi õllepudel hävitada 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.