4-12-231/4

Väärteoasi nr.4-12-231 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. veebruaril 2012.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär tõlk Kairit Mikkin Darja Kolodijeva Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.12.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2315,11,013506 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik M.O, isikukood: XXX, elukoht: XXX Advokaat Indrek Sirk Kaebaja esindaja Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: M.O, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse – esindaja: Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON M.O kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.12.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,013506 osas, mis puudutab M.O-lt KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel ja LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks. Teha uus otsus, millega jätta M.O-le LS § 224 lg. 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtmata, muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.12.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2315,11,013506 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 6 kuu jooksul, igakuiselt summas 116 (ükssada kuusteist) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) euro senti, mis tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik on märkida viitenumber
2. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 21.12.2011.a. väärteoasjas nr. 2315,11,013506 tehtud otsusega tuvastati, et M.O 30.11.2011.a. kell 18:23, Harju maakonnas, Tallinnas, Mahtra tn 17, juhtis mootorsõidukit Opel Zafira, registreerimismärgiga XXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg. Samuti juhtides mootorsõidukit ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku M.O poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik selgitab juhtunu asjaolusid ja kahetseb juhtunut ning taotleb karistusena juhtimisõiguse äravõtmise mitte kohaldamist. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Seaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Pärast menetlusaluse isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (näit oli positiivne) tuvastati alkoholisisalduse määr isiku väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga. 30.11.2011.a kell 18:45 mõõdeti M.O´ il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) DRÄGER Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018, mille lõplik lugem oli 0,42 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,37 mg/l. 2 Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtnud ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-1100091) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätete kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik juhtides mootorsõidukit ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Võttes arvesse ülaltoodut, on kohtuväline menetleja seisukohal, et M.O juhtis 30.11.2011.a kella 18:23 ajal Tallinnas Mahtra tn 17 juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 milligrammi, samuti juhtides mootorsõidukit menetlusalune isik ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Menetlusalune isik M.O rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 ning Liiklusseaduse § 33 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega ja vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada isakaristust. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 63 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja M.O-le LS § 224 lg. 2 alusel karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o. 700 eurot ja võttis KarS § 50 lg. 1 p. 2 alusel M.O-lt LS § 224 lg. 3 p. 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU M.O esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub läbi vaadata temale määratud lisakaristus ning samuti palub teha maksegraafik lisakaristuse osas. Tunnistab ennast täielikult süüdi ja kahetseb sügavalt juhtunut. 29.11.2011.a. oli sõbra sünnipäeval ning tarbis alkoholi. 30.11.2011.a. hakkas tema emal rinnus valutama ja tahtis viia ema arsti juurde. Kutsus oma õe ja läks autot tooma. Teab, et ei oleks tohtinud seda teha, kuid oli paanikas ning tahtis oma ema viia kiiresti arsti juurde. Sellepärast unustas ta kinnitada ka turvavöö. On juhistaaži 3 juba ligi 20 aastat ning on üle 10 aasta töötanud taksojuhina. Viimane rikkumine oli temal suvel, kui tehti hoiatus turvavööta sõitmise eest taksojuhina. Enne seda pole temal olnud rikkumisi aastaid. Elab koos emaga, kes on pensionär. Toetab nii ema kui ka oma 14-aastast last. Taksojuhi töö on ainus, mida on teinud viimased 10 aastat. Väga raske on leida teist tööd. Varem ei ole olnud ühtegi joobega seotud rikkumist. On olnud korralik ja teistega arvestatav juht. Tunneb väga suurt piinlikkust juhtunu pärast. Ei soovi oma ametikohaga kuidagi õigustada oma rikkumist ega ka nõuda seetõttu kergemat karistust. On võimatu pärast töö kaotust maksta temale määratud rahatrahvi. Palub kohtul vaadata temale määratud karistus üle. Ei ole kunagi varem midagi sellist teinud ning on teinud väga tõsised järeldused. Mitte midagi sellist ei saa tulevikus juhtuda. Kuna rahatrahvi on väga raske tasuda korraga, siis palub teha maksegraafik või asendada trahv arestiga. Palub vabastada lisakaristusest. See on ainus võimalus jätkata töötamist ja tasuda ka trahv. Muu töö leidmine tema vanuses ja tema vanuses ja tema oskustega on väga raske. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
3. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4