lg 1järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 19.10.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava K.D kaitsjad adv Raul Palmaru ja Enno Heringson Prokurör Maria Sutt Süüdistatav K.D isikukood XXX, Eesti kodanik, elukoht XXX, AS Iloprint tegevjuht, varem kohtu poolt karistamata Kaitsjad Adv Raul Palmaru ja Enno Heringson RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK K.D tunnistati Harju Maakohtu 19.10.2011.a otsusega süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus 350 päevamäära ulatuses, s.o 9 170 eurot.
lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi kümne kuu jooksul, tasudes iga kuu 10. kuupäevaks 917 eurot. K.D tunnistati süüdi selles, et tema, olles Anti Õigusabi OÜ (reg.kood 11152256, asukoht Vilde tee 76-30, Tallinn) juhatuse liige, tegi Anti Õigusabi OÜ nimel 27.12.2007 ja 13.02.2008 (so korduvalt) tehingud, millest kummagagi eraldivõetuna kahjustas K.D oluliselt Anti Õigusabi OÜ maksevõimet ja kogumis põhjustas osaühingu maksejõuetuse. Nimelt sõlmis K.D 27.12.2007.a Anti Õigusabi OÜ nimel Kadri Pappeli notaribüroos Tallinnas, Tartu mnt 10/Pääsukese 2 kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega andis üle Anti Õigusabi OÜ-le kuulunud 19 kinnistu omandi koguväärtusega 32 600 000 krooni OÜ-le EQ Ehitab osaühingule Anti Õigusabi väga kahjulikel tingimustel. Nimelt loovutas ta Anti Õigusabi OÜ põhivarasse kuulunud vara teisele endaga seotud ettevõttele, nõustudes lepingu punktis 3.2 toodud tingimusega, et tasu maksmise kohustus tekib EQ Ehitab OÜ-l alles hiljemalt 31.12.2010, teades, et EQ Ehitab OÜ omakapital on 2007.a lõpu seisuga negatiivne, ega nõudnud ka ostuhinna tasumiseks tagatisi. Sellega kahjustas K.D teadvalt OÜ Anti Õigusabi vara, loovutades reaalse vara tulevikus ebatõenäoliselt laekuva tagamata nõude vastu. Kinnistud, mille Anti Õigusabi OÜ nimetatud lepingu alusel loovutas, olid järgmised: XXX Samuti tema sõlmis 13.02.2008.a. Anti Õigusabi OÜ nimel Kadri Pappeli notaribüroos Tallinnas, Tartu mnt 10/Pääsukese 2 kinnistute tasuta võõrandamise lepingud ja asjaõiguslepingud, millega loovutas tasuta Anti Õigusabi OÜ-le kuuluvad 11 alljärgnevat kinnistut EQ Ehitab OÜ-le ilma mingit vastutasu nõudmata ja saamata: XXX Ebasoodsate tehingute sõlmimise tagajärjel kujunes olukord, kus OÜ-l Anti Õigusabi puudus vara, et täita oma lepingulisi kohustusi võlausaldajate (BIGBANK AS, Maksu- ja Tolliamet, Eesti Energia AS, Hansa Liising Eesti AS, Rahandusministeerium ja AS Eesti Krediidipank) ees ning nende tehingutega muutis K.D OÜ Anti Õigusabi püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohus on 01.12.2009.a. määrusega lõpetanud OÜ Anti Õigusabi pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. APELLATSIOONI SISU Kaitsjad taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. Maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme. Kohus on keskendunud süüdistusest väljuvatele hüpoteesidele ning kolmeastmelise deliktistruktuuri eiramine on muutnud otsuse raskesti jälgitavaks, muutnud võimatuks mõistmise, millele kohus oma lõppjärelduses tugineb. 2 Süüdistus on puudulik, see on ebaloogiline ja arusaamatu.
lg 1 on loetletud teod ja kaks alternatiivset tagajärge – maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetuse põhjustamine. Süüdistuse kohaselt põhjustas K.D mõlemad tagajärjed. Apellandid on seisukohal, et saab siiski põhjustada ühe tagajärje. Süüdistusaktis ei ole märgitud millise summa ulatuses maksevõime vähenes. Süüdistuses kasutatakse väljendit „maksevõime kahjustamine“. Ei ole arusaadav, kas selle all mõeldakse maksevõime olulist vähenemist või mitte. Süüdistuses on jäetud avamata mitmed kuriteokoosseisu seisukohalt olulised küsimused (tagajärg ja põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel). Pole arusaadav, milline oli Anti Õigusabi varaline seis enne ja pärast süüdistuses loetletud tehinguid. Apellandid viitavad Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-24-05; 3-1-1-130-05; 3-1-1-122-03 ja leiavad, et kaitseõigust ei ole võimalik tagada puuduliku süüdistuse tõttu ning et konkretiseerimata süüdistuse esitamisega on rikutud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kaitsjad osundavad ka, et viimane süüdistusakt esitati 13.10.2011, mistõttu ei vasta see sel hetkel kehtivale KrMS § 154 nõuetele. Tõendeid on hinnatud ebaõigesti ja puudulikult. Kaitsja poolt esitati tõendina asjatundja arvamus koos lisadega. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus seda tõendit hinnanud oleks. Tõendamiseseme asjaolusid kajastava keskse tõendi kõrvalejätmisega rikuti samuti kriminaalmenetlusõigust. Kõne all oleva süüteo puhul on oluline kindlaks teha, kas vara väärtus on vähenenud. Käesoleval juhul siis väidetavalt kahjulikult võõrandatud varade väärtus. Kaitsja esitas riiklikult tunnustatud eksperdi hinnangu tehingu objektiks olnud kinnistute kohta. Kohus jättis eksperthinnangu kõrvale põhjusel, et selles toodud järeldused on kummutatud Maaameti andmetega ja OÜ Uus Maa Kinnisvarakonsultantide eksperthinnanguga. Apellandid leiavad, et Maaameti keskmise hinnastatistikaga pole võimalik konkreetse kinnisasja väärtust tõendada. OÜ Uus Maa Kinnisvarakonsultantide hinnangud ei ole koostatud tehingute ajal, vaid oluliselt varem. Arvestada tuleb, et kinnisvaraturg oli 2008-2009 olulises languses. Seega ei ole kohus lähtunud objektiivsetest tõenditest. 25.04.2008.a ostu-müügilepingus kajastatud hinnad ei ole samuti asjakohased. Apellandid viitavad Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-49-11; 3-1-1-61-09 ja 3-1-1-55-09, märkides, et eseme müügihind ei pruugi kõikidel juhtudel vastata selle turuhinnale, eeskätt tuleb arvestada konkreetse müügitehingu asjaolusid. Kaitsjate hinnangul on maakohus ainetult leidnud, et nelja elamumaa kinnistu väärtus oli 13.02.2008.a tasuta võõrandamise tehingu ajal vähemalt 6,4 miljonit krooni. Kohus on möönnud, et asjas puudub mõne teise kinnisvarabüroo eksperthinnang nende kinnistute (XXX) väärtuse kohta, kuid kohus pidas eluliselt usutavaks, et 13.02.2008.a oli tasuta võõrandatud kinnistuste väärtus suurusjärgus 9,9 milj krooni. Seega ei ole süüdistaja esitanud ühtegi tõendit kinnistute väärtuse kohta tehingute tegemise ajal. Samas on jätnud kohus põhjendamatult kõrvale kaitsja poolt esitatud tõendi osade kinnistute turuväärtuse kohta 13.02.
kaitstavaks õigushüveks on võlausaldajate õiguste kaitse, mitte võlgniku huvide kaitse, mis toimub muudel õiguslikel alustel. Siit küsimus, kelle õiguste ja milliste õigushüvede kaitseks käesolev menetlus toimub. Süüteo objektiks olnud kinnistud võõrandati nii 27.12.2007 kui 13.02.2008 koos hüpoteekidega, millest tulenevalt ei saanud see kuidagi kahjustada võlausaldajate huve, kelle õiguste kaitseks ongi sätestatud
Maksuamet on ise asunud seisukohale, et müükide puhul käivet ei tekkinud, mistõttu ainetu on väita, nagu kahjustanuks tehingud Maksuameti huve. OÜ Anti Õigusabi on registrist kustutatud, pankrotimenetlus lõppes raugemisega. Süüdistatav pankrotimenetlusest informeeritud ei olnud ega saanud seetõttu selles osaleda. Selles menetluses ei jõutud isegi nõudeavalduste esitamiseni. Pole teada, milliseid nõudeid ja millises ulatuses oleks kaitstud. Märkida tuleb, et mitte ühegi võlausaldaja avalduse alusel ei oleks saadud pankrotimenetlust alustada, kuna kõigi võlausaldajate nõuded olid pandiga tagatud. Apellandid märgivad uuesti, et käibemaksuvõlga ei olnud ja ka Maksuamet ei oleks saanud pankrotimenetlust alustada. Kaitsjad on esitanud menetluse vältel mitmeid argumente, mille kajastamist kohtuotsusest ei nähtu. Apellatsioonis korratakse neid argumente ja leitakse, et 7 kinnistut (XXX) anti juba mitterahalise sissemakse tegemise ajal üle null väärtusega, st neil kinnisasjadel väärtus puudus, mistõttu nende äriühingust väljaviimine ei saa kuidagi kahjustada äriühingu huve. Apellandid viitavad, et pangad keeldusid mingil hetkel erinevalt varasemalt läbiräägitust finantseerima kommunikatsioonide ja teede ehitust. Vee- ja drenaažitrassid jõuti küll valmis ehitada, aga probleemid algasid tee-ehitusega. See asetas Anti Õigusabi OÜ äärmiselt raskesse olukorda. Teed olid aga kinnistute müügiedu aluseks. Osaühing AB TRANS (pankrotis) ei täitnud oma kohustusi (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-147-09). Nimetatud otsusest nähtub, et teed ei valminud. See pidurdas kogu projekti edasist arengut ning asetas äriühingu likviidsuse seisukohalt raskesse olukorda – äriühing pidi tasuma võetud finantskohustuste eest, kuid vara ei olnud võimalik kiiresti headel tingimustel müüa. Et aga kinnisvara hindade tõus veel jätkus, planeeris K.D siiski XXX maaüksuse elamukvartali arendusega jätkata. K.D leidis mõistliku olevat kaasata kvartali arendusse teine äriühing, mille juhatuse liige ta samuti oli – EQ Ehitab OÜ, milles reaalne majandustegevus toimus. K.D eeldas ka, et viimatinimetatud äriühingule antakse laenu, kuna tal oli jooksev rahavoog muust majandustegevusest. Eesmärgi, et EQ Ehitab OÜ asub elamurajooni elamuid ehitama, võõrandas Anti Õigusabi OÜ 27.12.2007.a EQ Ehitab OÜ-le 19 elamukrunti, mis samas jäid koormatuks hüpoteekidega, mis tagasid Anti Õigusabi OÜ finantskohustusi. Seega ei kahjustanud vastav tehing äriühingu võlausaldajate huve. Anti Õigusabi OÜ pidi lõpuni ehitama teed ning kuni elamute valmimise ja müümiseni jääma teenindama finantskohustusi. EQ Ehitab OÜ-l puudus ressurss 19 elamukrundi eest koheselt maksmiseks – see lepiti kokku hilisemaks. Kompensatsiooniks pidi Anti Õigusabi OÜ-le (kustutatud) olema mõnevõrra kõrgem hinnatase kruntide eest. Tagatisi summa tasumiseks ei seatud, kuna tegemist oli samuti K.D kontrolli all oleva äriühinguga. Seega pidi Anti Õigusabi OÜ tegema kõik, et viia elamukvartali arendus lõpuni, et EQ Ehitab OÜ-l oleks võimalikult head tingimused müüa elamuid ja tasuda seeläbi Anti Õigusabi OÜ-le. Tulenevalt aga olulistest muutustest kinnisvaraturul poolte algne plaan ei realiseerunud. Anti Õigusabi OÜ-l ei olnud võimalik oma kohustusi teede ehituse osas, mis oli ostjates potentsiaalse ostuhuvi tekitamise seisukohalt ülioluline, lõpuni täita. Pooled leidsid, et seetõttu on põhjendatud kõnealused seitse kinnistut üle anda EQ Ehitab OÜ-le. See teenis 5 poolte ühiseid huve. Kuivõrd juba T Vi 24.01.2007.a arvamusest nähtub, et kõnealused kinnistud olid null-väärtusega, siis oleks nende eest raha küsimine põhjendamatu. Lisaks märgivad apellandid, et tänu 13.02.2008.a tehingule vabanes Anti Õigusabi OÜ poolte kokkuleppel teede ja tänavavalgustuse väljaehitamise kohustusest, kuid seda pidi kompenseerima 4 elamumaa kinnistu tasuta üleandmine EQ Ehitab OÜ-le. Kaitsjad leiavad, et kinnistute tehingud ei olnud põhjendamatud ega kahjulikud. Kohus on märkinud, et kinnistute võimalikku edasist võõrandamist silmas pidades oleks EQ Ehitab OÜ-le võinud olla kasulik ehitada kommunikatsioone, kuid ei ole tõendatud OÜ Anti Õigusabi ees sellise lepingust tuleneva kohustuse tekkimine seoses 13.02.2008 tehinguga. Kaitsjate hinnangul on lause esimene pool õige kuid lause lõpp jääb arusaamatuks ning viitavad E L tunnistusele, kus ta on kinnitanud, et arvatavasti kui need tasuta olid, seal jäi teedeehitus ja puurkaevu ehitus pooleli, see jäi kompensatsiooniks, kuna see tuli lõpuni ehitada. Nii K.D kui E. L kinnitavad mõlemad, et kinnistud anti kompensatsiooniks tee ja kommunikatsioonide lõpuni ehitamise eest. Ei saa asuda seisukohale, et kohustuse tekkimine pole tõendatud. Kohtul tulnuks tuvastada
lg 1 objektiivse koosseisu asjaolud: 1) kas 27.12.2007 tehinguga kahjustati OÜ Anti Õigusabi maksevõimet, 2) kas 13.02.2008 tehinguga loovutati vara, 3) kas esines OÜ Anti Õigusabi püsiv maksejõuetus ja 4) kas 27.12.2007 tehing ja 13.02.2008 tehing olid põhjuslikus seoses maksejõuetusega. Kaitsjad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-49-11 p-des 38-40 märgitule ning leiavad, et hindamaks mingi tehingu mõju maksevõimele, tuleb esmalt kindlaks teha võlgniku vara koosseis enne tehingut. Vara hõlmab nii õigusi kui kohustusi. Prokuratuur ei ole esitanud tõendeid võlgniku vara koosseisu kohta enne 27.12.2007.a tehingut, seega pole võimalik vara koosseisu ja väärtust puudutavaid asjaolusid välja selgitada. Apellandid leiavad, et pole tõendeid, mille alusel maakohus järeldas, et kuigi hüpoteegid jäid võõrandamisel püsima, ei muutnud see olematuks hüpoteekide omanikest võlausaldajate nõudeid, mis olid üldsummas kinnistute väärtusest väiksemad, OÜ Anti Õigusabi vastu. Toimikus puuduvad Anti Õigusabi laenulepingud, puudub ülevaade antud laenudest ja nõuetest 27.12.2007.a tehingu tegemisel. Siinjuures märgivad apellandid, et ka kinnistute väärtuse leidis maakohus „elulise usutavuse“ meetodil. Seega on tõendivabalt asutud seisukohale, et tuvastamata võlausaldajate nõuded olid väiksemad tuvastamata kinnistute väärtusest. Riigikohtu ülalviidatud otsusest tulenevalt tuli kindlaks teha võlgniku vara koosseis pärast 27.12.2007.a tehingut. Jällegi puuduvad prokuratuuri poolt igasugused tõendid vara koosseisu ja väärtuse osas. Apellantide hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel süüteokoosseisu objektiivsete asjaolude tuvastamine. Kohtupraktikas on rõhutatud, et äriühingu juhatuse liikme tegevuse hindamisel tuleks lähtuda majanduslikult otstarbekast käitumisest. Süüdistuses esitatu ei võimalda hinnata 27.12.2007 tehingu majanduslikku otstarbekust. Samas on kohus süüdistuse piirest väljudes, uutel üllatuslikel argumentidel leidnud, et tehing oli sõlmitud kahjulikel tingimustel. Kaitsjad märgivad, et tehing oli otstarbekas esmalt seetõttu, et kinnistutel toimunud arendustegevus venis oluliselt lepingupartneri poolt kohustuste rikkumise tõttu ja teisalt muutus 2007 sügisel finantsasutuste laenupoliitika ja kinnisvaraarenduste krediidi suurendamisel või uute laenulepingute sõlmimisel nõuti äriühingult täiendavat jooksvat rahavoogu. Nende asjaolude tõttu otsustas K.D kinnistud võõrandada ja see oli võõrandamise hetkel teada olnud faktide põhjal majanduslikult põhjendatud, kuivõrd EQ Ehitab OÜ-l oli täiendav 6 rahavoog, müügitulu oleks võimaldanud võtta uusi pangalaene, mis olid vajalikud arenduse lõpetamiseks; EQ Ehitab OÜ-l oli võimalus kinnistud hoonestada, mis oleks tõstnud oluliselt nende lõppväärtust; EQ Ehitab oli 100% Anti Õigusabi OÜ-le kuuluv tütarfirma, mille tõttu kontroll kinnistute üle ei kadunud ning kinnistute müügihind ületas nende bilansilist väärtust. Eelmärgitud asjaolude tõttu on ekslik kohtu järeldus, et tehing oli majanduslikult ebaotstarbekas. See järeldus on vastuolus ka esitatud asjatundja arvamusega, mille on aga kohus põhjendamatult arvestamata jätnud. Arusaamatuks jääb ka kohtu poolt märgitu, et maksunõue, mis oli suurusjärgus 5,8 miljonit, täitmiseks ei olnud seatud ühtegi tagatist. Kaitsjad märgivad, et 27.12.2007 seisuga puudus Anti Õigusabil maksunõue. Olematu nõude tagamiseks ei saagi keegi ühtki tagatist seada. Süüdistatava väide, et kinnistute võõrandamisel ei kahjustatud võlausaldajaid, on õige. Kohus leidis, et nimetatud tehingu tulemusena ei vähenenud OÜ Anti Õigusabi kohustused mingilgi määral, sest laenude tasumise kohustus ei läinud OÜ-lt Anti Õigusabi üle OÜ-le EQ Ehitab. Kaitsjad ei saa aru, millel selline väide tugineb. Asja materjalide hulgas ei ole erinevate finantsasutustega sõlmitud laenulepinguid, andmed on üksnes BIG Pank kohta. Apellandid leiavad ka, et kohtu järeldus, nagu oleks tehingu tulemusena üksnes OÜ Anti Õigusabi vara (kohustuste ja nõuete summa) väärtus vähenenud, pole õige. Millises ulatuses vara väidetavalt vähenes, pole üldse teada. Vaidlust ei ole asjaolus, et kinnistud müüdi üle bilansilise väärtuse ja käibevara osas tekkis nõue EQ Ehitab OÜ vastu. Kohus ei ole otsuse tegemisel tõendina arvestanud asjatundja arvamusega. Asjatundja on väitnud, et finantssuhtarvude pinnalt ei ole võimalik järeldada, et süüdistuses loetletud tehingud oleksid põhjustanud pankroti. Asjatundja on ka leidnud, et 31.12.2006 – 15.05.2008 on paranenud Anti Õigusabi maksevõime näitajad, omakapital vastab seaduses sätestatud nõuetele. 13.02.2008 tehingu kohta on kohtu põhjendused napid. Arusaamatuks jääb, milliste tõendite alusel on kinnistuid hinnatud 9,9 milj krooni. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kõnealusel ajal oli Anti Õigusabi OÜ-l maksuvõlg. Apellandid rõhutavad, et T. Vi arvamuse kohaselt puudus kinnistutel eraldiseisev väärtus, AS Kaanon Kinnisvara eksperthinnangust lähtudes puudus 6-l kinnistul turuväärtus ja likviidsus oli madal. Samas eksperthinnangust tuleneb, et 5-l kinnistul oli turuväärtus, kuid neist neli olid koormatud ühishüpoteekidega, mis jäid võõrandamisel kehtima. Apellantide hinnangul järeldub eelnevast, et 13.02.2008.a tehing ei kahjustanud OÜ Anti Õigusabi maksevõimet, ei olnud pankroti põhjuseks ja võõrandamisel oli tol hetkel teada olnud asjaolude alusel olemas majanduslik loogika e tehing oli majanduslikult otstarbekas. Kaitsjate hinnangul ei ole prokurör esitanud tõendeid, mis
Kohtu hinnang põhjusliku seose kohta ei põhine ühelgi tõendil. Kohtu järeldus, millega ühildatakse ajaline järgnevus põhjusliku seosega, ei ole korrektne. Apellandid märgivad, et põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma süüdistatavale etteheidetava teota ei oleks tagajärge saabunud. Kui hilisem sündmus oleks saabunud ka varasemata, siis sündmuste vahel põhjuslik seos puudub. Seega tuleb vastata küsimusele, kas ilma 27.12.2007.a ja 13.02.2008.a tehinguteta oleks OÜ Anti Õigusabi samuti osutunud 7 maksejõuetuks. Apellandid leiavad, et tehingute tegemise ajal teada olnud asjaolude alusel oli kinnistute võõrandamise ajal tegemist ajutise likviidsuse puudusega. Teades nüüd mitu aastat hiljem, milline majanduskriis Eestit tabas, tuleb pidada tõenäoliseks, et kinnistute väärtus oleks mingil hetkel hilisemalt langenud alla võetud laenude kogusummat. Seega oleks maksejõuetus võinud majanduskriisi tõttu saabuda mingil hetkel tulevikus, sõltumata etteheidetavatest tehingutest. Pinnapealne on ka kohtu analüüs seoses subjektiivse koosseisuga. Kohus leidis, et K.D ise soovis tehinguid sõlmida, millest kohus järeldas, et ta tegutses kavatsetult. Ei ole usutav, et isik, olles panustanud äriühingusse isiklikku vara 15,6 milj krooni, seaks endale eesmärgiks maksejõuetuse põhjustamise. Kohus ilmselt eksis subjektiivse koosseisu tuvastamisel. Subjektiivse koosseisu olemasoluks peab isik teadma, et tema tegu vähendab põhjendamatult vara väärtust. Tuvastatu pinnalt saab väita, et süüdistatava käitumises puudub subjektiivne koosseis. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Kokkuvõtlikult – käesolevas asjas on saanud rikkumised alguse piisavalt konkretiseerimata süüdistusest, seejärel on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme, kohtuotsuse ülesehitus ei vasta nõuetele, esinevad ulatuslikud vead tõendite hindamisel, kaitsja poolt taotletud tõendit ei ole uuritud, tõendikogum on muutunud pärast kohtuotsuse kuulutamist, kohus on väljunud süüdistuse piirest. Menetlusõiguse rikkumised on viinud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Pealegi esinevad kõrvaldamata kahtlused, kas need tehingud olid või ei olnud maksejõuetuse põhjuseks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsjad toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokurör palus maakohtu otsuse kui põhjendatud ja seadusliku muutmata jätta, leides, et apellatsioonis esitatud väited otsuse tühistamiseks alust ei anna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtukolleegium ei nõustu apellantide kriitikaga maakohtu otsusele, otsusest nähtub, et kohus on kõiki talle esitatud tõendeid analüüsinud, vastastikuses seoses ja kogumis hinnanud nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu. Otsus on põhjalik ja üksikasjalik ning vastupidiselt apellatsioonis esitatud väidetele on kohtu siseveendumuse kujunemine kohtuotsuse lugejale jälgitav. Ka ei ole maakohus keskendunud süüdistusest väljuvatele hüpoteesidele, nagu seda apellatsioonis märgitakse ega eiranud kolmeastmelist deliktistruktuuri. Maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega kohtukolleegium nõustub ning ei pea seetõttu nende kordamist täies mahus vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib järgmist. Apellatsioonis väidetakse, et K.D-le esitatud süüdistus on puudulik, ebaloogiline ja arusaamatu, mistõttu on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsjate väide põhjendamatu. Süüdistusest nähtub selgelt, et K.D-le heidetakse ette kahe OÜ-t Anti Õigusabi kahjustava tehingu tegemist, millest kumbki eraldivõetuna kahjustas oluliselt osaühingu maksevõimet ning kaks tehingut kogumis põhjustasid osaühingu püsiva maksejõuetuse.
lg 1 koosseisu moodustab juriidilisest isikust võlgniku juhatuse 8 või seda asendava organi, samuti nõukogu liikme poolt võlgniku vara teadev hävitamine, kahjustamine, raiskamine, põhjendamatu kinkimine, loovutamine või välismaale paigutamine või põhjendamatute soodustuste andmine või ühe võlausaldaja eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus. Nimetatud koosseis ei nõua vara täpse väärtuse määratlemist, mille ulatuses võlgniku vara on kahjustatud ning seetõttu ei oma käesolevas süüdistusasjas tähtsust mitte see, milline oli 13.02.2008.a tehinguga võõrandatud 11 kinnistu täpne väärtus, vaid asjaolu, et sellel varal oli selline väärtus, millest ilmajäämine vähendas võlgniku maksevõimet oluliselt. Tehes kindlaks, kas konkreetse võlgniku maksevõimet on oluliselt kahjustatud, ei oma tähtsust mitte kahjustava tehingu hind, vaid see, millises suhtes on see hind e väärtus võlgnikust äriühingu majandustegevuse ja –võimekusega. Nii võib mõne väiksema ettevõtte maksevõimet oluliselt kahjustada tehing, millega viiakse võlgniku varade hulgast välja nt 50 000 eurot ning pärast seda ei ole ettevõte enam suuteline oma majandustegevust jätkama. Suurettevõtte puhul aga, sõltuvalt bilansimahust, ei pruugi sellises väärtuses võõrandamistehing maksevõimet mingilgi määral kahjustada. Süüdistusest peab olema arusaadav, millise teoga on süüdistatav võlgniku vara kahjustanud ning et selle teo tagajärjel kahjustati võlgniku maksevõimet oluliselt või muutus ta maksejõuetuks. Need asjaolud on K.D-le esitatud süüdistuses selgelt kajastatud. Kas maksevõimet on kahjustatud olulisel määral, on tõendamise küsimus. Kohtukolleegiumi hinnangul on apellatsioonis esitatud süüdistuse kriitika alusetu. Uue süüdistusakti esitamisega 13.10.2011.a kohtumenetluse käigus, ei ole rikutud KrMS § 154 sätteid, süüdistuse täiendamine on toimunud KrMS § 268 sätteid järgides. Mis puutub kaitsjate poolt maakohtule esitatud asjatundja arvamusse, siis kohtukolleegium märgib, et tegemist on lubamatu tõendiga ning osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-11-85-11, mille p-s 34 on otsesõnu öeldud, et mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevad järeldused on kriminaalmenetluses lubatav tõend üksnes juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames. Samasugune seisukoht on avaldatud ka Riigikohtu otsuse nr 3-1-182-06 p-s 12. Vaidlustatud kohtuotsusest tuleneb, et maakohus ei ole asjatundja arvamust sisuliselt arvestanud, jättes selle analüüsimata. Küll on aga maakohus E. A arvamusele tõendite loetelus viidanud (lk 3). See minetus ei too aga iseenesest kaasa kohtuotsuse tühistamist, kohtukolleegium jätab E. A arvamuse tõendite loetelust välja. Põhjendatult on maakohus jätnud rahuldamata ka kaitsjate taotluse E. A kui asjatundja kohtuistungil ülekuulamiseks, kuivõrd tekkisid põhjendatud kahtlused tema objektiivsuses (kohtuistungi protokoll, III kd tl 49-50). Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et Riigikohtu eelpool viidatud otsuses nr 3-1-1-85-11 on viidatud konkreetselt ajutise pankrotihalduri aruandele ja rõhutatud, et selle järelduslik osa on lubamatu tõend, kuid pankrotihalduri aruanne osas, mis ei sisalda hinnangut äriühingu maksejõuetuse kohta, on käsitatav dokumentaalse tõendina. KrMS § 1091 lg 3 p 2 lubab pankrotihalduri asjatundjana üle kuulata asjaolude osas, mille kohta ta oskab anda selgitusi oma eriteadmiste tõttu. Vaidlustatud asjas ei ole maakohus Riigikohtu poolt väljendatud põhimõtteid rikkunud. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooniga osas, milles leitakse, et 13.02.2008.a tehinguga tasuta võõrandatud kinnistute väärtus on ebaõigesti tuvastatud, igasugused tõendid kinnistute väärtuse kohta puuduvad. Maakohus on seda küsimust väga põhjalikult käsitlenud (lk 8) ja leidnud, et kinnistute väärtus nende võõrandamise hetkel 13.02.2008.a oli suurusjärgus 9,9 miljonit krooni, seega on tasuta võõrandatud vara, millel oli reaalne väärtus ning mis ületas hüpoteekidega tagatud nõuete väärtust. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuväidetega 9 apellatsioonile, milles rõhutatakse muuhulgas, et tasuta loovutatud 11 kinnistut ei olnud sugugi väärtuseta vara. Selle vara arvelt oleks saanud jätkata Anti Õigusabi OÜ majandustegevust ja rahuldada võlausaldajate nõudeid – nii nähtub AS Swedbank 23.05.2011.a ja SEB Pank 20.05.2011.a ja 27.05.2011.a vastuskirjadest /I kd tl 192-202; 203232 ja 233/, et süüdistuses nimetatud kinnistud olid koormatud hüpoteekidega AS Swedbank ja SEB Pank kasuks, mis tagasid nende nõudeid ANTI Õigusabi OÜ vastu seisuga 13.02.2008.a esimese puhul 1 003 000 krooni ja teise puhul 171 389.98 euro e 2 681 670 krooni ulatuses. Kokku seega nõudeid summas 3 684 670 krooni. Muuhulgas oli pankade vastuskirjadele lisatud nelja kinnistu hindamisaktid (XXX) kohta. Hindamisaktide kohaselt oli ainuüksi nende nelja kinnistu turuväärtuseks peetud 6 335 000 krooni, s.o ligi poole rohkem kui hüpoteekidega tagatud nõuded. Muuhulgas on K.D andnud ütlusi, et Anti Õigusabi OÜ investeeris kinnistute arendusse ligi 10 miljonit krooni, rajades teid, trasse jm /III kd tl 83 pöördel/. Seega ei ole mingit alust tugineda audiitori arvamusele ja väita, et kinnistute üleandmisel XXX kinnistute väärtuseks on 0 krooni, sest audiitori arvamus oli antud enne investeeringute tegemist. Prokurör rõhutab põhjendatult ka seda, et olles tasuta 11 vaidlusalust kinnistut võõrandanud EQ Ehitab OÜ-le, korraldati nende kinnistute edasine müük E. L ja K.D-ga seotud kolmandale äriühingule – Aruküla Arenduse OÜ-le juba 25.04.2008.a ning selle tehingu tegemisel on pooled kokku leppinud, et nende 11 kinnistu koguväärtuseks on 9 900 000 krooni. Need 11 kinnistut oli Anti Õigusabi OÜ viimane vara, mis võõrandati tasuta ning millega põhjustati osaühingu maksejõuetus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud uue ekspertiisi määramine kohtumenetluse käigus kõne all olevate kinnistute väärtuse kindlakstegemiseks vajalik ega otstarbekas. Ühelt poolt on tuvastatud, et 25.04.2008.a kui need 11 kinnistut müüdi Aruküla Arenduse OÜ-le, olid pooled kokku leppinud kinnistute väärtuse 9 900 000 krooni. Teisalt, nagu eelpool märgitud, oli pankade hindamisaktide alusel neist nelja kinnistu (XXX) turuväärtuseks peetud 6 335 000 krooni ning kui seda väärtust korrigeerida kinnisvara hindade langusega kõne all oleval ajavahemikul (27%), siis jääb ikkagi ainuüksi nelja kinnistu väärtuseks 4 624 550 krooni. Apellatsioonis esitatud väide, nagu oleks tõendikogum pärast otsuse kuulutamist muutunud, on kohtukolleegiumi hinnangul pahatahtlik. Üheski seaduses pole sätestatud, et kohtumenetluse poolte taotlused kohtuistungi protokolli parandamiseks peab läbi vaatama enne kohtuotsuse kuulutamist. Käesoleval juhul on formaalset laadi parandusi kohtuistungi protokolli sisse viidud süüdistatava ja tema kaitsja taotluste alusel /III kd tl 61-66; 90-98/. Need parandused ei muuda ühegi tõendi sisu. Tuleb märkida sedagi, et KrMS §-st 155 ei tulene, et kohtuistungi protokoll peaks sõna-sõnalt kokku langema istungi helisalvestusega ning nimetatud paragrahvi lõikest 22 tuleneb, et kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Seega, nagu öeldud, on apellatsiooni väide tõendite muutumise kohta kohatu. OÜ-t EQ Ehitab puudutavas osas on maakohtu analüüs ja järeldused vastavuses kohtus kontrollitud tõenditega ja loogilised (lk 11-14) ning kohtukolleegium ei pea vajalikuks nende asjaolude kordamist. Viitamine kohtuotsuse kontekstist väljarebitud lausetele või lausekatketele ja väitmine, et kohtu järeldused on alusetud, on apellantide poolt põhjendamatu. Vastupidiselt maakohtu otsuses esitatud seisukohtadele, mis tuginevad kohtus kindlaks tehtud faktilistele asjaoludele, on apellatsioonis esitatud hüpoteetilisi, tuvastatud tehioludega haakumatuid väiteid, nt väide, et vastavalt 27.12.2007.a lepingule oleks kinnistute edasivõõrandamisel müügihind muutunud koheselt sissenõutavaks ja OÜ-l Anti Õigusabi oleks olnud õigus seda ka koheselt sisse nõuda. Maakohus on tõenditele tuginevalt tuvastanud, et K.D viis viimase võimaluseni kõik võimalikud rahalised vahendid OÜ-st Anti Õigusabi välja, ta ei otsinud võimalusi Anti Õigusabi OÜ-sse rahalisi vahendeid või 10 investeeringuid juurde saada. Tema tegevus oli suunatud sellele, et osaühingu etteotsa leida nn „tankist“, kelle nimele jätta varatu ja võlgu omav äriühing. Maakohus on põhjendatult märkinud sedagi, et kinnistute võõrandamistehingu toimumise ajal oli OÜ Anti Õigusabi OÜ EQ Ehitab ainuosanik ja K.D samal ajal üks juhatuse liikmetest, seega säilis tehingu tegemise ajal K.D ka kontroll kinnistute üle, juhatuse liikmena oli ta teadlik OÜ EQ Ehitab majanduslikust olukorrast ja selle äriühingu suutlikkusest/suutmatusest täita tehingust tulenevat raha maksmise kohustust. Apellandid leiavad, et kohus on väljunud süüdistuse piirest, kuivõrd süüdistuse tekstis ei ole mainitud maksuvõla tekkimise asjaolusid ega seondatud seda inkrimineeritava kuriteokoosseisuga. Kohtu sellekohane argumentatsioon väljub süüdistuse piirest. Ka leiavad apellandid, et tõenditest nähtuvalt maksuvõlga ei olnud. Apellantide väited on kohtukolleegiumi hinnangul eksitavad. Maakohus on põhjendatult ja kontrollitud tõenditele tuginedes leidnud, et 27.12.2007.a sõlmitud kinnistute võõrandamise tehing oli kahjulik ka seetõttu, et tekitas Anti Õigusabi OÜ-le käibemaksukohustuse ning selle kohustuse täitmiseks puudus osaühingul reaalne vara (lk 11-12, 14). Kohus ei ole sellise arutluskäiguga väljunud süüdistuse piirest vaid põhistanud kohtuotsust. Süüdistuse sisust tuleneb, et 27.12.2007.a tehinguga viis K.D Anti Õigusabi OÜ vara hulgast välja 19 kinnistut 32 600 000 krooni väärtuses, s.o loovutas reaalse vara ilma kohest rahalist vastusooritust saamata, mistõttu ei olnud osaühingul enam ka raha, et tasuda kohe tekkivat kohustust. Kohtuotsuses on põhjendatult viidatud maksuvõlgade tõenditele /I kd tl 75, 76/, milledest nähtuvalt oli Anti Õigusabi OÜ maksuvõlg seisuga 13.02.2008.a 5 710 114 krooni ja seisuga 16.05.2008.a 5 786 664 krooni. Osaühingu bilansi /I kd tl 55-56/ kohaselt oli maksuvõlg 5 625 046 krooni. Seega maksunõue esines. Samas nähtub, et maksuvõla tekkimisest jaanuaris 2008.a kuni osa võõrandamiseni 15.05.2008.a ei ole Anti Õigusabi OÜ teinud midagi maksuvõla vähendamiseks. Kohus pidas põhjendatult eluliselt usutavaks, et juriidilise kõrgharidusega K.D , kes enda sõnul töötas ka Brem Kinnisvara juristina, teadis väga hästi, et 27.12.2007.a ostu-müügitehinguga seoses tuleb Anti Õigusabi OÜ-l 2008.a jaanuaris tasuda käibemaks (vt käibemaksuseaduse §-d 1 p 1,4; 3 lg 4 p 1; 4 lg 1 p 1; 27 lg 1; 38 lg 1). Maksu- ja Tolliameti võlga ei ole aga peetud vajalikuks tasuda, kuigi arvelduskontolt teatud rahaliste vahendite olemasolu nähtub. Maakohus märkis põhjendatult, et olles teadlik maksuvõla olemasolust, võõrandas K.D veel siiski tasuta 11 kinnistut. Ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, et maksuvõlga poleks olnud või oleks see muudetud või tühistatud, süüdistatav ega tema kaitsjad esitanud ei ole. Süüdistatav ei ole ka väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, nagu ei oleks 27.12.2007.a tehing reaalne olnud. K.D on kinnitanud, et tehing oli reaalne ning et Anti Õigusabi OÜ-l oli EQ Ehitab OÜ vastu nõue suuruses 32 600 000 krooni pluss käibemaks. Apellatsioonis esitatakse mitmeid versioone süüdistuse kummutamise kohta, kuid need ei haaku kohtus tuvastatud faktiliste asjaoludega ega pole neist kuidagi tuletatavad. Muuhulgas väidavad apellandid, et nii K.D kui E. L on kinnitanud, et kinnistud anti OÜ-le EQ Ehitab 13.02.2008.a tehinguga üle kompensatsiooniks tee ja kommunikatsioonide lõpuni ehitamise eest. Kohtukolleegiumi hinnangul on tegu paljasõnalise väitega. Maakohus on põhjendatult oma otsuses välja toonud, et 13.02.2008.a lepingu tingimustest midagi sellist ei nähtu. Lepingut pole võimalik sisustada tunnistajate ütlustega. Kohus leidis põhjendatult, et K.D ja E. L ütlused on kantud soovist näidata, et tehing ei olnud siiski päris tasuta ja teenis Anti Õigusabi OÜ huve. Maakohus on põhjalikult analüüsinud mõlema tehingu mõju Anti Õigusabi OÜ majandustegevusele, argumenteeritult leidnud, et müües 27.12.2007.a 19 kinnistut tingimusega, et 38 468 000 krooni tuleb tasuda alles 31.12.2010.a kahjustas K.D selle tehinguga oluliselt Anti Õigusabi OÜ maksevõimet (lk 12-14), 13.02.2008.a tehinguga 11 kinnistu (sisuliselt Anti Õigusabi OÜ viimane reaalne vara) tasuta võõrandamine tähendas 11 aga osaühingu majandusliku olukorra ja olemasolevate varaliste kohustuste taustal ebaproportsionaalselt suure varalise väärtusega varast põhjendamatut loobumist, see võttis tagatisi mitteomavatelt võlausaldajatelt võimaluse nõuda oma nõuete täitmist kinnisvara realiseerimisel saadavatest vahenditest. Viimase tehingu tulemusel ei vähenenud Anti Õigusabi OÜ kohustused mingilgi määral, sest laenude tasumise kohustus OÜ-le EQ Ehitab üle ei läinud, tehingu tagajärjel vähenes üksnes Anti Õigusabi OÜ vara (kohustuste ja nõuete summa) väärtus. Seega kahjustas K.D ka selle tehinguga oluliselt OÜ Anti Õigusabi maksevõimet (lk 14-15). Maakohus on igakülgselt tehingute mõju ja tagajärgi analüüsinud ning toonud välja põhjusliku seose süüdistatavale etteheidetud teo ja tagajärje – Anti Õigusabi OÜ maksejõuetuse vahel. Apellantide hinnangut, mille kohaselt ei olnud kohtumenetlus õiglane, kohtukolleegium ei jaga. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole ristküsitlusel KrMS § 288 nõudeid rikutud, järgitud on §-s 2881 sätteid. Kohtumenetluses esitatud poolte taotlused on kohus lahendanud seadusele tuginedes, kohtu seisukohad on olnud põhjendatud. Mis puudutab kaitsjate viidet sellele, et prokurör taotles kohtuistungi käigus süüdistatavale trahvihoiatuse tegemist, siis kohtukolleegium märgib, et kohtuistungi protokolli kohaselt on kohtul tulnud korduvalt süüdistatavale märkusi teha istungi segamise tõttu. Teisalt ei ole ju maakohus siiski prokuröri taotlust trahvihoiatuse tegemiseks rahuldanud. Apellatsiooni väited on kohtukolleegiumi hinnangul otsitud ja alusetud. Maakohus ei ole vastupidiselt apellantide arusaamale materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Kaitsjad märgivad õigesti, et
Maakohus ongi võlausaldajate, sealhulgas maksuameti huvide kahjustamise tuvastanud. Mille alusel apellatsioonis väidetakse, et müükide puhul käivet ei tekkinud, jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Kaitsjad viitavad veel Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-49-11, milles on kõne all maksejõuetuse tuvastamine. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus Anti Õigusabi OÜ maksejõuetuse ja selle tekkimise põhjused tuvastanud Riigikohtu praktikat järgides (vt ka Riigikohtu otsus nr 31-1-85-11). Ka ei ole maakohus eksinud subjektiivse koosseisu tuvastamisel, tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt ja K.D enda ütlustest tulenevalt on kohus põhjendatult leidnud, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 19.10.2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS §-s 337 lg-s 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad kulutused süüdistatavale osutatud õigusabi eest tema enda kanda. Malle Preimer Meelika Aava 12 Julia Katškovskaja 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.