1-11-11723/28

Kriminaalasi nr.1-11-11723 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-11723 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid B.V´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.V isikukood xxx viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta B.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 16.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.V tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.10.
2. a otsusega KarS §199 lg 2 p 7,8,9 §25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 23.03.
3. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. 5 kuud ja 13 päeva vangistust ja mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 13 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 kohaselt asendati vangistus üldkasuliku tööga KarS § 69 sätteid arvestades. Üldkasulik töö tuli ära teha 18 kuu jooksul s.o. kuni
4. aprillini
5. a Tartu Maakohtu 20.02.2012 määrusega pöörati täitmisele ülalmainitud kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.02.2012 ja lõpp 01.11.
6. Kinnipidamisasutuses B.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub ta elama ema juurde aadressil xxx. Süüdimõistetul on 9 klassi haridust. Eriala puudub. Peale kooli asus õppima xxx xxx autotehniku erialal, kuid jättis II kursusel õpingud pooleli. Peale seda ei õppinud ega töötanud, ka Töötukassas arvel ei ole. 2011 aasta sügisest soovis õpinguid jätkata xxx xxx, et omandada eriala, kuid ei asunud õppima. Kinnipeetava sõnul enne vangistust tegeles juhutööde tegemisega autoremontimisel. Käesoleval ajal sissetulek puudub. Isiku väitel Vanglas töötada ei taha, sest palk on madal. Samuti isikul on tasumata kohtukulud ja rahatrahvid, mille kustutamisega ei tegele. Kuriteod pani toime materiaalse kasu saamiseks. Isik tunnistab, et tarvitab alkoholi, kuid ei arva et see oleks probleemiks. Tõendid probleemkäitumise kohta, mis oleks seotud alkoholiga, puuduvad. Kinnipeetaval on alla aasta karistusaeg, sellepärast temale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Tegevused vangistuse jooksul: 8.05.2012; 31.05.2012 toimus psühholoogi individuaalvestlused teemadel: toimetulek vanglas, igapäevategevuste tulemuste analüüs. 18.05.2012 läbi viidud riigikeele testimine, tase A1, isik ei ole motiveeritud õppimisest. 23.05.2012 individuaalvestlus sotsiaalpedagoogiga, motiveerimaks kinnipeetavat osalema sotsiaalses programmis. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldusametniku andmetel kinnipeetava ema (kelle juurde kinnipeetav asub elama) lastega elab üürikorteris aadressil xxx. Tegemist on kehvas olukorras oleva mugavusteta 2toalise korteriga. Korteri omanik ei ole vormistanud üürilepingut, ema on käesoleval ajal omanikule võlgu üüriraha ja on oht, et lähiajal tõstetakse ema koos lastega korterist välja. Üürilepingu puudumise tõttu ei ole emal võimalik taotleda toimetulekutoetust. B.V õppis mõnda aega xxx autotehniku erialal. Kool jäi aga pooleli, kuna Viktor tahtis raha teenida erinevate juhutöödega. Järjekindluse ja tööoskuste puudumise tõttu tal aga töötamine ei õnnestunud, töösuhted lõppesid kiiresti. Kinnipeetava ema sõnul, Viktor on aastaid varastanud ema ja kasuisa tagant, samuti väljaspool kodu. Ema on arvamusel, et vanglast vabanedes pöördub Viktor tagasi oma elustiili juurde, so ei viitsi tööd teha, kasu saamiseks varastab ja petab. B.V on puudunud arvestatav isiklik sissetulek tööalase hõivatuse näol. Ta on olnud ema ülalpidamisel, pere majanduslik toimetulek on olnud väga tagasihoidlik, raha on jätkunud vaid esmavajaliku jaoks. Käesoleval ajal on ema lapsehoolduspuhkusel ja saab miinimummääras nn emapalka ja lastetoetust. Vangistusest vabanemise järgselt tuleb Viktoril asuda tööle, sest perekonna materiaalsele toetusele ta loota ei saa. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. B.V taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri arvamusega ja ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et B.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. B.V ei ole varasemalt katseaja kohaldamise nõudeid järginud - ei täitnud registreerimiskontrollnõuet ega sooritanud kohtuotsusega määratud üldkasuliku tööd. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Küsitav on ka kindla elukoha olemasolu, kuna tegemist on üürikorteriga ja üürnik on omanikule võlgu üüriraha. B.V on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest ja oli karistatud tingimisi vangistusega ning oli allutatud käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud jätkandes käitumiskontrolli ajal samalaadsete kuritegude toimepanemist mis näitab, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Isikule oli viimase kohtuotsusega antud täiendav võimalus tõestada oma võimet elada seaduskuulekalt. Kuid olles allutatud käitumiskontrollile rikkus ta määratud kontrollnõudeid, mis räägib sellest, et ta ei soovinud kanda karistust vabaduses minimaalsete piirangutega kriminaalhooldusnõuete täitmise kohustusi kandes. Isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna B.V on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning B.V puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja katseaja kestel ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu B.V vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik