1-10-13703/13

1-10-13703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13703 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.F-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
3. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.F-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 13.05.2011 määrusega jäeti K.F temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 19.10.2010 otsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti K.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise algus 19.10.2010 ja lõpp 20.07.
4. Viru Vangla toetab K.F-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta K.F-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist, sest ta on varasemate tingimisi karistuste kestel rikkunud kontrollnõudeid. Prokurör ei toeta K.F-i enne tähtaega vabastamist ja leiab, et vangla järeldus ei ole kooskõlas K.F iseloomustavate andmetega, sest ta on varem kontrollnõudeid rikkunud ja pole allunud katseaja kohustustele. K.F soovib enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamist, kuna on nüüd aru saanud oma õigusvastasest elust. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei kuulu K.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamisele. K.F on kriminaalkorras karistatud kuus korda. Teda on karistatud ka tingimisi, kuid ta ei täitnud kontrollnõudeid. K.F on alkoholisõltlane, mistõttu on uue kuriteo toimepanemise oht suur. Tema sotsiaalne lähivõrgustik ei soosi õiguskuulekat eluviisi. Ka tema isa on kriminaalkorras karistatud ja alkoholisõltlane. Tal puudub garanteeritud töökoht. Eriala ja hariduse puudumise tõttu ei ole K.F võimeline tööturul konkureerima. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu K.F esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Määruskaebuse kohaselt leiab K.F, et ta on mõistnud oma tegude tõsidust ja kahetseb tehtut. Ta on läbinud sõltuvusainete tarvitamisest vabanemiseks sotsiaalprogrammid ning ei ole enam alkoholisõltlane. K.F soovib aidata vabaduses oma XXXX isa, lõpetada XXXX klassi ja minna edasi õppima. Ta lubab tulevikus olla õiguskuulekas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et K.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS §-s 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohus arvestas kuritegude toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat karistatust, tema isikut ja varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõik need asjaolud on leidnud maakohtu määruses käsitlemist ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohtul kujunema veendumus, et KarS §-s 76 lg 3 kirjeldatud asjaoludest lähtuvalt on võimalik tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust ja sellega tagada tema õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohtul sellist veendumust ei ole. K.F on eelnevalt kriminaalkorras kuus korda karistatud. Teda on karistatud nii isikukui varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Tema suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Varem mõistetud karistused ei ole seega täitnud oma eesmärki, kuna K.F on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu näitab selgelt, et K.F ei ole teinud mingeid järeldusi temale eelnevalt mõistetud karistustest. Ringkonnakohus leiab, et K.F-i enne tähtaega vabastamata jätmisel on määravaks tema oskamatus varasematest karistustest vajalikke järeldusi teha. Andmed, mille põhjal maakohus on otsustanud K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise, on antud juhul piisavad. Vangla materjalide kohaselt on K.F neli kehtivat distsiplinaarkaristust. -2 - Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal ei ole K.F suutnud õiguspäraselt käituda. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks osundada Riigikohtu lahendile 3-1-1-91-06, milles rõhutatakse, et vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Lisaks nähtub toimikumaterjalidest, et K.F esineb alkoholisõltuvus, mis samuti annab aluse jätta isik vangistusest enne tähtaega vabastamata. Tema vabastamiseks ei anna alust ka määruskaebuses toodud paljasõnalised väited, mille kohaselt K.F kinnitab enda muutumist paremuse poole ning alkoholi tarvitamisest loobumist. Arvestades K.F-i isikut ei ole antud juhul põhjendatud tema allutamine kriminaalhooldaja järelevalve alla, kuna K.F on näidanud oma käitumisega, et ta ei ole võimeline ühiskonnas kehtestatud reegleid järgima ega seaduskuulekalt käituma. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu tähendab seda, et KarS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib (aga ei pea) isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Mida seejuures arvestatakse, see on sätestatud KarS § 76 lõikes
5. Selleks, et süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Ringkonnakohus märgib, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saab K.F positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. K.F tuleb hoiduda edaspidi distsiplinaarrikkumistest, mis on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks oluliseks eelduseks. Kõigest eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebust rahuldada. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -3 - Mati Kartau