Obsah (4)

§ 227§ 127§ 50§ 15

4-12-2756 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.detsembril 2012.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-12-2756 Kohtunik Leo Kunman Sekretär

§ 227

lg 2 Kaebuse esitaja A.B (A.B) (isikukood xxx; elukoht: xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo, liiklusmenetlustalitus Asja arutamise aeg ja koht 28.11.2012.a Liivalaia kohtumaja Istungil osalesid Kaebuse esitaja A.B (A.B) Kaebaja kaitsja Ain Laansalu Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Jätta A.B (A.B) kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse otsus väärteoasjas nr 2302,12,006542 muutmata.
2. Rahatrahv tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.05.2012.a otsuses nr 2302,12,006542 näidatud arvele (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas), märkides viitenumbri
4. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 2 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2 kuulise tähtaja möödumisel.
5. Vastavalt

§ 127

sätetele tuleb otsuse jõustumise päevast alates viie tööpäeva jooksul loovutada juhiluba Maanteeametile. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis 15. päeval kassatsiooniteate esitamisest. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud, menetluse käik 18.06.2012.a laekus Harju Maakohtule A.B (A.B) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.05.2012.a otsusele väärteoasjas nr 2302,12,006542. Eelnimetatud otsusega karistati A.B (A.B)

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja

§ 227

lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks. Kaebuse kohaselt on tõendamata väidetav rikkumine ning asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et mõõteseadme näit oli saadud just menetlusaluse isiku sõiduki kiiruse mõõtmisel. Puudub igasugune tõend, et sel hetkel kehtis liikluskorraldus 50 km/h. Ühtegi 50 km/h piirkiiruse märki teel ei olnud. Ei saa usaldada mõõteseadet, mille osas võib olla tehnoloogiline kui ka inimlik eksimus. Lasermõõtja tootja om märkinud standartse mõõteseadme lubatud mõõtekauguseks 2000 jalga (610

1. m)so http://www.lasertech.com/UltraLyte-Model-Comparison.aspx. Tootja kodulehelt nähtuvalt ei ole seade varustatud stabilisaatoriga ning kogu mõõteprotsess on võrreldav tulirelvast laskmisena 650 m kaugusele 1x2 m (s.o laserkiire tagasipeegelduv pind) kiirelt (sageli ka mitte sirgjoonelisel) liikuva märgi suunas. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ja väärteomenetlus asjas lõpetada. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.05.2012.a otsuse väärteoasjas nr 2302,12,006542 kohaselt juhtis A.B (A.B) 02.05.2012.a kell 14:40 Tallinna ringtee 21 km, Saku vallas mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra, sõites kiirusega 78+/-3 km (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h). Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja A.B (A.B) kaebuse juurde. Kaebaja ütluste kohaselt ta ei ole toime panud seda rikkumist. Liikus sellel kuupäeval sõidukiga Kiilist saue poole. Oli võimatu läbida seda lõiku nii, et ei älgiks liikluskorraldust. Eelnevalt oli kiirusepiirang 70 km/h, muid märke olnud. Olid vaid kõrged mullavallid. Kaebuse esitaja hinnangul asus politsei 700.m kaugusel. Kindlasti puudusid märgid, mis nõuaksid sõitmist 50 km/h. Lugedes politsei poolset seletust, mõõtsid nemad kiirust 650.m kauguselt mullavalli tagant. 2 Tunnistaja A M ütluste kohaselt elab Kohilas. Töötab M OÜ-s. Tulid Kiili poolt Sauele. Oli liikluskiiruse piirangu ala 50 km/h. Ta sõitis Ragnari järgi 50 km/h või alla selle. Sõitsid kõik ühtlases rivis ning selle järgi arvas, et 50 km/h märk on olemas. Politseinikud asusid piirangu ala sees. Tunnistaja K M ütluste kohaselt kohtus kaebajaga seoses kiiruse mõõtmisega. See toimus mai kuus. Mõõtsid kiirust 2 tundi. Kiiruse mõõtmine toimus teetööde alas, kus on lubatud 50 km/h ning laser tüüpi seadmega, mis fikseeritb selle sõiduki kiirust, millele on seadme sihik suunatud. Kui on mitu sõidukit, siis annab seade veateate. Mõõtsid 600 m kaugusele. Sihik on kahekordse suurendusega. Laserkiiruse laius on 180 cm. Seadmemõõteala on 1200 m. Kohtuvälise menetleja palus kohtuistungil jätta A.B (A.B) kaebuse rahuldamata. Leides, et kaebus on alusetu. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku ning kaitsja seletused, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse ning hinnanud kõiki väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustanud otsus muutmata. Väärteoprotokolli AB 1167777 (VT toim lk 1) kohaselt juhtis A.B (isikukood xxx) 02.05.2012.a kell 14:40 Tallinna ringtee 21 km, Saku vallas mootorsõidukit kiirusega 78+/-3 km (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/
2. h)ja ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h võrra. Menetlusalune isik rikkus seega

§ 50

lg 5 p 3 ning pani toime

§ 227

lg 2 rikkumise.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli (VT lk 2) kohaselt liikluspolitseinik K. Mikk mõõtis 02.05.2012.a kell 14:40 A.B(isikukood xxx) poolt juhitud mootorsõiduki MBML320CDI4MATIC (registreerimismärk xxx) liikus kiirusega 78 km/h+/-3 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 25 km/h. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal. Mõõtmine on toimunud seistes. Mõõtekaugus (seade mis võimaldab) 648,2m. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Juht on andnud allkirja selle kohta, et talle tutvustati 02.05.2012.a liikusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Nähtuvalt kohtule esitatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseade Ultra Lyte Stalker MDR(taatlustunnistuse nr TTRSS 12/00038 18.01.2012.a) ja seade oli töökorras 02.05.2012.a kell 14:40 rikkumise tuvastamise ajal. Seega on taadeldud mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendav, s.t on olemas 3 kindlus, et mõõtetulemus on õige ning on usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Samuti on kõnealust seadet testitud ka veel mõõtmise päeval 02.05.2012.a kell 08:40 ning seade oli töökorras. Kohus ei tuvastanud, et mõõtmised teostanud pädev mõõtja ei oleks mõõtmisel järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Antud väärteoasjas on mõõtmistulemused kohtuvälise menetleja ametniku poolt fikseeritud nõuetekohaselt kiiruse mõõtmise aktis, s.o liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis, mis vastab V™S § 49 sätestatud nõuetele ja milles on muude asjaolude kõrval ka märgitud andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi ja amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus. Samuti on protokolli osas täidetud ka V™S § 19 lg 1 p 6 nõuded. Kohtul puudub ka alus arvata, et politseiametnik oleks liiklusjärelevalve käigus teadlikult fikseerinud ebaõigeid andmeid. Kaebuse esitaja ei ole kohtuistungil nimetanud ühtegi põhjendatud kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada temale ebaseaduslikku väärteoprotokolli. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et A.B (A.B)

§ 50

lg 5 p 3 järgi rikkumine, st juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest, on tõendamist leidnud. Kuna isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele, siis selle kohustuse tähelepanematusest või kohusetundetusest tingitud järgimata jätmine on väärtegu ning A.B (A.B) poolt on see toime pandud hooletusest. Kohus leiab, et A.B-le (A.B) koostatud Põhja Prefektuuri Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 25.05.2012.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,006542 tema karistamise kohta

§ 227

lg 2alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. A.B (A.B) on varasemalt toime pannud mitu samalaadset väärtegu, tal on 3 kehtivat karistust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab rikkumiste toimepanemist. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Leo Kunman Kohtunik 4