Samuti mõisteti ta süüdi
lg 2 p 4, p 8 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning
ja § 329 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskematega ning mõisteti V.U-le liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
§-de 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu poolt 23.11.2007 mõistetud vangistuse ärakandmata osa ning mõisteti V.U-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aasta 9 kuud ja 16 päeva vangistust. V.U karistusaeg algas 01.12.2010 ja lõpeb 17.09.2013. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, ära kuulanud kinnipeetava V.U seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse, leidis, et V.U tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. V.U ei ole peale tingimisi ennetähtaegset vabanemist kindlat töökohta. Ta on avaldanud soovi minna tööle Soome, kus ta leiaks tööd. Vabaduses ootab V.U hetkeseisuga ka XXX eurot tasumata nõudeid. Kuna V.U on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning tal puudub vabaduses kindel töökoht, siis on säilinud reaalne oht, et vabaduses paneb ta toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kui V.U vabastatakse ennetähtaegselt, tuleb tal kriminaalhoolduse käigus järgida
Eelneval kriminaalhooldusel oleku perioodil pani V.U toime uue kuriteo katseajal. V.U ei täitnud talle pandud kohustusi ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja käesoleva aja seisuga ei nähtu selliseid asjaolusid, mis välistaksid katseajal uuesti nõuete rikkumised. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on esitanud kaebuse V.U kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada V.U vangistusest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrollile, määrates V.U-le kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud lisakohustused riskide maandamiseks ja täiendava kohustuse elektroonilise valve näol
V.U ennetähtaegselt vabastamata jätmise korral palub kaitsja kohtul määrata V.U ennetähtaegse vabastamise küsimuse uuesti arutamine 6 kuu pärast Kaitsja leiab, et maakohtu määrus ei ole piisavalt motiveeritud. V.U on püstitatud eesmärgid, mida ta pärast vabanemist soovib saavutada. Esmalt soovib V.U asuda tööle. Pikemas perspektiivis on plaan asuda koos oma perega, s.o abikaasa ja tütardega Soome Vabariiki elama ja tööle. V.U on töötanud vabaduses viibides erinevaid oskusi nõudvatel töökohtadel ja kinnipidamisasutuses majandustöödel. Enda sõnul on tal olemas ka -2- elektriku elukutse. V.U on nõus käitumiskontrolli ajaks võtma kohustuse asuda tööle või registreerima ennast tööotsijana Eesti Töötukassas. Selle läbi avaneks V.U võimalus täiendavalt omandada oskusi läbi erinevate tööturuteenuste. V.U teadvustab endale, et teda on 6 korral karistatud kriminaalkorras, kuid peamiseks probleemiks on olnud alkoholi tarvitamine ja tutvusringkond. V.U on alkoholisõltuvusega pikalt tegelenud ning enda sõnul suutnud ühel korral isegi 1 aasta alkoholi tarvitamata vastu pidada ja seda kriminaalhooldusel olles. Ta kinnitab, et kriminaalhooldaja kontrolli all olles ja toetusel suudaks ta probleemiga tegeleda. V.U on eelnevate vangistuste ajal läbinud sotsiaalprogramme nagu nt. „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“. V.U on valmis võtma endale kohustuse katseajal mitte tarvitada alkoholi ja vajadusel saama ravi. Tartu Vangla toetab V.U ennetähtaegset vangistusest vabastamist. V.U puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. V.U on olemas vabanedes toetajad ema, abikaasa, tütarde ja kriminaalhooldusametniku näol, kelle toetusel ja kaasabil peaks V.U tulema toime iseseisvalt nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Vabanedes on V.U olemas kindel elukoht oma abikaasa juures XXX korteris. Karistuse kandmise ajal on teda toetanud materiaalselt ema ning lisaks on ta teeninud sissetulekut töötades vanglas majandustöödel. Lisaks soovib V.U täita ülalpidamiskohustust oma lähedaste ees ja hakata tasuma oma varalisi kohustusi. Kaitsja leiab, et V.U suhtes tuleks kohaldada kohustust teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kaitsja leiab, et kohaldades V.U suhtes käitumiskontrolli erinevate nõuete ja kohustustega on teda võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui tähtaegse vabanemise korral. V.U on valmis alluma ka elektroonilisele valvele. V.U vabanemise tähtaeg seoses karistuse ärakandmisega on 17.09.2013, seega on käesolev menetlus V.U viimaseks võimaluseks vabaneda vangistusest enne tähtaega kriminaalhoolduse alla. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks V.U ennetähtaegset vabastamist vangistuse kandmiselt, siis palub kaitsja, arvestades kõiki positiivseid momente, määrata KrMS § 426 lg 2 ja VangS § 76 lg 3 alusel ühe aasta pikkusest tähtajast lühem tähtaeg. Põhjendatud oleks V.U ennetähtaegse vabastamise küsimust uuesti arutada 6 kuu pärast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on V.U puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud
Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda asjaolu, et V.U on vabanedes olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Samuti hindab ringkonnakohus V.U töötamist vangistuses majandustöödel ning soovi elada edaspidi seadusekuulekalt. Samas leiab ringkonnakohus, et elukoht ning toetavad sugulased ei ole varasemalt motiveerinud V.U kuritegude toimepanemisest hoiduma. -3- Ringkonnakohus on seisukohal, et V.U on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud oma eesmärki. Teda on 6 korda kriminaalkorras karistatud. Käesoleval hetkel kannab ta karistust arvutikelmuse, varguse, mootorsõiduki joobes juhtimise ning karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. V.U kannab viiendat reaalset vanglakaristust. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine osutub võimalikuks üksnes juhul, kui kohtul on
lg 3 loetletud asjaolude hindamise tulemusena tekkinud veendumus, et kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud ja isik ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus V.U varasemast elukäigust võib järeldada, et mitmed reaalsed vanglakaristused ei ole mõjutanud teda seadusekuulekalt elama, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab V.U seekord kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on V.U varasemalt rikkunud tema suhtes kohaldatud katseaja tingimusi – ta on pannud katseajal toime uue kuriteo. Teda on varasemalt vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt Tartu Maakohtu 31.10.2006 määrusega, kuid Tartu Maakohtu 22.11.2007 määrusega pöörati karistus täitmisele, kuna V.U pani toime uue kuriteo ning ei täitnud talle kehtestatud kontrollnõudeid - ei ilmunud registreerimisele, ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ei otsinud määratud ajaks töökohta. Seega ei pea ringkonnakohus veenvaks määruskaebuses esitatud väidet, et V.U suudab kriminaalhooldaja järelevalve all oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Samuti nähtub viimase kriminaalasja materjalidest, et V.U poolt toime pandud arvutikelmus on sooritatud katseajal. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et kuna V.U on korduvalt näidanud hoolimatust talle kohtu poole kehtestatud kohustustesse ning suutmatust hoiduda kuritegude toimepanemisest isegi katseajal, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrollile allutamisega otstarbekas ega põhjendatud. Kuigi määruskaebuse kohaselt on V.U oma alkoholiprobleemiga tegelenud, nähtub vangla kinnipeetava iseloomustusest, et alkoholi kuritarvitamine on V.U puhul jätkuvalt uute kuritegude toimepanemise riskiks. Ringkonnakohus märgib, et karistuse kandmise jätkamine võimaldab V.U läbida temale individuaalses täitmiskavas määratud tegevused ning kinnistada oma positiivseid hoiakuid, sealhulgas veelgi vähendada alkoholi tarvitamisest tingitud riski. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Selleks, et V.U tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus, kaaludes
lg 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seoses kaitsja poolt esitatud taotlusega vähendada V.U tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise võimaluse arutamise tähtaega KrMS § 426 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus järgmist. VangS § 76 lg 3 kohaselt edastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel
S § 76 lg 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Seega määrab kohus asja uueks arutamiseks tähtaja, kui ta peab seda vajalikuks lähtudes süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse kestusest,
lg 3 sätestatud kriteeriumidest ja ajast, mis kohtu arvates on -4- vajalik kinnipeetava poolt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks. Ringkonnakohus, kaaludes nimetatud asjaolusid, ei leia, et V.U puhul esinevad erandlikud asjaolud, mis tingiksid VangS § 76 lg 3 sätestatud tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise uue arutamise tähtaja lühendamist. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud määruskaebuse rahuldamata. kohtumääruse muutmata ja V.U peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 57,60 eurot määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Mati Kartau Paavo Randma -5- Maarika Kuusk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.