Kriminaalasi nr 1-13-627 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-627 (13250100016) Kohtukoo

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (

§ 318lg 3 p 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus J.B’ d süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, samuti olles karistatud väärteokorras ajavahemikus 28.11.

1. a – 26.12.
2. a toime pandud kolme väheväärtusliku asja varguse eest, varastas: 29.12.2012.a kella 18.00 paiku Kuressaare linnas Raekoja 10 asuvast Rae kauplusest 2,55.eurot maksva 300-grammise Hollandi juustu tüki, mis tagastatud rikkumata kujul kauplusele; 05.01.
3. a kella 15.20 paiku varastas Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast kauplusest Säästumarket 0,5-liitrise viina Khortytsa Silver Cool, millega tekitas AS-le Rimi Eesti Food varalist kahju 8,25 eurot; 12.01.
4. a kella 13.30 paiku varastas Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast kauplusest Säästumarket 0,5-liitrise viina Beloff, millega tekitas AS-le Rimi Eesti Food varalist kahju 4,29 eurot; 21.01.
5. a kella 12.42 paiku varastas Kuressaare linnas Kihelkonna mnt 3 asuvast kauplusest Säästumarket 0,5-liitrise Saaremaa viina, millega tekitas AS-le Rimi Eesti Food 2 Kriminaalasi nr 1-13-627 varalist kahju 6,69 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani J.B toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse liik ja määr: KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kuus

) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi: Asjas on esitatud Rimi Eesti Food AS poolt tsiviilhagisummale 19,23 EUR-i. Kohus peab põhjendatuks esitatud tsiviilhagi rahuldada (VÕS §-d 1043,1045). Tõkend – J.B on uue kuriteo (süstemaatilised vargused) toimepannud lühikest aega peale kinnipidamiskohast vabanemist. J.B on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Mõistetud karistuseks on vangistus. J.B on kahtlustatavana kinnipeetud. Eeltoodu annab alust kohtule kahtlustuseks, et vabaduses olles jätkab J.B kuritegude toimepanemist ning seetõttu on vajalik tema suhtes tõkendi kohaldamine, milliseks tõkendiks

§-de 127 ja 130 alusel on põhjendatud valida vahistamine. Kuna oht jätkuvate kuritegude toimepanemisele J.B poolt on suur, siis tuleb J.B vahistada viivitamatult kohtusaalist. Menetluskulud. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks

§ 175lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos 1,5 palgaalammäära.

Palgaalammääraks on 01.01.2013.a. 320 eurot ja seega on sundraha suuruseks 1,5x320=480 eurot.

§ 2565

lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 240 euroni.

180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele riigituludesse. 3 Kriminaalasi nr 1-13-627 Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu mis

§ 180lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt.

Kaitsja Andres Tamm esitas kohtule kirjaliku taotluse riigiõigusabi tasu maksmiseks prokuratuuris kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise ja kohtulikus menetluses osalemise eest järgmiselt: kriminaalasjaga tutvumine, menetlusliigi valik, arutlus kaitsealusega, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja pooltund kohtus istungil – kokku 6 pooltundi ehk 6x16.00 eurot= 96 eurot, millele lisandub käibemaks. Tasu kokku koos käibemaksuga 115.20 eurot. Kohus peab kaitsja taotlust tasu arvestuse osas põhjendatuks.

§ 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav J.B on olnud pikemat aega töötu, ta on töötuna registreeritud. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. J.B-lt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 240.00 EUR-i. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. J.B on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.B võib vabastada arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes arvestatud tasu riigi kanda. Kristel Pedassaar Kohtunik 4