Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus U.P süüdistatakse selles, et tema 26.juunil 2012.a Tartu linnas Kalda tee 32 asuva Maxima kaupluse juures kasutas füüsilist vägivalda H.I. suhtes sellega, et kui kannatanu ei soovinud temaga vabatahtlikult kaasa minna, haaras ta H.I. vasakust käsivarrest, pigistas seda ning tiris kannatanu Tartu linnas Kalda tee 43 asuva Annelinna Keskuse taha metsa telgini, kus võttis H.I. turjast kinni ja tõukas telki. Telgis võttis U.P H.I. mõlema käega kõrist ja pigistas, seejärel hoides ühe käega kannatanul kõrist kinni ja lõi rusikaga H.I. e 3-4 korda vastu oimu piirkonda. Peale seda võttis ta uuesti kahe käega kannatanul kõrist kinni, pigistas ning lõi rusikaga kaks korda vastu vasema oimu piirkonda. U.P tekitas kannatanu H.I. e füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pea muude osade pindmise vigastuse, kaela pindmised hulgivigastused ja õla ning õlavarre pindmised hulgivigastused. Sellega pani U.P toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse U.P selles, et tema: - 13.jaanuaril 2012.a kella 00:30-09:00 vahel Tallinnas XXX korteris võttis - - - ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A.H. kuulunud mobiiltelefoni №kia 5250 väärtusega 100 eurot. Vargusega tekitas U.P kannatanule 100 eurot varalist kahju; 16.jaanuaril 2012.a Tallinnas XXX korteris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E.J. kuuluva digitaalse fotokaamera Canon Powershot A710IS, milles olid eraldi ostetud mälukaart 1GB ning 2tk AA tüüpi akut koguväärtusega 200 eurot. Vargusega tekitas U.P kannatanule 200 eurot varalist kahju. 16.jaanuaril 2012.a ajavahemikul umbes kella 18:45 - 19:45 vahel tungis lukustamata, kuid suletud ukse kaudu sisse Tallinnas XXX korterisse, ning ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära J.M. kuuluvad sülearvuti ESCE väärtusega 350 eurot, sülearvuti MIO väärtusega 450 eurot, arvutihiire väärtusega 7 eurot, digitaalse kaamera Canon väärtusega 200 eurot, kiledressipüksid väärtusega 6 eurot, T-särgi väärtusega 3 eurot, sõrmkindad väärtusega 24 eurot, koolikoti väärtusega 35 eurot, villase vest väärtusega 11 eurot, bokserid väärtusega 12 eurot, teksapüksid väärtusega 10 eurot. Vargusega tekitas U.P J.M. varalist kahju kokku 1108 eurot. 26.juunil 2012.a Tartu linnas Kalda tee 43 Annelinna Keskuse taga metsas asuvas telgis võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära H.I. nähes tema pükste taskust kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung GTS3370 väärtusega 70 eurot koos ZEN kõnekaardiga, millel oli 1 eurot väärtuses kõneaega. Vargusega tekitas U.P kannatanule 71 eurot varalist kahju. Sellega pani U.P toime
lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 p 5, 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 3 kuud vangistust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.
lg 1 järgi arvata eelvangistus 11.september 2012.a - 13.detsember 2012.a, s.o 3 kuud 3 päeva vangistust karistuse hulka ja alates 14.detsembtist 2012.a ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud 27 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.P tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud kannatanu E.J. summas 200 eurot ja J.M. summas 1108 eurot. U.P on kokkuleppes avaldanud nõusolekut tsiviilhagide väljamõistmisega kannatanute kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Eeltoodust tulenevalt kuulub kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele. Menetluskuludena kuulub U.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud U.P puhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Süüdistatav on viibinud kinnipidamisel juba mitu kuud ning ka käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb kanda peaaegu aasta pikkust vangistust. Kohtule teadaolevalt puuduvad U.P vabaduses lähedased isikud, kes teda materiaalselt toetaksid. Ilmselt ei ole ka kinnipidamiskohas tal olulisi võimalusi saada koheselt tööd ja teenida olulist sissetulekut. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Kohtunik leiab, et samuti on põhjendatud arvestades U.P taotlust väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda neid osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.P
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.