S § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.09.2009 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (11 kuud 28 päeva) ning mõista Z.B-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 08.11.2012. Valida Z.B-le tõkendiks kohtusaalis. vahistamine ning võtta ta vahi alla Mõista Z.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 137 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 22 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot.
lg 3, § 423, § 424 alusel määrata Z.B-le menetluskulude summas 573,12 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 47 eurot ja 76 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas, arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank pangas, või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Z.B, kriminaalasja nr 1-12-4394, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohtuistungile olid kutsutud kannatanud, kuid nad teatasid prokurörile, et ei soovi kohtuistungil osaleda ning kooskõlas
lg-ga 2 leidis kohus, et nende ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist. Süüdistatav ei soovinud, et teda kohtus täiendavalt üle kuulataks ning jäi oma varasemate kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Prokuröri taotlusel ning kaitsja nõusolekul avaldati kohtueelses menetluses kannatanute Xxxxi, Xxxxja Xxxxning süüdistatava poolt antud ütlused. 3. Kohtuotsuse põhjendus Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab järgmist: KarS § 275 näeb ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanute ütlustega on tõendatud, et nad olid 16.07.2011.a õhtul Narvas, Peterburi maantee 2 asuva Narva kindluse territooriumil politseiametnikena täitmas oma tööülesandeid. Nad kontrollisid festivalil „Narva Bike“ toimuvat ning olid riietatud politseivormi. Kannatanute ütlustest nähtub, et kella 23.35 paiku nad kontrollisid noormehi, kes tarbisid alkoholi, kuid tundusid olevat alaealised. Politsei tegevust hakkas takistama Z.B , kes oli kontrollitavate isikute jaoks võõras. Z.B väitis, et politseil ei ole õigust neid isikuid kontrollida ning samuti väljendas oma vastumeelsust politsei suhtes, kuna hiljuti oli tema alaealise kasutütre suhtes viidud läbi väärteomenetlus seoses alkoholijoobes olekuga. Sealjuures kasutas Z.B politseiametnike suhtes korduvalt solvavaid sõnu („Kitsed!“, „Te kõik olete pederastid!“). Eelkirjeldatud situatsioonis kannatanute solvamist tunnistas ka süüdistatav ise. Kannatanute Xxxxi, Xxxxja Xxxxülekuulamisprotokollidest nähtuvalt töötavad nad Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonnas politseiametnikena olles seega võimuesindajad KarS § 275 mõttes. Kannatanute ütlustega on tuvastatud, et nad olid 16.07.2011 õhtul politseiametnikena täitmas oma ametikohustusi Narva kindluse territooriumil toimunud avalikul festivalil. Samuti on nii kannatanute kui ka süüdistatava ütlustega tõendatud, et Z.B kasutas korduvalt kannatanute suhtes solvavaid sõnu ning, et kannatanute solvamine oli suunatud just nende, kui ametikohustusi täitvate politseiametnike vastu. 3 1-12-4394 Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud Z.B tegevuses KarS §-s 275 sätestatud kuriteo objektiivsete tunnuste esinemine st võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kannatanute ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt sai süüdistatav väga hästi aru ja teadis, et ta räägib politseiametnikega ning et ta halvustab politseiametnikke ebasündsas vormis seoses nende ametikohustuste täitmisega. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tema sekkumine politsei tegevusse tingitud varasemast ärritavast isiklikust kogemusest st tema kasutütre suhtes läbiviidud väärteomenetlusest seonduvalt alkoholi tarbimisega. Süüdistatav tunnistab, et astus politseiametnikega sõnalisse konflikti ning kasutas sealjuures solvavaid sõnu. Seega on tõendatud Z.B poolt ülalnimetatud kuriteo toimepanek vähemalt otsese tahtlusega st ta teadis, et solvab võimuesindajaid seoses nende ametikohustuste täitmisega ning soovis seda. Karistus KarS § 275 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ning õiguskorra kaitsmise huve. Z.B karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse Z.B poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust, samuti asjaolu, et süüdistatav on käinud kannatanute ees vabandamas. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Z.B on varasemalt neljal korral kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.09.2009 kohtuotsusega, mõistes karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Z.B ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav süütegu pandud toime katseajal. Kohtu hinnangul välistab süüdistatava varasem käitumine rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Teda on varem korduvalt karistatud erinevate kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud süütegude toimepanemist. 14.09.2009 kohtuotsusega mõistetud karistus jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kuid hoolimata sellest ei suutnud süüdistatav hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid (eelkõige asjaolusid, et kuritegu oli toimepandud suure rahvahulga sh alaealiste juuresolekul) ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem üle keskmine. Samas raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. Võttes karistust kergendavate asjaoludena arvesse Z.B poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust, samuti kannatanute ees vabandamist, on kohtu hinnangul põhjendatud karistuse mõistmine alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 6-kuulist vangistust. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses tuleb
lg-st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega neli kuud vangistust. Kuivõrd kuritegu oli pandud toime katseajal, tuleb KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.09.2009.a kohtuotsuse 4 1-12-4394 järgi ärakandmata karistuse (11 kuud 28 päeva) võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 41 alusel peab kohus karistuse täitmise tagamiseks vajalikuks kohaldada tõkendit - vahistamine ja seda koheselt kohtuotsuse kuulutamisest ning võtta süüdistatav vahi alla kohtusaalis. Kohtukulud Vastavalt
Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasud. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale.
lg 1 p 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 435 eurot. Lisaks tuleb
§-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Z.B välja määratud kaitsjale makstud tasud järgnevalt: kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 137 eurot ja 22 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,90 eurot. Otsuse tegemisel kohus juhindub
(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.