KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 24.01.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-9995 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks L.B sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 16.05.2011 ja lõpp 07.08.2012 Jätta L.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt L.B-le kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. ettevalmistus 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Välja mõista L.B-lt riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 27.12.2011 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. materjalid kinnipeetav L.B L.B on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 2 kuud 22 päeva alates 16.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on käesoleval ajal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude muster on välja kujunenud süstemaatiliste varguste näol. Kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetaval on 70% töövõimetust ja vabaduses oli sissetulekuks töövõimetuspension. Kinnipeetava päritoluperekonna moodustavad ema ja vend, tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest, samuti tarvitas kinnipeetav opiaate ning on sõltlane. Kinnipeetav on võimeline probleeme tunnistama, kuid ei oska nendele adekvaatset lahendust leida. Kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse ja ametiisikutesse on positiivse meelestatusega. Järgneva 2 aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 61% ja vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus 19%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest, kuna tegemist on tema viimase enne tähtaega vabanemise võimalusega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava isikutunnistus kehtis kuni 17.10.
- Lähedastest on kinnipeetaval ema ja vend, ema sõnade kohaselt on kinnipeetava suhted lähedastega head. Kinnipeetaval puuduvad korralikud sõbrad. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde. Tegemist on 1-toalise kõigi mugavuste ja võlgnevusteta korteriga. Kinnipeetava ema sissetulekuks on toimetulekutoetus. Ennetähtaegsel vabanemisel ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Kinnipeetav on 31 korda karistatud väärtegude eest. Kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on kinnipeetaval soovitav läbida sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Maakohtu istung Kinnipeetav L.B taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et rohkem kuritegusid toime panema ei hakka, on läbinud sotsiaalprogrammi Convictus ja töötab vanglas koristajana. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine on põhjendatud ja palus taotlus rahuldada. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Viru Maakohtu 19.09.2011 otsusest nähtub, et kinnipeetav vabanes peale karistuse kandmist vangistusest 16.11.2009 ja uued kuriteod pani toime juba perioodil 04.06.2010 – 05.06.2010, s.o. vähem kui 7 kuu möödumisel. Samast otsusest nähtub ka, et kinnipeetavat karistati taaskord varguste toimepanemise eest veel 16.05.
- Seega ei ole kinnipeetava puhul ilmselgelt tegemist isikuga, kes on orienteeritud õiguskuulekusele. Kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist vaatamata reaalsetele vangistustele. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuritegude toimepanemist ei jätka. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval käesoleval ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida ja on neid suhteliselt lühikese vangistuse ajal rikkunud. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist korduva mittevägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 61%. Maakohus peab seda numbrit suureks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetav elustiili ja käitumist vabaduses iseloomustab ka Karistusregistri väljavõte, kus on 34 kannet, millest 30 on karistused väärteokorras. Seega on tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkumisega. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel garanteeritud töökoht, samuti puudub eriala ja tema töökogemused on vähesed. Legaalse ja regulaarse sissetuleku puudumine suurendab materiaalsete raskuste tekkimisel uute kuritegude riski veelgi. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, elatub kinnipeetava ema, kelle juurde kinnipeetav soovib elama asuda, vaid toimetulekutoetusest. See välistab võimaluse, et emal oleks kinnipeetavat võimalik materiaalselt üleval pidada. Eriala ja töökogemuse puudumine vähendavad võimalusi konkureerida tööturul. Kindla elukoha ja sotsiaalprogrammi Convictus läbimist peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Kohtuotsuse kohaselt oli sama elukoht kinnipeetaval ka kuritegude 3 toimepanemise ajal, seega antud asjaolu ei välista kuritegude jätkuvat toimepanemist kinnipeetava poolt. Eeltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Arvestades kõike eeltoodut peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks et kinnipeetav kannab oma karistuse lõpuni ära vanglas. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 2 ajapunkti. Maakohus peab summat 38,40 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 4