lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 8) 10.09.2003.a.
lg 2 p 4,7,8 järgi, 9) 05.01.2004.a.
lg 2 p 4 järgi; 10) 24.09.2004.a.
S § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 12) 09.04.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi liitkaristusega 5 kuud ja 10 päeva KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 240 tundi; karistus pöörataud täitmisele Harju Maakohtu 24.03.2010.a, määrusega, vabanes 06.07.2010.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256- 5; Tunnistada süüdi A.U KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt A.U-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada A.U suhtes tõkendina kinnipidamisest 01.11.2011.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista A.U-lt riigituludesse sundraha 208,52 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu 2800049777. Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A.U on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna 14.07.2011 kella 14.23 ajal Nurga 3 Maardu linnas, Harjumaal Grossi kaupluse müügisaalist võttis 4 pakki kohvi Luxus kogumaksumusega 17,12 eurot, pani need kaasasolnud kilekotti ning väljus kaupluse müügisaalist kassas kauba eest tasumata. Kaupluse turvatöötaja läks A.U juurde ja palus tal ette näidata kilekoti sisus. A.U andis koti turvatöötaja kätte ja jooksis kauplusest minema. Kilekotti jäi tema rahakott koos dokumendiga. A.U peeti kahtlustatavana kinni 01.11.2011.a. kell 02.58 Tallinnas. Oma tegevusega A.U, olles isikuks, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vargusi vähemalt kahel korral (24.01.2011 ja 14.11.2010), vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, millega pani toime varguse katse süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.U tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 14.07.2011.a.umbes kella 14.00 läks Maardus Grossi kauplusesse selleks, et toime panna vargus. Ta võttis kaubaletilt 4 pakki kohvi ja peitis oma kilekotti. Pärast ta möödus kaupluse kassast kauba eest tasumata ja liikus väljapääsu suunas. Enne väljapääsu tuli tema juurde kaupluse turvatöötaja ning palus näidata kilekoti sisu. Ta viskas kilekoti koos varastatud kaubaga maha ja jooksis minema. Varguse pani toime seetõttu, et temal puudub töökoht ja majanduslik olukord on raske. Kavatses varastatud kauba maha müüa tundmatutele isikutele, et kauba eest saada sularaha. /t.l 20-22/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - asitõendi (rahakott ja selle sisu) vaatlusprotokoll koos fototabeliga /t.l 4-8/. Rahakoti vahel oli Vangla vabastamisõiend A.U nimele; - AS OG Elektra avaldus /t.l 10-11/ ; - tunnistaja N. S ütlustega selle kohta, et 14.07.2011.a. kell 14.23 noormees möödus kassadest noormees musta kilekotiga. Ta järgnes noormehele ja väljapääsu juures palus ära anda kilekoti koos kaubaga. №ormees andis kilekoti ja jooksis minema. Kilekotis oli 4 pakki kohvi, rahakott dokumentidega A.U nimele. Kaup ei olnud rikutud ja oli tagastatud kauplusele /t.l 12-14/; - 21.02.2011 otsus, väärteoasjas nr 2316,11,001170 ja 14.11.2010 otsus väärteoasja nr 2316,10,014724 /t.l 38-41/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A.U isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi ning KarS § 218 lg 1 järgi väheväärtuslike asjade varguse eest püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Seega A.U pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.U on kriminaalkorras 12 korda karistatud. A.U ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna A.U ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine A.U suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. A.U suhtes varem korduvalt jäetud vangistus tingimisi kohaldamata, kuid A.U on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistus on täitmisele pööratud. Arvestades A.U isikut ei ole tema suhtes KarS § 74 kohaldamine võimalik. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. A.U on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning 09.04.2009.a. on tema suhtes kohaldatud KarS § 69 sätteid. Harju Maakohtu 24.03.2010.a. määrusega pöörati aga karistus KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on korduvalt toime pannud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud A.U loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.