KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 20.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-2423 (väärteoasi 2440,11,000745) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus Väärteoasi A.U KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles A.U tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 9 trahviühikut ehk 36 eurot kaebemenetluses Kohtuväline menetleja A.U, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx Vandeadvokaat Toomas Liiva, Advokaadibüroo Valdma &Partnerid Ida Prefektuuri esindaja piirkonnapolitseinik Maksim Smirnov RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, 133-135 kohus Menetlusalune isik Menetlusaluse isiku kaitsja OTSUSTAS: Jätta A.U kaebus Ida Prefektuuri piirkonnavanem Annika Elmi 18.05.2011 otsuse peale väärteoasjas 2220,11,000745 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. 1 Teha otsusesse täpsustus teo kvalifikatsiooni osas - lugedes A.U süüdi tunnistatud KarS § 203 -218 lg 1 alusel – võõra asja rikkumises mitteolulises ulatuses ehk varavastane süütegu väheolulise varalise õiguse vastu. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.09.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 13.10.2011 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 13.11.2011) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Piirkonnapolitseinik V. Tšetšet koostas 29.04.2011 väärteoprotokolli AB 1055218 selle fakti kohta, et xxx asuva maja juures A.U, hüpates xxx xxx xxx kapotile, tekitas autole kahjustusi ja sellega kahju, mille ulatus on 600,70 eurot. Tegu kvalifitseeriti KarS § 218 lg 1 järgi. Piirkonnavanem A. Elm tegi 18.05.2011 otsuse väärteoasjas, milles leiti, et A.U pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistuseks määrati 9 trahviühikut summas 36 eurot. A.U lepinguline kaitsja Toomas Liiva esitas 14.06.2011 kohtule kaebuse A.U suhtes tehtud otsuse peale, milles leidis, et 18.05.2011 kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas kuulub tühistamisele. KAEBUSE SISU Kaebuse põhjendused on järgmised.
- osa tõenditest on kohtuvälise menetleja poolt jäetud uurimata. A.U Sxxx ei ole üle kuulatud. Olemasolevatest tõenditest on tehtud valed järeldused. 2.kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolud. Tõendite alusel on aga tuvastatav, et menetlusalune isik võis viibida hingelise 2 erutuse seisundis, mis on kergendav asjaolu. Menetlusaluse isiku tegu oli provotseeritud tunnistaja E. Axxxi poolt. A.U tegu seisnes ainult selles, et ta võis suhelda kõrgendatud toonil ega rünnanud kedagi. UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik ei tunnistatud ennast süüdi ja andis ütlusi, et ta ei ole talle süükarvatud väärtegu toime pannud. Vana aasta õhtul tähistas ta oma pere ringis vana aasta pidu. Ta oli kaine ega tarvitanud alkoholi. Koos temaga olid tema elukaaslane Gxxx Kxxx, menetlusaluse isiku õde A.U xxxa õe abikaasa Axxx xx Uue aasta saabumisel läks kogu seltskond õue ilutulestiku tegema. Ta pani kastid ilutulestikuga õuealale. Kohale saabus xxx, mille juht nõudis ilutulestiku kõrvaldamist et edasi sõita. Ta püüdis viisakalt selgitada, et südaööni on mõni minut, nad teevad ilutulestiku ära ja vabastavad teed. Autojuht ei olnud sellega nõus, soovis edasi sõita. Ta hakkas kastid teelt kõrvaldada. Axxx Sxxx seisis kõrval. Autojuht alustas sõitu. Menetlusalune isik läks auto juurde ja küsis autojuhilt pahas toonis, autojuht vastas, et ka temal on traditsioon südaööl oma perega olla. Lõpuks kastid olid ära viidud ja autojuht sai võimaluse edasi sõita. Menetlusalune isik väitis, et ta ei ole xxx kapotile hüpanud ega kuidagi teisel viisil autole kahjustusi tekitanud. Kohtuistungil ülekuulatud A.U Sxxx selgitas, et tõesti vana aasta õhtul tähistasid nad koos tema abikaasa, A.U ja Gxxx Kxxx uue aasta saabumist. Läksid kogu seltskonnaga õue ilutulestikku tegema. Kui uue aasta saabumisest jäi puudu 3 minutit sõitis xxx, kes nõudiski, et ilutulestik oleks teelt kõrvaldatud. Kokkuleppele ei jõutud, kastid olid ära viidud. Tema ja A.U korjasid kastid ära. Autojuht hakkas ähvardama. A.U läks auto juurde ja rääkis autojuhiga. Ta ei ole näinud, et A.U oleks kapotile hüpanud. Kohtuistungil ülekuulatud Gxxxi Kxxx andis ütlusi, et tõesti vana aasta õhtul pidasid nad pidu pere ringis koos A.U, A.U ja Axxxr Sxxx. Südaööl läksid õue ilutulestiku tegema. A.U Sxxx ja A.U paigaldasid kohale kastid. Tema seisid lähedal koos lapsega trepikoja juures. Kohale sõitis xxx, mille autojuht soovis edasi sõita, kastis olid aga keset teed. A.U rääkis autojuhiga, et too saaks parkida kusagile mujale, autojuht ei olnud nõus. . Lõpuks hakati kastid ära korjama. Autojuht näitas, et tal on kiire, andis signaali.. ta ei ole näinud, et A.U oleks seller autole kapotile hüpanud. Kohtuistungil ülekuulatud Axxx Sxxx kinnitas sisuliselt A.U, A.U Sxxx ja Gxxxi Kxx antud ütlusi, et A.U ja autijuhi vahel tekkis arusaamatus, kastid ilutulestikuga tuli teelt ära viima. A.U ja autojuht rääkisid omavahel. Ta ei ole näinud, et A.U oleks auto kapotile hüpanud. 3 Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Jxxxi Axxxv andis ütlusi, et 31.12.2010 ta tuli autoga xxx aadressil elab tema ämm, kelle juurde ta kiirustaski pidu pidama ja tahtis jõuda ikka enne südaööd. Ta soovis parkida autot õuealal trepikoja juurde. Õues viibis seltskond, mees ja naine paigaldasid teele kastid ilutulestikuga. Tal ei olnud võimalik edasi sõita. Ta tegi aknaklaasi lahti ja pöördus seltskonna poole, et kastid oleksid teelt ära korjatud. Üks mees seisis sel ajal tema auto ees ja teine hüppas auto kapotile, jooksis üle kapoti ja vasakul poolel hüppas maha. Naine hakkas kastid ära korjama. Ta sõitis edasi, parkis autot ja kutsus kohale politsei. Tema auto sai vigastada selle hüppamise tagajärjel, kapoti värv on hõõrutud ja tiivad veidi vigastatud. Ta on pöördunud ja remondikotta remonditööde tegemiseks, seda aga pärast uut aastat, samuti pöördutud ka kindlustusseltsisse. Avalduses lk 13 nähtub, et J. Axxx avaldus on registreeritud sündmusena dokumendiregistris 31.01.2011, avalduse sisu on, et 01.01.2011 kell 00.03 tegi J. Axxx kõne politseisse, et kaks meest rikkusid tema sõiduautot, politsei on käinud kohapeal ja fikseerinud olukorda. Avalduses on märgitud faktilised asjaolud, mille kohta on tunnistaja J. Axxx kohtuistungil ülekuulatud. Lk 14 nähtub, et xxx 04.01.2011 väljaantud remondikalkulatsiooni kohaselt on sõiduauto xxx, mille valdaja on J. Axxx ja mis on kaetud kaskokindlustusega, vajab remondi töid värvimist ja plekitööd, mille maksumus on üle 600 eurot. Juhtumi kuupäev on 31.12.
- Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana VxxxSxxx andis ütlusi, et uue aasta saabumisel viibis ta kodus. Tema korter on teisel korrusel, ta vaatas aknast ja nägi 7 meetri kaugusel sellist pilti. Õues olid naised ja mehed ja tegid valmistusi ilutulestikuga. Ühel hetkel nagi jätsid tegemise poolele, läksid sõidutee lähedale. Seal kasvab kuusk, seetõttu, ta ei näinud kuhu nad läksid. Siis nad tulid tagasi ja hakkasid ilutulestiku ära korjama. Kui ilutulestik oli veel teel õuel, sõitis kohale sõiduauto valget värvi. Üks mees hüppas selle auto kapoti peale, jooksis kapoti üle ja juhi poolsest küljest hüppas maha. Tunnistaja ei mäletanud istungil, kas hüpati siiski liikuvale autole või juba peatunud auto kapotile. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Axxx Sxxx andis ütlusi, et maja ees on õuealal tee, naabrid panid seal kastid ilutulestikuga. Ühel hetkel sõitis sellele kohale sõiduauto. Ta nägi toimunut 3.korrusel kõrguselt. Ta nägi, kuidas noormees hüppas kapotile ja jooksis üle kapoti juhiakna juurde. Kapotile hüppas just see, kes oli seltskonnas noorem, vanem mees habemega, kes on tunnistaja täna istungil püüdis olukorda lahendada kokkuleplikus toonis. Hiljem saabusid kohapeale ja politseipatrulllautod. №ormees oli argessiivne. Vanem mees tassis ta juhiaklna juurest eemale, püüdis rahustada. 4 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED A.U-le on süüdistuses esitatud võõra asja rikkumises, millega ei ole tekitatud oluline kahju, ehk KarS § 203-218 lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Kohus juhib tähelepanu, et antud väärteo koosseisu puhul ei ole kahjusumma suuruse tuvastamine vajalik. Tõendamisele kuulub asjaolu, et asja rikuti ehk mõjutati selliselt, et muudetud tema nö aine, kuigi asi ise ei muuda lõplikult kasutuskõlbmatuks. J. Axxx ütlustest nähtub, et tema kapoti värv oli hõõrutud. LK 14 esitatud remondikalkulatsioonist nähtub, et J. Axxxi kasutuses olev sõiduauto xxx vajab värvimis- ja plekitöid. Andmeid olulise kahju kohta ei ole. Nende tõenditega on kinnitatud, et J. Axxxvi auto oli rikutud KarS § 203 -218 lg 1 mõttes. Kohus möönab, et menetleja ei näidanud piisavalt usinust süüteo menetlemisel, kuna väärteoasja raames ei ole sõiduauto vaadeldud ja asja rikkumist fikseeritud. Seega võtab kohtuväline menetleja endale riski, et menetlustoimingu tegemata jätmise tõttu, antud juhul sündmuskoha vaatlus ja sõiduauto vaatlus, võib tõendi saamine osutuda raskendatuks või isegi võimatuks ja seda ei saa hiljem korvata teiste tõendite kaudu. Kohus märgib ka sedagi, et KrMS § 61 sätestatud tõendite vaba hindamise põhimõttest lähtuvalt puudub õiguslik alus nõuda, et teatud asjaolu saaks olla tõendatud ainult tõendi konkreetse liigiga, välja arvatud kui selline kord on ette nähtud õigusaktiga (näiteks alkoholijoobeseisundis tuvastamine tõendusliku alkomeetriga liiklusalastes süütegudes). Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-06 p 7 on tilisi asjaolusid Kohus leiab, et asja rikkumist on võimalik tõendada mitte ainult sündmuskoha vaatlusprotokolli või asitõendi vaatlusprotokolliga, vaid ka tunnistaja ütlusega tingimusel, et ütlus on usaldusväärne ja piisav. Antud asjas ei ole vaidlust, et ööl vastu 01.01.2011 vahetult pärast toimunud intsidenti kutsus J. Axxx kohale politsei, kes on kohapeal ka käinud. 04.01.2011 pöördus J. Axxx remonditöökotta seoses 31.12.2010 asetleidnud juhtumiga ja tema kasutuses olev sõiduauto vajas värvimisja plekitöid. 31.01.2011 pöördus J. Alxxx politseisse juba kirjaliku avaldusega, millele reageeriti väärteomenetluse alustamisega. J. Axxxi ütlused, et menetlusalune isik hüppas tema sõiduauto kapotile, jooksis selle üle, on kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud kahe tunnistaja ütlustega – A. Sxxx ja V. Sxxx. Mõlemad tunnistajad on J. A xxxe kõrvalised isikud, kes nägid sündmust teise ja kolmanda korruse kõrguselt. Sündmuskoht oli piisavalt valgustatud, mida kinnitasid kohtus isegi menetlusaluse isiku poolt kutsutud tunnistaja GxxxKxxx ja Axxx xxx Mõlemad tunnistajad- A. Sxxxja V. Sxxx kinnitasid kohtuistungil, et nägid kuidas üks noormees hüppas kapotile, jooksis selle üle ja hüppas juhiukse poolt maha. Kohus ei ole tuvastanud ühtki asjaolu, mille tõttu oleks kohtul alust kahelda nende tunnistajate ütluste usaldusväärsusest. Mõlemad 5 tunnistajad kinnitasid kohtus, et menetleja on läbi käinud ilmselt kõik trepikoja korterid välja selgitamas, kas sündmuses on pealtnägijaid ja mõlemad tunnistaja kinnitasid kohtus, et teatasid politseinikule, et nad nägid sündmust ja olid ülekuulatud kohe oma kodus. Puudub kohtu arvates alus arvata, et tunnistaja on kellegi poolt ette valitud ja valmistatud just selliste ütluste andmiseks ehk et tunnistajad oleksid mõjutatud anda kohtus tõele mittevastavaid ütlusi. Kohus arvates on täiesti kohatu ja taunimisväärne kaitsja argument, et A. Sxxxja V. xxx andsid kohtus ütlusi menetlusaluse isiku vastu olles nö rahvusliku mõju all, kaitsja mõtles vene rahvusest tunnistajate solidaarsust. Kohus leiab, et tunnistajad ei andnud kohtule ühtegi alust kahtlustamiseks, et tunnistajad oleksid loonud kunstliku süütõendi põhjusel, et toetada oma rahvuskaaslast. Samuti ei pea kohus vastuvõetavaks menetlusaluse isiku väljendatud seisukohta, et tunnistajad V. Sxxx ja A. Sxxxv andsid kohtus tema vastu ütlusi olles äraostetud J. Alxxx poolt. Menetlusalune isik ise selgitas kohtule, et see on tema oletus. Kohtuotsus ei rajane oletustele. Märkimisväärne on see, et kaitsja ja menetlusalune isik ei esitanud tunnistajaile ühtegi küsimust, mis võiks valgustada probleemi rahvussolidaarsuse ja äraostetud ütluse kohta. Kohtu arvates on kaitsja ja menetlusalune isik ise endale teadvustanud, et nende argumendid tunnistajate V. Sxxx ja A. Sxxxi ütluste usaldusväärsuse kohta ei ole tõsiselt vastuvõetavad. KrMS § 61 lg 1 alusel, ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohtuistungil olid menetlusaluse isiku taotlusel ülekuulatud ka tema elukaaslane õde ja õe mees, kes andsid kohtus ütlusi, et nad ei ole näinud, et A.U oleks sõiduauto kapotile hüpanud ega autot muul viisil kahjustanud. Seega tunnistajate A.U A. Sxxx, G. Kxxxja menetlusaluse isiku ütlused on vastuolus tunnistajate J. xxx A. Simonovi ja V. Sxxxi ütlustega. Kohus märgib, et M. Sxxx, A. Sxxx ja G. Kxxxütluste kvaliteet ei ole aprioorselt teiste tunnistajate ütluste kvaliteedist nõrgem põhjusel, et nad on menetlusaluse isiku sugulased. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo nr 3-1-1-127-06, p 6 ja nr 3-1-1-4-07, p 7.1).Tõendite vaba hindamisel peab kohus arvestama ka sellega, et tunnistajal võib olla motiiv anda kohtus tõele mittevastavaid ütlusi. Sellise motiivi esinemine, kui kohus soovib sellele viidata, peab olema kohtuliku arutamise pinnalt tuvastatav ja seda piisava tõsikindlusega. On iseenesest mõistetav, et isiku elukaaslasel, isiku õel ja õemehel võib esineda motiiv anda kohtuistungil tõele mittevastavaid ütlusi, püüdes kergendada oma lähedase olukorda ja vältida vastutuse kandmist. Sellise motiivi võimalik esinemine aktualiseerub kohtu arvates eriti sel juhul, kui kohtuliku arutamise käigus annavad ütlusi ka teised tunnistajad, kes on kõrvalised isikud, kelle kohta ei ole tuvastatud ühtegi tõsiseltvõetavat motiivi anda kohtu tõele mittevastavaid ütlusi ja kelle ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku lähedaste antud ütlustega. M. Sxxx, G. Kxxx ja A. Sxxx ütlustest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus jõuda järeldusele, et tunnistajate A. 6 Sxxx ja V. Sxxxi antud ütlused on antud tunnistaja eksimuse tõttu või soovist anda kohtuistungil sihipäraseid valeütlusi kellegi vastu või kasuks. Vastates kohtu küsimusele, millest on tingitud asjaolu, et menetlusaluse isiku lähedased nägid sündmuse pealt ühesuguselt ja menetlusaluse isiku kasuks, ja kõrvalised tunnistajad, kes ei ole J. Axxx lähedased tööalaselt alluvad või muud J. A xxxsõltuvussuhtes olevad isikud, nägid sündmuse pealt teisiti, vastasid tunnistajad, et neil ei ole mõistlikku selgitust. Kohus jõuab järeldusele, et puuduvad alused arvata, et M. Sxxx. A. Sxxx ja G. Kxxxon andnud kohtuistungil tõele mittevastavaid ütlusi eksimuse tõttu. Kuigi ükski menetlusaluse isiku poolel esinev tunnistaja ei väitnud kohtus otse, et A.U ei hüpanud sõiduauto kapoti peale, vaid kõik tunnistajad väitsid ettevaatlikult, et nad seda ei näinud, tuleneb G. xxx M. Sxxx ja A. Sxxx ütlustest selgelt, et tunnistajad nägid tegelikult kogu sündmuse käiku. Küll aga kohtul piisavalt alust arvata, et nimetatud isikud andsid kohtus valeütlusi eesmärgiga vältida A.U vastutusele võtmist. Motiiv õigustada A.U poolt tehtut on kohtuliku arutamise käigus nende tunnistajate puhul piisavalt tuvastatav. M. Sxxx kinnitas kohtuistungil, et ta soovib oma vennale ainult häid, vaevalt, et ta sooviks, et vend oleks karistatud süüteo toimepanemise eest ja seda ajal, mil A.U suhtes kehtis kriminaalkuriteo puhul määratud katseaeg (vt Karistusregistri teatis). A. Sxxx asus väitma kohtuistungil, et A.U ei ole uue aasta peo puhul alkoholi tarvitanud, kuigi menetlusaluse isiku elukaaslane ise kinnitas kohtuistungil, et A.U on sel ajal alkoholi tarvitanud. Kohus leiab, et talvisel ajal tänavajalatsites kapotile hüppamise ja selle üle jooksmise tagajärjel on sõiduauto kapoti rikkumine eluliselt usutav ja võimalik. Üldtuntav, et sõiduauto värvikiht on piisavalt õhuke, et kõva piiratud pinnaga eseme mõjutamisel võib pinnale tekkida hõõrutud ala või kriimustus või muu kahjustus. Tunnistajate J. Axxxi, V. Sxxx, ja A. Sxxxxi ütlustega leiab kohus tõendatuks, et 01.01.2011 kella 00.00 paiku xx asuva maja juures hüppas A.U sõiduauto xxx kapotile, mille tõttu kahjustas sõidukit, millega tekitatud kahju ei ole oluline. Tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 203-218 lg 1 järgi. Kohus leiab, et A.U pani talle süüksarvatud väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on arvamusel, et juhul kui isik hüüab võõra sõiduki kapoti peale talvisel ajal tänavajalatsites, jookseb selle üle, teab ta, et rikub võõra asja ja jätkates tegevust vähemalt möönab asja rikkumist. A.U süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohtuvälise menetlemise käigus ei ole menetlusõigust rikutud ja menetlus on läbi viidud pädeva menetleja ( politseiasutuse) poolt. 7 Karistus Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel on arvestatud KarS 56 lg 1 sätestatuga. Kohtuväline menetleja määras karistusena 9 trahviühikut summas 36 krooni. KarS § 218 l1 järgi ettenähtud süüteo toimepanemise eest on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot või arestiga. Kohus ei ole tuvastanud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. A.U ei tekitanud märkimisväärset kahju, rikkumine ei olnud kauakestev, tegemist on üheepisoodilise teoga. ajaliselt A.U on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras korduvalt karistatud isik. Väärtegu oli toime pandud kehtiva katseaja jooksul. Kohus leiab, et A.U-le määratud karistus vastab toimepandule ja tema isikule. KOHTU MEE™ED A.U kaitsja vandeadvokaat Toomas Liiva kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri piirkonnavanem Annika Elm poolt tehtud 18.05.2011 otsus väärteoasjas 2440,11,000745 muutmata, tehes otsusesse täpsustuse, et õige kvalifikatsioon on KarS § 203-218 lg 1 järgi.. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Riigikohtu 21.02.2012 kohtuotsusega RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- septembri
- a kohtuotsus A.U karistamises KarS § 203-218 lg 1 järgi.
- Jõustada kohtuvälise menetleja
- mai
- a otsus, millega karistati A.U KarS § 218 lg 1 järgi. 8 Ärakiri õige №oremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 21.02.2012 №oremreferent Liivi Õun Liivi Õun 9