1-12-8923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-8923 (12231500249) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 25

lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav H.D ik: xxx, EV kodanik, haridus 11 klassi, töökoht: juhutööd, elukoht: xxx. tõkend: kannab Harju Maakohtu 19.12.2011 otsusega mõistetud karistust alates 29.08.2012, kahtlustatavana kinni peetud 16.08.2012 – 17.08.2012.a, elukohast lahkumise keeld kohaldatud 17.08.2012.a. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 19.12.2011 otsusega KarS § 121 järgi vangistus 2 kuud 28 päeva, KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. Harju Maakohtu 18.09.2012 määrusega pöörati karistus täitmisele (vangistuse alguseks loeti 29.08.2012). Väärteokorras korduvalt karistatud, sealhulgas PPA korrakaitsebüroo 26.04.2012 otsusega määrati rahatrahv 16 euri KarS §218 lg 1 alusel; PPA korrakaitsebüroo 04.04.2012 otsusega määrati rahatrahv 12 euri KarS §218 lg 1 alusel. Kaitsja Advokaat Toomas Bekker 1 RESOLUTSIOON 1. H.D süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada H.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.08.2012 kuni 17.08.2012 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 8 (kaheksa) päeva.
2. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada H.D-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2011 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 18.09.2012 määrusega täitmisele pööratud karistuse, so tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ning mõista H.D-le kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud ja 6 (kuus) päeva, arvestades mõistetud liitkaristuse ärakandmist alates 29.08.
4. H.D suhtes kohtueelsel menetlusel kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
5. H.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 9 (üheksa) euro ja 60 (kuuskümmend) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „H.D, 1-12-8923, kaitsjatasu“.
6. H.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 36 (kolmkümmend kuus) euro ja 25 (kakskümmend viis) sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „H.D , 1-12-8923, sundraha“.
7. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: H.D süüdistatakse sellest, et tema, olles varem karistatud KarS § 218 lg 1 sätete alusel 26.04.2012; 04.042012, uuesti 16.08.2012 kella 13:10 paiku kaupluses Grossi Toidukaubad aadressil Tallinn Ümera 13A võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli Kange Õlu maksumusega 2,32 euri, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. 2 Seega H.D pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav H.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 16.08.2012 koostatud AS OG Elektra avaldusest nähtub, et 16.08.2012 kell 13:10 püüdis mees mustas jopes varastada AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad (Ümera 13a, Tallinn) kauba (õlu kange 2l) 2,32 euro väärtuses. Isik peeti kinni ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t.l 2) • 16.08.2012 koostatud tunnistaja LA ülekuulamisprotokolli kohaselt tema, 16.08.2012 olles tööl AS OG Elektra kaupluses Grossi Toidukaubad (Ümera 13a, Tallinn) märkas kell 13:05 meesterahvast, kes võttis kauplusest õlu ning läbis kassaliini jättes võetud kauba eest tasumata. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. (t.l 4-5) • Väljatrükk PPA korrakaitsebüroo 26.04.2012 otsusest väärteoasjas nr 231512004414, mille kohaselt pani süüdistatav 04.04.2012 toime varguse ning talle mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 16 eurot. (t.l 19-20) • Väljatrükk PPA korrakaitsebüroo 04.04.2012 otsusest väärteoasjas nr 231512005237, mille kohaselt pani süüdistatav 26.04.2012 toime varguse ning talle mõisteti karistuseks KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 12 eurot. (t.l 21-22) • 17.08.2012 koostatud kahtlustatava H.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 16.08.2012 kell 13:00 läks koos tuttava Aloga Lasnamäe linnaosas Grossi poodi eesmärgiga osta õlut. Raha kaasas ei olnud, õlu eest pidi maksma Alo. Võttis kauplusest 1 pudeli õlut, seisis koos Aloga kassajärjekorras kuni Alo teatas talle, et läheb korra eemale. Nägi, et Alo möödus kiiresti kassarivist ning jooksis kauplusest välja. Seejärel tekkis mõte õlu varastada. Möödus järjekorrast ja suundus väljapääsu poole, nägi tema suunas liikuvat turvatöötajat, misjärel soovis müügisaali tagasi minna, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. Kahetseb. Kuna tal puudus raha õlle ostmiseks, otsustas toime panna varguse. ( t.l 11-13) • Õiendist nähtub, et Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed H.D tulude kohta 2011 aastal. (t.l 23) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava H.D süüd tunnistavaid ütlusi, AS OG Eleketra avaldust, tunnistaja LA ütlusi, väljatrükke PPA korrakaitsebüroo 26.04.2012 ja 04.04.2012 otsustest, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava H.D käitumine kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat väärteokorras 26.04.2012 ja 04.04.2012 PPA korrakaitsebüroo otsustega karistatud KarS § 218 lg 1 alusel. Seega süüdistatava karistusandmetest nähtub, et teda on lühikese aja jooksul karistatud varguste toimepanemise eest korduvalt, kusjuures süüdistatav on varastanud väheväärtuslikke asju. Käesolevas kriminaalasjas menetletav süütegu on toimepandud 16.08.2012. Seega on H.D 2012 aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu ning süüdistatava selline käitumine näitab, et varguste toimepanemine on süüdistataval muutunud väljakujunenud elustiiliks hetkel vajalike kaupade saamisel ning taoline käitumine on süüdistatava jaoks süsteemne, mistõttu on süüdistatava käitumine 3 hinnatav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuivõrd süüdistatavalt võeti varastatu ära, siis jäi varguse toimepanemine süüdistatava tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata ning seda tuleb hinnata süüteo katsena. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt so KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Süüdistatav pani varguse toime temale määratud katseajal ning varastada püütud eset arvestades ei ole tegemist esmavajaduste rahuldamisega, vaid rahaliste vahendite puudumisele vaatamata alkoholi tarvitamise jätkamise soovi rahuldamisega. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek, millele viitab ka inkrimineeritud teo varavastane iseloom. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises, mis jäi katse staadiumisse ja varalist kahju seetõttu ei tekkinud ning varastatu väärtus oli väike, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatavat on varem Harju Maakohtu 19.12.2011 otsusega karistatud KarS § 121 alusel vangistusega 2 kuud ja 28 päeva, mis KarS § 74 alusel jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud, kuid Harju Maakohtu 18.09.2012 määrusega pöörati nimetatud karistus täitmisele kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime kohtu poolt määratud katseajal ning kuivõrd süüdistatava suhtes on rahalise karistuse kohaldamine välistatud, tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning käesoleva otsusega mõistetavale karistusele tuleb liita eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täies ulatuses. Süüdistatava karistusandmetest nähtub, et süüdistatava suhtes ei avalda mingit mõju ka kõrvalise isiku järelevalve või eeldatav hirm täitmisele pööratava vangistuse ees, kuivõrd viimase otsusega mõistetud karistuse katseaega esialgu pikendati ning seejärel pöörati täitmisele. Seega süüdistatav ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid, kuna ta on juba suutnud veenvalt tõestada, et ta ei pea vajalikuks temale määratud kontrollnõudeid täita, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne vangistus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü suurusega. Varguse objektiks olnud vara väärtus oli väike. Seetõttu ei olnud ka süüdistatava süü kuigi suur. Seetõttu lähtub kohus karistuse määra valikul vaid süü suurusest, mis ei ole suur ning kohtu arvates piisab kui karistuseks mõista vangistus ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd süüdistatav kannab käesoleval hetkel isiku vabadust piiravat karistust, siis puuduvad süüdistataval ka sissetulekud. Arvestades asjaolu, et mõistetav liitkaristus on suhteliselt lühiajaline ja osa sellest karistusest on juba kantud, leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on tööealine ja töövõimeline isik, siis saab ta vabanemise järgselt asuda hüvitama menetluskulusid ning et see hüvitamine ei muutuks süüdistatavale ilmselgelt üle jõu käivaks, määrab kohus selle hüvitamise KrMS § 180 lg 3 alusel ositi pikema aja jooksul. Märt Toming kohtunik 4