lg 1 p 2 nõuet pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h. liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid, tunnistab enda süüd ja kahetseb. Palub karistuse määramisel arvestada, et kuna on töötu siis regulaarsed rahalised sissetulekud puuduvad. Menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega on seisukohal, et J.B on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õieti. Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Asulasisesel teel nii suures ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades pani isik toime enamohtliku väärteo seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lg 1; § 481 lg 1 määras kohtuväline menetleja J.B-le LS § 224 lg 4 järgi karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. KAEBUSE SISU J.B esitas 04.09.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub vähendada temale PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 08.08.2012.a. väärteoasjas 2376,12,004975 tehtud otsusega mõistetud karistust. J.B põhjendab esitatud kaebust sellega, et nagu ka Põhja prefektuurile esitatud vastulauses ei vaidlusta ta ka kohtus toime pandud tegu. Kinnitab, et pani väärteootsuses kirjeldatud teo toime ning selles osas ei ole tal Põhja Prefektuurile etteheiteid. Samuti tänab Põhja prefektuuri, et nad arvestasid tema töötust ning on seetõttu jätnud talle määramata rahalise karistuse. Arvestades tema sissetulekuid, on see talle suureks abiks. Vaidlustab käesoleva kaebusega väärteootsuse ainult osas, mis puudutab määratud karistuse, juhtimisõiguse äravõtmine, pikkust. Kuigi mõistab, et peab tema poolt toime pandud teo eest karistust kandma, palub, et kohus vähendaks juhtimisõiguse äravõtmise pikkust. Palub seda seoses kahe asjaoluga. Esiteks, tulenevalt asjaolust, et on hetkel töötu, otsib aktiivselt tööd. Sealjuures proovib tööd leida transpordi valdkonnas, kus lubade olemasolu on hädavajalik. Pikk juhtimisõiguse äravõtmine vähendab tema võimalusi lähimal ajal tööd leida praktiliselt olematuks. Ükski tööandja ei võta tööle isikut, kes esimesed pool aastat ei saa oma tööd teha ilma, et ta ei rikuks seadust. Isegi kui leiab tööd muus valdkonnas kui transport, vajavad mitmed ametid siiski kehtivat juhtimisõigust seose liikumistega erinevate objektide vahel. Tema kogemus ütleb, et enamus tööandjaid küsivad töövestlusel ka juhilubade olemasolu kohta ning selle puudumine mõjutab tööandja otsust negatiivselt. Teiseks peab seoses kooliaasta algusega viima kooli (ja võimalusel koolist ära) ka oma vennatütart, kes elab temaga koos. Selle teostamiseks on tal vajalikud juhiload. Kui praegusel ajal, mil ilmad on valged ning ei ole heitlikud, saab tema 12-aastane vennatütar sellega hakkama, kuid teades meie pimedaid sügis- ja talveilmasid, ei soovi ta usaldada teda tiheda liiklusega hommikutel kooliteed üksi ette võtma. Eeltoodud põhjustel palub, et vähendataks talle määratud karistuse, juhtimisõiguse peatamine, pikkust nii palju, kui kohus peab seda võimalikuks. Kinnitab, et on oma teo ohtlikkusest ja taunitavusest aru saanud ning edaspidiselt ei paku ta põhjust samalaadseteks menetlusteks. J.B avaldas, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 2 Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 28.09.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 4275 (2376,12,004975) J.B kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 20.07.2012.a. koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Leonhard Põder väärteoprotokolli AB 1259432 selle kohta, et J.B juhtis 20.07.2012.a. kella 15:40 ajal mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx Harjumaal Maardu linnas Altmetsa tee ja Paemurru tee ristmikul kiirusega 123+/-4 km/h, millega ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. J.B poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja Tõnu N ütlustega. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiiruse mõõtmise teostamisel on järgitud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Küünarpuu 08.08.2012 otsusega nr 2376,12,004975 karistati J.B
lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks. J.B palub oma kaebuses vähendada temale väärteootsusega nr 2376,12,004975 määratud põhikaristust. Taotlust põhjendab kaebaja asjaoluga, et on hetkel töötu ja otsib aktiivselt tööd transpordi valdkonnas, kus lubade olemasolu on hädavajalik. Lisaks põhjendab kaebaja kaebust asjaoluga, et peab kooli viima oma vennatütart, kuivõrd ei usalda pimedate sügis- ja talveilmadega 12-aastast tüdrukut tiheda liiklusega hommikutel üksi kooliteed ette võtma. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 123+/-4 km/h ning sooritades samaaegselt möödasõidumanöövrit, suurendas menetlusalune isik võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Sellisel moel mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses suure ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu ja vastab koosseisule. Liiklusseadus ega ükski teine õigusakt ei näe erandina ette sõidukiiruse ületamise lubatavust möödasõidumanöövri sooritamisel või selle järgselt.
lõikes 3 toodu hoopis rõhutab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust.
lg 1 p 4 kohustab mootorsõiduki juhti juhul, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, möödasõidu katkestama. Möödasõidumanöövri puhul ei ole tegemist kohustusliku manöövriga, kuid tegemist on kindlasti ühe ohtlikuma manöövriga liikluses. Kuivõrd menetlusalune isik võttis vastu otsuse asulasisesel teel möödasõit igal juhul sooritada ning teha seda lubatust suurema sõidukiirusega oli tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise näol tegemist kahtlemata teadliku ja tahtliku teoga. Ajanappuse tõttu sellise teo toimepanemine ei ole vabandatav ja põhjendatud.
lg 4, mille järgi kvalifitseeritakse
lg 1 p 2 nõuete eiramine, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimiseõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Karistamise aluseks olev süüline käitumine
Kohtuväline menetleja ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja lähtus otsuse tegemisel KarS § 56 sätetest, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavaid (puuduvad) ja kergendavaid asjaolusid (kahetsus). Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi või võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, 3 tervisele ja varasse. Arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise iseloomu, oli vaidlustatud otsusega J.B-le määratud karistuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süüteo iseloomu ja menetlusaluse isiku süü suurust olnuks karistuse kohaldamine väiksemas määras ilmselgelt põhjendamatu. Isik, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimiseõigus on teadlik nii
s kehtestatud nõuetest kui ka
s sätestatud sanktsioonidest. Selline teadmine ei ole aga kaebajale soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Kaebaja poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et kaebaja on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb juhtimisõiguse äravõtmist kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii isikule endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui isikult on juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, on kahtlemata teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab planeerimata väljaminekuid määratava trahvi näol ja piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik peab leidma võimaluse kohaldada oma igapäevaelu ümber selliselt, et juhtimisõiguse puudumine karistuse perioodil tema tegemisi ei takistaks. Menetleja näeb võimalusena, et kaebaja asub aktiivselt otsima töökohta, millel töötades ei ole tema tööülesanded otseselt seotud mootorsõiduki juhtimisega. Samuti peaks olema võimalik, et menetlusalune isik oma noort vennatütart kooliteel ühistransporti kasutades saadab. Arvestades teo ohtliku laadi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et käesoleva väärteo eest on isikule määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Menetlusaluse isiku karistamine põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 (kuueks) kuuks on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus karistuse vähendamiseks puudub. Väärteoasjas tehtud otsuses jääb kohtuväline menetleja otsuses toodud seisukohtadele ja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
lg 1 p 2 kohaselt on asulasisesel teel suurim lubatud sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis.
lg 1 paneb juhile kohustuse järgida LS § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
lõige 4 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on J.B poolt toimepandud tegu tõendamist leidnud: Menetlusaluse isiku poolt 20.07.2012.a. antud ütlustega, milles J.B avaldab, et 20.07.2012.a. juhtis Toyota Corolla Versot kell 15:45 Muugal, Altmetsa teel, tegi möödasõitu, oli kiire kuna sõitis korra suvilast minema sõbrale järgi, jättes kõik väravad ja uksed lahti. Sellepärast ka selline mõtlematu kiiruse ületamine. Kahetseb juhtunut; 4 PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida – Harju politseijaoskonna liikluspolitseiniku Leonhard Põdra (Põder) poolt 20.07.2012.a. koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida – Harju politseijaoskonna liikluspolitseiniku Leonhard Põder teostas riikliku järelevalve korras 20.07.2012.a. kell 15:40 J.B poolt juhitud mootorsõiduki Toyota Corolla Verso, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseades Stalker II MDR, seerianumber AS 008367, (taatlemistunnistus TTRSS12/00028, taadeldud 09.01.2012.a.). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 123 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 69 km/h; Kohus on seisukohal, et J.B poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud J.B poolt süü tunnistamist ,varasemat liiklusalast käitumist. Samuti ka menetlusaluse isiku kahetsust ning majanduslikku olukorda.
lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et J.B tuleb põhikaristusena karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et LS § 50 lg 1 paneb juhile kohustuse järgida LS § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Nimetatud säte paneb juhil ka kohustuse mitte ületada suurimat lubatud sõidukiirust ka möödasõidu ajal. Kohtus nõustub kohtuvälise menetleja poolt avaldatud seisukohaga, et isik, kellele on antud juhtimisõigus, on kahtlemata teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab planeerimata väljaminekuid määratava trahvi näol ja/või piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kohus osundab ka asjaolule, et suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. J.B on 20.07.2012.a. menetlusaluse isikuna ülekuulamisel avaldanud, et lahkus suvilast, jättes kõik uksed ja väravad lahti. Seega lõi J.B teadlikult olukorra, mis andis põhjuse kiirustamiseks. Kohtu hinnangul ei ole selline toimimine õigustuseks liikluses kehtestatud normide rikkumisele. J.B teadis 20.07.2012.a, et ta on ilma tööta ning soovib leida tööd ametikohal, kus on vajalik mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu. Samuti oli ta teadlik vajadusest viia oma vennatütart kooli. Paraku ei mõjutanud nimetatud asjaolud J.B liikluses õiguspäraselt käituma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aja pikkus lühendamisele ei kuulu. Eeltoodust lähtudes jätab kohus J.B kaebuse rahuldamata ja PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 08.08.2012.a. väärteoasjas 2376,12,004975 tehtud otsuse muutmata. Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134 Leili Raedla Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.