S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: B.P, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta B.P kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.06.2012 otsusele nr 2315,12,005858 B.P karistamises LS §
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.06.2012 otsus nr 2315,12,005858 B.P karistamises LS §
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 1000 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks selles, et menetlusalune isik 15.05.2012 kell 03.42 Laagna teel Tallinnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg, samuti juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 77 +/- 3 km/h, millega ületas liikluskorraldisvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h võrra (lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 30 km/h), millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, samuti rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et ei märganud ajutist liiklusmärki, kuivõrd see oli tee ääres, kuid sõiduradasid oli neli. Tunnistab väärtegude toimepanemist. Elatub juhutöödest, praegu on võimalik aeg-ajalt töötada autojuhina. On võimatu tasuda trahvi 1000 eurot, kuivõrd igakuine sissetulek ei võimalda tasuda isegi üüri. Ülalpidamisel on abikaasa ja laps, kes ei tööta. Juhtimisõiguse äravõtmine jätab ta väljapääsmatusse olukorda kui ei ole võimalik taksojuhi asendamise tööga lisaraha teenida. On määratud kaks karistust ja mõlemad praktiliselt maksimummääras. Otsuses on küll kirjas, et arvestatakse kergendava asjaoluga, kuid siiski on määratud maksimaalne karistus. Seetõttu palub kergendada määratud karistusi, vähendades rahatrahvi ning vabastada lisakaristusest, andes võimaluse tasuda trahvi osade kaupa – 100 eurot kuus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et oli pannud endale kasiino külastuskeelu, tahtis kontrollida, kas keeld on peal. Ei ole varem kunagi ebakainena roolis olnud. Rohkem kasiinos ei käi. Tahtis tööle minna ja alates 15.08.2012 on leping taksoteenuse osutamiseks. Saab võlgadest lahti ja tasub trahvid. Korterit üürib ämmalt ja maksab ämmale üüri. Ei taha olla vanemate ülalpeetav. Mõnikord on maksmisel raskusi, tuleb tähtaegu pikendada. Lubab, et enam midagi sarnast ei juhtu, ka kiiruse ületamisega, püüab järgida. Palub mitte ära võtta juhtimisõigust ja võimalusel määrata trahvi tasumine ositi, ühe korraga ei suuda maksta. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on järgitud KarS § 56 lg 1 sätteid. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, otsus muutmata. Ei vaidle vastu kui kohus määrab trahvi tasumise osadena. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud samuti kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2 Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni ning lõike 3 p 1 kohaselt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuust kuni 9 kuuni kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vastavalt LS § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, so kuni 800 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS §
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi põhikaristusena rahatrahviga 250 trahviühikut, so 1000 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 3 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedasena. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,54 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,49 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmine määr. LS § 227 lg 3 sätestatud väärteo toimepanemisel on tuvastatud, et kaebuse esitaja juhitud sõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h, so alla LS § 227 lg 3 sätestatud rikkumise keskmise määra. Sellistest andmetest võiks teha järelduse, et isiku süü kumbagi rikkumist eraldi võttes oleks keskmine. Samas on tegemist olukorraga, kus kaebuse esitanud isik pani ühe teoga toime kaks ohtlikku rikkumist, mis kohtu arvates muudab isiku süü väärtegude kogumis suureks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul leiab kohus, et väärtegude kogumis on kaebuse esitanud isiku süü suur, mis peaks tingima ka karistuse mõistmise suhteliselt maksimummäära lähedasena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna tuvastanud süü tunnistamise. Kohus leiab, et süü tunnistamine ei ole KarS § 57 mõttes karistust kergendava asjaoluna kohaldatav, kuivõrd sõltumata süü tunnistamisest tuvastatakse menetlusesemeks olevates väärtegudes süü olemasolu mõõtevahenditega. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes saab karistust kergendava asjaoluna arvestada süü ülestunnistamisele ilmumist. See aga tähendaks seda, et menetlejale ei ole süüteo toimepanemine teada ning süüdlane ilmub süü ülestunnistamisele. Käesoleval juhul peeti isik liiklusjärelevalve käigus kinni ning tema käitumises tuvastati erinevate väärtegude tunnused. Küll oleks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes arvestatav karistust kergendava asjaoluna kahetsus toimepandus ning kaebemenetluses on kaebuse esitaja kahetsust avaldanud. Seejuures nähtub menetlusaluse isiku vastulausest, et ta tunnistab süüd ja palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Seega sai ta kinnipidamise järgselt ja varasema kogemuse põhjal aru reaalsest ohust, et ta võib ilma jääda juhtimisõigusest. Selline teadmine ja eelmised karistused aga ei takistanud teda väärtegu toime panemast. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on 3 kaebuse esitajat 2011 aasta jooksul karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kolmel korral, neist kahel korral suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sellele eelnevalt on teda regulaarselt aastate jooksul karistatud nii samalaadsete väärtegude kui ka teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest, sh ka lühiajalise juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitajal on üle kümne kehtiva väärteokaristuse, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tasunud ühtegi temale määratud rahatrahvi ning jätkab järjekindlalt ja regulaarselt liiklusnõuete rikkumist. Sellised karistusandmed ainuüksi liiklusalaste süütegude toimepanemise kohta näitavad seda, et kaebuse esitaja ei tee aastate vältel mingeid järeldusi ja jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist teadlikult. Ükski mõjutusvahend ei ole teda mõjutanud liiklusalaste väärtegude toimepanemisest loobuma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest, sh tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt saab järeldada, et kaebuse esitaja asus sõidukit juhtima juhile keelatud seisundis ning arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, ei saanud see olla kaebuse esitajale üllatuseks ja vaatamata sellele ja varasematele kehtivatele karistustele pidas ta vajalikuks asuda sõidukit juhtima. Seega oli tegemist tahtlikult toime pandud teoga. Kohus leiab, et taoline isik on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Kaebuse esitaja juhtis sõidukit nii keelatud seisundis kui ka ületas asulasisesel teel liikluskorraldusvahendiga piiratud lubatud suurimat sõidukiirust väga suures ulatuses, millega seadis kaebuse esitanud isik kohtu arvates ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast, kuivõrd kasutas sõidukit, mille omanik ta ise ei ole. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, lubatud sõidukiiruse ületamise määra ja õiguskorra kaitsmise huvisid, asjaolu, et kaebuse esitajat on aastate vältel korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, siis on määratud põhikaristus ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas määras ja lisakaristus ülemmäära lähedases määras täielikult põhjendatud. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 sätestatud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Seejuures tuleb arvestada ka isiku varasemat käitumist liikluses ning kehtivate karistuste rohkus viitab üheselt kaebuse esitanud isiku järjekindlale ohtlikult käitumisele. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Mis aga puudutab kaebuse esitaja taotlust määrata rahatrahvi tasumine ositi pikema aja jooksul, siis vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Seega peab menetlusalune isik välja tooma põhjused miks peaks määrama trahvi tasumise ositi ning tõendama neid põhjuseid, et kohus või kohtuväline menetleja saaks otsustada kas need põhjused on mõjuvad. Kaebuse lisana on esitatud eluruumi üürileping ja 2012 märtsikuu kommunaalteenuste arve, samuti kaebuse esitaja lapse sünnitunnistus. Need andmed viitavad võimalikele kuludele igapäevaelus. Samas ei ole esitatud ühtegi tõendit kaebuse esitaja või tema abikaasa sissetulekute olemasolu või puudumise kohta. Asjaolu, et kaebuse esitaja elukaaslase ema 4 nimele on esitatud kommunaalteenuste arve, ei näita kaebuse esitaja majanduslikku olukorda. Seega ei ole kohtule esitatud ka ühtegi mõjuvat põhjust, mis võiks tingida määratud trahvi ositi tasumise. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et kaebuse esitanud isikul on senini tasumata ka kõik eelnenud rahatrahvid, mis viitab sellele, et ka vaidlusaluse otsusega määratud rahatrahvi tasumine nii ositi kui ka tervikuna on küsitav ning pööratakse täitmisele täitemenetluse kaudu. Seetõttu jätab kohus kaebuse esitanud isiku taotluse rahuldamata. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Märt Toming Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.