Prokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav G.H , isikukood: 37711246033, EV kodanik, keskeriharidusega, emakeel eesti keel, elukoht Xxx/ Xxx, töökoht ABC OY , töödejuhataja, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 04.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega
järgi 2 kuu ja 20 päevase vangistusega, mis liideti
lg.2 alusel, lõplikuks karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.
Kaitsja G.H kaitsja Veljo Viilol Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.H
Süüdi tunnistada G.H
Süüdi tunnistada G.H
lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Harju Maakohtu otsusega kandmata karistusega 6 kuud ja 20 päeva, lugedes kergem karisus kaetuks rakseimaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka G.H eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2012.a. kuni 09.10.2012.a., s.o. 1 kuu ja 6 päeva ning ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest, s.o. 6 kuud ja 20 päeva –on ja jääb G.H asendatuks 04.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasuliku tööga 400 tundi. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o. 4 kuud ja 4 päeva
lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.H-le karistuseks 248 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö (kokku 648 tundi) tegemise tähtaeg on 2 aastat.
lg 4 järgi kohustada G.H üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – vahistamine – tühistada ning vabastada G.H vahi alt kohtusaalist. Tsiviilhagi: VA kasuks välja mõista G.H-lt tsiviilhagi summas 2000 eurot, milline kanda 2 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest VA arveldusarvele №rdea pangas XXXXXXX. KrMS § 173; § 175 alusel välja mõista riigituludesse G.H-lt menetluskuluna kaitsja tasu 268.8 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi, 1-12-5549, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord -2- Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
Samuti tema, 21.04.2012 saatis VA elektroonilise posti aadressile enda poolt võltsitud pangaväljavõtte selleks, et veenda müüjat VA sõiduauto Saab 9000 reg nr XXX kokkulepitu ostuhinna- 2000€ tasumises, vormistada müügitehind ja seeläbi omandada müügitehingus ostjale kuuluv õigus nõuda sõiduki üleandmist müüjalt VA ning vabaneda ostja, so enda kohustusest tasuda ostuhind 2000€. Seega G.H, kasutades võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest pani toime
Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja omastamise, 21.04.2012 Tallinnas, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse VA elektroonilise posti teel pangaväljavõtte saatmisega selle kohta, et on tasunud sõiduauto ostuhinna 2000 € VA kontole, teades, et tegelikkuses sellist ülekannet ei tehtud. Sellise kontoväljavõtte eistamise tulemusel sai G.H XXX garaaži juures VA sõidki Saab 9000 reg nr XXXostu-müügilepingu sõlmimise tulemusel endale. Seega G.H saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel pani toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteo tulemusel saadud sõiduauto Saab 9000 reg nr XXX Tsiviilhagi esitatud VA poolt 2000 eurot. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav G.H, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid alljärgneva kokkuleppe: -3- Süüdi tunnistada G.H
Süüdi tunnistada G.H
Süüdi tunnistada G.H
lg.1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
Harju Maakohtu otsusega kandmata karistusega 6 kuud ja 20 päeva, lugedes kergem karisus kaetuks rakseimaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka G.H eelvangistuses viibitud aeg 03.09.2012.a. kuni 09.10.2012.a., s.o. 1 kuu ja 6 päeva ning ärakandmisele kuulub 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest, s.o. 6 kuud ja 20 päeva –on ja jääb G.H asendatuks 04.05.2012.a. Harju Maakohtu otsusega määratud üldkasuliku tööga 400 tundi. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o. 4 kuud ja 4 päeva
lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.H-le karistuseks 248 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö (kokku 648 tundi) tegemise tähtaeg on 2 aastat.
lg 4 järgi kohustada G.H üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
Kohtuistungil jäid süüdistatav G.H sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on G.H endale võtnud kohustuse hüvitada tsiviilhagi 2 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõutumisest. . Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel G.H tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 1;§ 344 lg.1;§ 345 lg.1 järgi ning talle tuleb mõista karistused sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kuivõrd G.H-lt on juba varasema kohtuotsustega välja mõistetud sundraha II astme kuriteo eest, ei saa temalt enam sundraha välja mõista, kuna süüdistuses märgitud kuriteo episood on toime pandud peale viimastes kohtuotsustes nimetatud kuritegusid, kriminaalasju oleks tulnud arutada ühes kohtumenetluses (RK 3-1-1-24-11). Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. -4- Piret Liivo Kohtunik -5-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.