KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2012 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1595 Kohtunik Anne PALMISTE B.M-i väärteoasi Liiklusseaduse §238, §2

§40-1 lg.1 järgi B.M sünd.

xxx, isikukood xxx, elukoht xxx, Kaebuse esitaja töökoht xxx Kaspar LIND Kaitsja vandeadvokaat Heiki LINDUS Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki LINDUSE 30.03.2012 otsus väärteoasjas nr.2402,12,000373 B.M-i karistamise osas Liiklusseaduse §238, §248 lg.1, §248 lg.2 ja

§40

-1 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot – jätta muutmata. B.M-i kaitsja vandeadvokaat Kaspar LINDI kaebus jätta rahuldamata. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kohtuotsusega on Viru Maakohtu väljakuulutamisest 08.11.

1. kantseleis v õimalik tutvuda alates selle Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Andri Karp koostas 03.03.2012 väärteoprotokolli nr.AB 1254489 B.M-i kohta selles, et viimane juhtis 03.03.2012 kell 15.05 Ida-Virumaal Aseri vallas Tallinn – Narva maantee 133-ndal kilomeetril mootorsõidukit haagisega. Autorongi tegelik mass ületas lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt TS §35 lg.
2. Lubatud mass 44 000 kg, tegelik mass 45 089 kg. 06.02.2012 ja 27.02.2012 kasutas juht peale 4,5 – tunnist sõiduaja möödumist ettenähtust lühemat vaheaega ja 15.02.2012 ei kasutanud pärast 4,5 – tunnist sõiduaja möödumist ettenähtud vaheaega ega kasutanud vaheaega ettenähtud korras kahes osas. Sellega rikkus B.M LS §80 lg.1, 2; §38 lg.4; TSM määruse 51 §7 lg.1; MKM määruse 42 lisa 1 kood 1109 p.2 ja EU määruse 561/2006 art 7 nõudeid ning pani toime

§40-1 lg.1 ning Liiklusseaduse §238, §248 lg.1 ja §248 lg.2 sätestatud väärteod.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 30.03.2012 otsusega väärteoasjas nr.2402,12,000373 määrati B.M-ile

§40-1 lg.1 ning Liiklusseaduse §238, §248 lg.1 ja §248 lg.2 järgi kvalifitseeritud väärtegude alusel Kar

S §63 lg.1 kohaldamisega karistuseks rahatrahv 8 0 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 320 €. B.M-i kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind esitas 17.04.2012 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus ülalnimetatud vanemliikluspolitseiniku otsus väärteoasjas tühistada, väärteomenetlus lõpetada ja välja mõista kaitsjatasu 103,50 €. Kaebuse kohaselt leiab menetlusalune isik, et trahv on põhjendamatu ning karistamiseks puudub alus, sest mõõtmistulemuste käik käesolevas asjas ei ole kontrollitav. Arvestades talviseid tingimusi ja mõõtmise kohta jääb arusaamatuks, kuidas on täidetud mõõtemetoodika. Kaitsja on seisukohal, et esitatud rahatrahvi määramisel ei ole võimalik kontrollida seda, millise teo eest kui suur trahv on määratud. Kaitsja arvates on vääralt kohaldatud KarS §63 lg.1 sätteid. Antud juhul puudutavad etteheited seda, et veoki mass oli liiga suur ning autojuht ei ole täitnud töö- ja puhkeaja nõudeid. Neid tegusid ei saa toime panna ühe teoga ning seetõttu kohaldub KarS §63 lg.

1. Antud juhul ei ole iga väärteo eest eraldi karistust määratud. Seega puudub võimalus kontrollida, millise väärteo eest kui suur karistus on määratud. Eeltoodust tulenevalt ei vasta väärteootsus Väärteomenetluse seadustiku §74 lg.1 p.
2. Tulenevalt eeltoodust ei ole võimalik hinnata seda, kas näiteks autorongi massi ületamise eest määratud karistus on mõistlik või mitte. Kaitsja palus väärteoasi lahendada kirjalikus menetluses. Ida Prefektuur oma 09.05.2012 kirjalikus vastuses kaebusele palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse määramiseks olid kohtuvälisel menetlejal järgmised asjaolud: 2 - karistuse määramisel peavad olema tagatud õiguskorra kaitsmise huvid. Riik peab hoolitsema selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaama õiglusest ja õigusest - menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse õiguserikkumis e toimepanemise eest, väärteootsus jõustus 20.02.2012 - karistuse määramisel arvestati kõikide asjaoludega, s.h. ka menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisega. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Telje- ja kogukoormuse määramisel lähtuti sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast. Kaalumist teostati Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendis lubatud seadmetele lubatud temperatuuride piirides. Kaalude töökorras olekut kinnitab massimõõteseadme kasutamise protokollil olev menetleja märge seadmete testimise kohta vahetult enne kaalumist. Teelõik, kus kaalumist teostati, on tasane ning tasapinna kalle jääb alla 10% horisontaalist. Tee kalde mõõtmisest on tehtud vastav märge ka massimõõteseadme kasutamise protokolli teisel küljel. Kohtuväline menetleja leiab, et korrektne oli väärteootsuse koostamisel aluseks võtta KarS §63 lg.1, kuna isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Karistus määrati menetlusalusele isikule raskema õiguserikkumise eest. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et antud juhul ei saa võrdluseks tuua teisi väärteoasju ja nende eest määratud karistusi, lähtuda tuleb konkreetsest juhtumist. Kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et B.M-i kaitsja kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub 17.04.2012 maakohtule esitatud kaebusest (lk 4), et menetlusalune isik ja tema kaitsja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ida Prefektuuri 09.05.2012 kirjalikust vastusest nr.3.1-175010-3 kaebusele nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et B.M-ile on karistus määratud KarS §63 lg.1 kohaldamisega Liiklusseaduse §238, §248 lg.1, §248 lg.2 ja

§401lg.1 alusel.

Liiklusseaduse §238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest. Liiklusseaduse §248 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhile kehtestatud vaheaja nõuete rikkumise eest.

§40

-1 lg.1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Käesolevas väärteoasjas nähtub, et B.M on karistatud massi ületava piirmääraga haagisega liiklemise eest. Seega on antud asjas vaja tuvastada, kas B.M-i juhitud haagis ületas lubatud massi. Nagu nähtub 03.03.2012 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1254489 ja 30.03.2012 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2402,12,000373 on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §38 lg.4, §80 lg.1, 2; Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 lisa 1 kood 1109 p.2; Teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr.51 §7 lg.1 ja Euroopa Ühenduse määruse nr.56172006 art.7 nõudeid. Liiklusseaduse §80 lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust ning sama sätte lg.2 kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada

§35

kehtestatud korras.

§35sätestab erakorralise veo ja sõidu nõuded.

Vastavalt nimetatud sätte lg.1 on e rakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmiselise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab sama seaduse §33 lg.2 kehtestatud suuruse ning sama sätte lg.2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest uing üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning e rilubade väljaandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Teede- ja sideministri 21.05.2001 määruse nr.51 Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri §7 lg.1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mistahes telje koormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole

§35lg.2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr.42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 kood 1109 p.2g kohaselt autorongi lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 3 või suurema telgede arvuga täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongil on 44 t. 4 Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andri Karbi poolt 03.03.2012 koostatud massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt teostas ta B.M-i poolt juhitud mootorsõiduki xxx (registrimärk xxx) haagise xxx (registrimärk xxx) kaalumise. Kaalumisel kasutati mitteautomaatkaalusid, mille töökorras olekut testiti 03.03.2012 kell 14.

1. Kaalumine teostati asulavälisel hea nähtavusega sademeteta märjal teel valgel ajal. Veose tüübiks oli metsamaterjali vedu. Protokolli kohaselt oli haagise lubatud kogukoormus oli 44 000 kg, kaalumise tulemiks oli 45 089 kg, seega oli lubatud koormust ületatud 1089 kg. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Mõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja oli erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr.E 075 kehtivusega kuni 30.06.
2. Nimetatud protokollist nähtu b, et kaalumise juures viibis B.M , mingeid selgitusi ja märkusi ta protokollile lisanud ei ole. Maakohus peab eelnimetatud massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas. Haagise kogukoormuse on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Maakohus ei nõustu kaebuse väidetega osas, et mõõtmistulemuste käik ei ole kontrollitav. Menetlusaluse isiku poolt 03.03.2012 on tema ülekuulamise protokollis möönatud koorma ülekaalu võimalikkust seoses sellega, et materjal oli väga kõver ja haagisele laotud silma järgi. Kuna B.M ei ole koheselt kaalumisel, samuti väärteoprotokolli koostamise järel esitanud mingisuguseid märkuseid ja vastuargumente ning ta on ülekaalu olemasolu pidanud võimalikuks koheselt kinnipidamisel ja kaalumisel, asub maakohus seisukohale, et sisuliselt on B.M väärteo toimepanemist tunnistanud. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et B.M oli põhjendatult karistatud KarS §63 lg.1 kohaldamisega

§40-1 lg.1 järgi.

Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise 03.03.2012 protokolli kohaselt on B.M tunnistanud ka töö- ja puhkeajaga seotud probleeme ja seostanud neid lihtsalt unustamisega. Kuna prefektuur on rahatrahvi käesolevas asjas määranud raskema väärteo eest ja Liiklusseaduse sätete rikkumist on menetlusalune isik tunnistanud, siis ei pea maakohus vajalikuks neid antud juhul eraldi käsitleda. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. 5 Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§40-1 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 8 0 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt raskendavad asjaolud puudusid ja kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või keskmist määra ületavana. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse alla keskmist sanktsiooni määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks teht ud B.M-i süü

§40

-1 lg.1 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Nagu nähtub Karistusregistri väljavõttest, on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud sama sätte (

§40-1 lg.19 järgi täpselt üks kuu varem – 03.02.2012.

Esimesel korral määrati B.M-ile karistuseks rahatrahv 60 €. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Karistusseadustiku §66 lg.2 ja lg.3 kohaldamist ei ole kaebuse esitaja taotlenud. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. B.M-i kaitsja väiteid KarS §63 lg.1 kohaldamise kohta peab maakohus küll tähelepanu väärivaiks, kuid leiab, et neil alustel pole kaebuse rahuldamine siiski põhjendatud. Maakohus möönab, et prefektuur oleks pidanud käesolevas asjas määrama rahatrahvid kõigi sätete eest eraldi, kohaldades lõpuks KarS §64 lg.1, aga kuna kaebuse esitaja vaidlustab käesolevas väärteoasjas kogu talle määratud rahatrahvi ja mitte osaliselt erinevate sätete eest, siis maakohus ei pea antud rikkumist selliseks, mis viib otsuse tühistamiseni. Kaebuse väited, mis puudutavad teiste kohtumajade otsuseid, jätab maakohus tähelepanuta ja nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et alati tuleb lähtuda konkreetsest kaasusest. 6 B.M-i kaitsja kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7