KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 30.jaanuar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-11-2988 (kohtuvälises menetluses nr 2670,11,008191) A.F-i kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Kohtunik Silvi Maiste Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur (aadress Pikk 18, Pärnu) Kaebuse esitaja A.F (isikukood xxx; elukoht kohtuvälise menetleja otsuse järgi xxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx, elukoht kaebuse järgi xxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Vandeadvokaat Mart Sikut Kaebuse esitaja kaitsja Kaevatav menetleja otsus Asja menetlus Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Ergo Pihlaku 14.juulil 2011 otsus A.F-i karistamise kohta Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta A.F-i kaebus rahuldamata ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem Ergo Pihlaku 14.juulil 2011 otsus A.F-i karistamise kohta jätta muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja enda kanda. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras Kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga (resolutsiooniga). Kohtuvälise menetluse käik väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna piirkonnavanem 22 Ergo Pihlaku 14.juulil 2011 otsusega on A.F-i karistatud Liiklusseaduse § 74 lg 3 alusel eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused 29.07.2011 esitatud kaebuse järgi on kaebuse esitajat karistatud Liikluseeskirja § 126 p.3 ja Liiklusseaduse § 20 lg.1 rikkumise eest LS § 74 `1 lg.1 ja 74`33 lg.3 alusel eriõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kaebuse esitaja tunnistab toimepandud teos ennast täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut ning selgitab, et ta saab aru, et kiiruseületamine seab üldjuhul ohtu kaasliiklejate ja jalakäijate turvalisuse, mistõttu oli tema käitumine mõtlematu. Vaatamata lubatud kiiruse ületamisele mittevähem kui 43 km/h leiab kaebuse esitaja , et kohtuvälise menetleja poolt temale mõistetud karistus on liialt karm, seda just juhtimisõiguse kui eriõiguse äravõtmise osas 7 kuuks. Eelkõige rakseks kaebuse esitaja olukorra 7 kuuks eriõiguse äravõtmine arvestades tema spetsiifilist ja mahukat töökoormust xxxxxxxx xxxxx xxxx talus, kus ta igapäevaselt on oma tööülesannete tõttu seotud transpordivahendite juhtimisega. Nimelt töötab kaebuse esitaja xxxxxxxx xxxxx xxxx talus kaugsõidu autojuhina. Kaebuse esitajale mõistetud karistust tähendaks automaatselt töökoha kaotamist. Kaebus esitaja on nõus kandma kohtu poolt määratavata rahatrahvi, millise summa oleks ta nõus maksma koheselt peale otsuse langetamist. Arvestades, et A.F kahetseb juhtunut sügavalt , siis ja arvestades tema töö iseloomu ning seoses mõistetud karistuse taustal ka töökoha kaotusega ohuga, palub ta mõistetud karistuse muutmist, asendades temale mõistetud karistus – eriõiguse äravõtmine karistusega rahatrahv. Juhul kui vastustaja soovib asja arutamist suulises menetluses, soovib kaebuse esitaja osaleda kohtuistungil oma kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti vahendusel. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhindudes Vtms § 132 p.2, palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus 14.07.2011 ja teha asjas uus otsus karistades A.F-i toimepandud väärtegude eest rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse kohta Lääne Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Sindi konstaablijaoskonna noorsoopolitseinik piirkonnavanema ülesannetes Kait Arenberg esitas kohtule VTMS § 116 alusel seisukoha kaebuse kohta. Kaebusega taotletakse kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamist karistuse osas. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust. Kohtuvälises menetluses on A.F-ile määratud karistuseks LS § 126 p 3 ja § 20 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest LS §-de 741 lg 1 ja 7422 lg 3 alusel eriõiguse äravõtmine 7 kuuks. Väärteo toimepanemine on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, tunnistaja ütlustega. Mõõtmisel on kasutatud mõõtevahendit Stalker II MDR nr AS004023 ning selle nõuetele vastavust tõendab taatlustunnistus nr TTRSS-11/
- Alates 01.07.2011 kehtima hakanud liiklusseaduse alusel on nimetatud tegu jätkuvalt karistatav LS § 15 lg 1 ja § 227 alusel. Menetlusalune isik on tunnistanud oma rikkumist, kuid leiab, et määratud karistus on karm. Kohtuväline menetleja leiab, et ainuüksi tööl käimise vajadus ei ole asjaolu, mis oleks aluseks juhtimisõiguse äravõtmise asendamiseks põhikaristusena rahatrahviga. Juhtimisõigust omava isikuna peaks A.F olema ise teadlik liiklust reguleerivatest õigusaktidest, sealhulgas ka õiguserikkumiste tagajärgedest. Tagajärjeks olevad karistused peaksidki olema üheks teo toimepanemist ära hoidvaks faktoriks. Lisaks ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut – varasemat karistatust. Sisuliselt võib eelnevaid karistusi arvestada juhul, kui see on seotud uue süüteoga ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Kohtuväline menetleja ongi pidanud vajalikuks eelnevale karistusele viidata seetõttu, et tegemist on olnud samuti suurima lubatud sõidukiiruse ületamistega ning sellest on kohtuväline menetleja teinud järelduse, et varasem rahatrahv ei ole avaldanud temale vajalikku mõju, hoidumaks järgnevatest liiklusalaste süütegude toimepanemisest. 2 Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses 14.07.2011 tehtud otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja on oma kaebuses märkinud, et Juhul kui vastustaja soovib asja arutamist suulises menetluses, soovib kaebuse esitaja osaleda kohtuistungil oma kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti vahendusel. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oma arvamuses kaebuse kohta on avaldanud, et kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kohtu poolt kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et on põhjendatud kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohaselt maakohus vaatab läbi väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus leiab, et väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Väärteoprotokolli järgi A.F 18.06.2011 kell 16.27 Pärnumaal Sindi vallas Valga-Uulu mnt 118 km-l juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juhtis mootorsõidukit kiirusega 148+/- 5 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 100 km/h. Seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Sellega rikkus A.F LS § 20 lg 1, § 126 p 3 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon on LS § 741 lg 1, LS § 74 22 lg
- Väärteoprotokolli on A.F andnud ütlused, et ta seisis bussipeatuses oodates sõpra ja politsei tuli ja nõudis juhiluba ja sõiduki tehnilist passi. Kuna ta seisis, siis ta ei olegi nõus, et see on tema kiirus. Õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule ette loetud, ta on keeldunud alla kirjutamast. Keeldumine on tõendatud kahe isiku allkirjaga. Kohus leiab, et väärteo protokoll vastab VMS § 69 sätestatud nõuetele. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll 18.06.2011 on koostatud selles, et mõõtmisel kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR nr AS004023 on tuvastatud sõidukiirus 148 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 100 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 5 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 43 km/h. A.F on kirjutanud protokollile avalduse, et ta ei ole nõus ja selle allkirjastanud. Tunnistaja Keio Veensalu ütluste järgi ta teostas patrullpolitseinik Marek Buschiga liiklusalast järelvalvet Valga –Uulu mnt 118 km-l. kella 16.27 ajal lähenes Tallinn-Pärnu-Ikla mnt poolt mootorratas. Paarimees suunas kiirusemõõtja läheneva mootorratta poole ja mõõtis kiiruseks 148 km/h. Neid märgates vähendas mootorrattur kiirust, kuid peatumismärguannet ei jõudnud Marek Busch mootorratturile anda. Nad sõitsid mootorrattale järele. Kuna peale seda ei möödunud neist rohkem ühtegi mootorratast, oli neil silmside just selle sõidukiga, mille kiirust Marek Busch mõõtis. Nad sõitsid järele umbes 3 kilomeetrit. Nad nägid, et mootorrattal tagumine tuli ( pidurituli) süttis ja oli näha, et ta pööras paremat kätt maantee ääres asuvasse ühissõiduki taskusse ( Kiviniidu bussipeatus). Tunnistaja jättis sõiduki mootorratta taha seisma ja küsis mootorratturilt dokumente. Juht küsis seepeale, et miks ta tahab dokumente, kas kiiruse pärast ja kui palju kiirust oli. Veel ütles ta, et see ei olnud tema kiirus, kuigi tunnistaj ei olnud veel kiiruse kohta midagi rääkinud. Marek Busch näitas juhile kiirusemõõtjal olevat lukustatud kiirusenäitu. 3 Lõpuks esitas juht dokumendid. Politseisõidukis küsis A.F, et kas kuidagi teisiti ei saa ja ütles, et kui nad talle väärteoprotokolli koostavad, siis jääb ta juhiloast ilma, aga see tähendaks talle töökaotust, sest ta on rekkajuht. Samuti ütles veel, et järsku saaks ainult kiirust menetleda nii, et ta oleks autoga sõitnud, sest tal on B-kategooria olemas, aga A-kategooriat ei ole. Patrullpolitseinik Marek Busch selgitas talle, et kuna tema registris on mitmeid karistus kiiruseületamise eest, siis ei ole võimalik kohalpeal kiirmenetluse korrast sellist väärtegu menetleda. Selle jutu peale sai A.F kurjaks ja ütles seepeale, et tema kuskile alla ei kirjuta. Ta ütles, et sellise aparaadiga nagu neil on, ei tohi Eestis kiirust mõõta ja kohus tühistab kõik toimingud. Siis ta ütles, et ei ole millegagi nõus ja et ta hoopis seisis oma mootorrattaga bussipeatuses ja ei ole üldse sellega sõitnudki. Veel rääkis ta, et enne nende kohalejõudmist oli temast üks mootorratas mööda sõitnud ja mingu seda püüdma. Seepeale üritas paarimees A.F-ile selgitada, et nad juba võtsid Kilingi-Nõmme politseinikega ühendust ja andsid mootorratta kirjelduse. Seepeale vastas A.F, et sealpool ( ehk siis teel Viljandisse ) ei olegi ühtegi patrulli ja kui isegi oleks, siis oleks ta neil eest ära sõitnud, sest mootorrattaga ta sõita oskab. Marek Busch koostas A.F-ile väärteomaterjalid. Kohus leiab, et väärteo toimepanemine A.F-i poolt on usaldusväärselt tõendatud, väärteoprotokoll ja väärteootsus on vormistatud vastavalt väärteomenetluse sätetele. Kaebuse esitaja taotleb ainult otsuse tühistamist karistuse osas ja tema karistamist toimepandud väärtegude eest rahatrahviga. KarS § 56 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuste teatise järgi on A.F-i korduvalt karistatud liiklusseaduse alusel. Alates 2007.aastast on talle määratud karistuseks rahatrahv 15 korral, sealhulgas sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena 4 korral. Karistamise aluseks on LS § 7422 järgi ( mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine ) ja LS § 7435 alusel ( liiklusnõuete muu rikkumine). Sõidukiiruse ületamise eest on teda karistatud 10 korral, sealhulgas ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena 4 korral. Viimati on teda karistatud LS §7422 järgi 05.10.2009 mõistetud karistus rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, 23.01.2010 mõistetud karistus rahatrahv, 26.06.2010 mõistetud karistus rahatrahv, 05.07.2010 mõistetud karistus rahatrahv. Kohus leiab, et karistuste teatis iseloomustab kaebuse esitaja isikut. Ta on korduvalt karistatud liikluseeskirjade rikkumise eest, sealhulgas mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest nii rahatrahvide kui ka juhtimise õiguse äravõtmisega lisakaristusena. Kaebuse esitaja palub tühistada talle mõistetud karistus 7 kuuks eriõiguse äravõtmine ja mõista talle toimepandud väärtegude eest rahatrahv. Kohus leiab, et otsuse tühistamine karistuse osas ja karistuse muutmine ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades kaebuse esitaja isikut ei ole talle mõistetud karistus liialt karm. Kohus leiab, et eelnevad mõistetud karistused ei ole mõjutanud kaebuse esitajat hoiduma liikluseeskirjade rikkumisest, sealhulgas mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisest. Talle on varem mõistetud karistuseks nii rahatrahv kui ka juhtimisõiguse äravõtmine. 4 Kaebuse esitaja väidab, et ta töötab xxxxx xxxxx xxxx talus kaugsõidu autojuhina ja mõistetud karistus tähendab talle automaatselt töökoha kaotamist. Kohus leiab, et kui kaebuse esitaja töökoht sõltub juhtimisõiguse olemasolust, siis peaks töökoha säilimise vajadus mõjutama teda hoiduda ka väärtegude s.o. liiklusseaduse sätete rikkumise toimepanemisest. Kohus leiab, et asjaolu, et mõistetud karistuse tõttu võib ta kaotada töökoha, ei ole mõjuv põhjus talle mõistetud karistuse tühistamiseks. Muuhulgas märgib kohus, et kaebuse esitaja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta üldse töötab. T.P ( xxxxxx xxxxx xxxx talu volitatud esindaja ) antud iseloomustus ei tõenda usaldusväärselt kaebuse esitaja A.F-i töötamist. Väärteo protokolli koostamisel 18.06.2011 on A.F avaldanud väärteoprotokolli koostajale, et ta on töötu. Iseloomustus on välja antud 28.07.
- Kohus leiab, et antud iseloomustus ei tõenda töötamist s.o. töösuhte olemasolu. Töötamise tõend peaks kajastama, mis ajast kaebuse esitaja töötab talus ja kas tal on kehtiv tööleping. Töötamist võib muuhulgas tõendada ka maksuameti tõendiga, sest maksuameti tõendis kajastuvad kõik töökohad, mille kohta on esitatud deklaratsioonid. Silvi Maiste Kohtunik 5