Obsah (4)

§ 213§ 209§ 68§ 65

1-11-7639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7639 (10230116155) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 213

lg 1 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Stella Veber Süüdistatav B.V Kaitsja Ik: XXX, EV kodanik, kõrgharidus, elukoht: kannab karistust Vanglas, töökoht: AS EV. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2010, vahistatud 16.09.2010, vabastatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 26.11.2010 määruse alusel, tõkendit ei ole kohaldatud Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 13.09.2006 otsusega

§ 209lg 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi rahaline karistus 8000 krooni.

2. Harju Maakohtu 11.02.2010 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010 otsusega

§ 209

lg 2 p 1, 2, 3; § 349; 213; § 199 lg 1 järgi vangistus 4 aastat, karistusaja hulka arvestatud eelvangistus 23.04.2008 kuni 10.06.2008, so 1 kuu ja 19 päeva, ärakandmata karistuse 3 aastat 10 kuud 11 päeva ärakandmist arvestatud alates 15.11.2010. Advokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON 1. 2. B.V süüdi tunnistada

§ 213

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus 14.09.2010 kuni 14.11.2010, so 2 (kaks) 1 kuud ja 1 (üks) päev karistusaja hulka, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 3.

§ 65

lg 2 alusel mõista B.V-le liitkaristus, suurendades käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmata karistust eelmise, so Harju Maakohtu 11.02.2010 ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010 otsustega mõistetud ja ärakandmisele kuulunud karistuse so. tähtajalise vangistuse 3 (kolm) aasta 10 (kümme) kuu ja 11 (üksteist) päeva võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat ja 10 (kümme) päeva.

1. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva liitkaristuse, so tähtajalise vangistuse 4 aastat ja 10 päeva ärakandmist arvestada alates 15.11.
3. B.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasust 402 (nelisada kaks) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel osa kulust, so 100 (ükssada) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „B.V, 1-11-7639, kaitsjatasu“. Ülejäänud osa kulust, so 302 (kolmsada) kaks) eurot ja 99 (üheksakümmend üheksa) euro senti jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.
4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel B.V-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
7. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 15 (viisteist) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel B.V-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
8. Asitõend: kriminaalasja juures olev B.V päevik kuulub kui teisest kriminaalasjast käesoleva kriminaalasja juurde võetud asitõend hoiustamisele KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja nr 1-07-16262 kriminaaltoimiku juures.
9. Asitõend: AS Swedbank pangakaart EP nimele kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele asja omanikule AS Swedbank.
10. Asitõend: AS Swedbank kontojäägi teatis seisuga 13.09.2010, hõbedast värvi võti koos roosa võtmehoidjaga, musta värvi parukas ja beež müts kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
11. Asitõend: 3 CD plaati AS Swedbank turvakaamerate salvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
12. peatüki
13. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: B.V süüdistatakse arvutikelmuses, mis seisnes selles, et B.V, varalise kasu saamise eesmärgil ja kasutades 29.08.2010 ja 30.08.2010 tema valdusesse sattunud EP’i Swedbank AS-i arveldusarve nr XXXXXXXXXX juurde väljastatud deebetkaarti nr XXX ning nimetatud arveldusarvele ligipääsu võimaldavat PIN koodi – sisestas PIN koodi Vilde tee 101 Tallinn asuvas pangaautomaadis. B.V, sisestades ebaseaduslikult EP’i pangakaardi PIN-koodi Vilde tee 101 Tallinn asuvas pangaautomaadis, sai sellega EP arvelduskontole ligipääsu ja tegi arvelduskontol oleva varaga toiminguid, ilma konto omaniku, EP teadmata ja nõusolekuta. Sellise tegevusega B.V käivitas lubamatult andmetöötlusprotsessi ning võttis EP pangakontolt nr XXXXXXXXXX kokku välja 54 000 krooni (3451.23 eurot) järgmiselt: - 29.08.2010 kell 14:04 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:04 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 29.08.2010 kell 14:05 10 000 krooni - 30.08.2010 kell 18:17 4000 krooni. Sellise tegevusega sai B.V varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju, kokku summas 54 000 krooni (3451.23 eurot). Samuti B.V, varalise kasu saamise eesmärgil ja kasutades 06.09.2010, 12.09.2010 ja 13.09.2010 tema valdusesse sattunud EP’i Swedbank AS-i arveldusarve nr XXXXXXXXXX juurde väljastatud deebetkaarti nr XXX ning nimetatud arveldusarvele ligipääsu võimaldavat PIN koodi – sisestas PIN koodi Tammsaare tee 94 Tallinn ja Vilde tee 101 Tallinn, asuvates pangaautomaatides. B.V, sisestades ebaseaduslikult EP’i pangakaardi PIN-koodi järgnevatesse pangaautomaatidesse: 06.09.2010 Tammsaare tee 94 Tallinn asuvasse pangaautomaati; 12.09.2010 Vilde tee 101 Tallinn asuvasse pangaautomaati; 13.09.2010 Vilde tee 101 Tallinn asuvasse pangaautomaati; sai sellega EP arvelduskontole ligipääsu ja tegi arvelduskontol oleva varaga toiminguid, ilma konto omaniku, EP teadmata ja nõusolekuta. Sellise tegevusega B.V käivitas lubamatult andmetöötlusprotsessi ning võttis EP pangakontolt nr XXXXXXXXXX kokku välja 5600 krooni (357.91 eurot) järgmiselt: - 06.09.2010 kell 17:47 2000 krooni - 12.09.2010 kell 16:01 3000 krooni - 13.09.2010 kell 18:39 600 krooni. Sellise tegevusega sai B.V varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju, kokku summas 5600 krooni (357.91 eurot). Kokku sai B.V arvutikelmuse teel varalist kasu ja tekitas EP varalise kahju summas 59 600 krooni, s.o 3809.13 eurot. Seega B.V pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 250 sätetest on ringkonnaprokurör Stella Veber, süüdistatav B.V ja tema kaitsja Liis Toomsalu sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus B.V süüdimõistmist

§ 213lg 1 järgi ja karistamist 4 (neli) kuulise vangistusega.

Juhindudes

§-st 68 lg 1, arvestada eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 1 päev 3 (14.09.2010-14.11.2010) karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Seega ärakandmisele kuulub 1 kuu ja 29 päeva vangistust. Juhindudes

§-st 65 lg 2, mõista B.V-le liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, eelmiste kohtuotsustega (Harju Maakohtu 11.02.2010 otsus nr 1-0716262 ja Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2010.a otsus, millega mõisteti karistuseks 4 a vangistust, otsus jõustus 15.11.2010, eelvangistuses viibitud aeg enne otsuse tegemist 1 k 19 päeva, karistust asus kandma 15.11.2010.a, lõplik ärakandmisele kuuluv karistus 3 a 10 k 11 p) järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 4 aastat ja 10 päeva. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse (vangistus 4 aastat ja 10 päeva) ärakandmist arvestada alates 15.11.

1. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri selgitused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub kohus seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
2. peatüki
3. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1, lg 2; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 250; 311; 313;

§dest 213 lg 1, 65 lg 2, 68 lg 1, asub kohus seisukohale, et B.V kuulub temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu, sundraha ja kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu, mis kokku on 853 eurot ja 19 euro senti. Kokkuleppemenetluses koostatud otsuse kohaselt on süüdistataval kanda jäänud isiku vabaduse piiramisega seotud karistust üle kahe aasta ning süüdistataval lasuvad suured rahalised kohustused, mis tulenevad eelmisest kohtuotsusest. Sellest tulenevalt võib tulla järeldusele, et süüdistatavalt täies ulatuses välja mõistetavad menetluskulud käivad süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. Seetõttu leiab kohus, et valdav osa välja mõistetavast menetluskulust tuleb jätta riigi kanda, mõistes süüdistatavalt välja vaid osa menetluskulust. Märt Toming kohtunik 4