← Eesti

1-11-7001/19

1-11-7001 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-7001 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Tatjana Derkatš O.E süüdistuses KarS § 169 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav O.E kaitsja Jelena Benevolenskaja Saskia Kask O.E xxx elukoht xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xx-x, ei tööta, karistatus puudub Kaitsja Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsus O.E suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista O.E-lt 95,88 eurot (üheksakümmend viis eurot ja kaheksakümmend kaheksa senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748 ning selgitus: „O.E“, 1-11-7001, kohtukulud“. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  8. detsembril
  9. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Harju Maakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsusega üldmenetluses tunnistati O.E süüdi KarS § 169 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.
  13. O.E mõisteti süüdi selles, et ta hoiab alates
  14. aasta detsembrist kuritahtlikult kõrvale Ida-Viru Maakohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealisele tütrele K R (sündinud xx.xx.xxxx). Sellega on O.E jätnud täitmata temale Perekonnaseaduse §-dest 96, 97 ja 100 tuleneva kohustuse anda igakuist ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
  15. a aprillikuu seisuga moodustab elatusraha võlgnevus ca 6700 eurot.
  16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni O.E kaitsja, kes taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole O.E elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud, sest alates
  17. aastast puudub tal sissetulek, kuna ta kaotas töökoha. Uut töökohta ta leidnud ei ole. Töötuna ei ole ta end arvele võtnud, sest otsis tööd omal käel interneti vahendusel. Tal puudub isiklik elamispind ja sõiduauto. Mingit vara, mille realiseerimisest raha saada, ta ei oma. Tema majanduslik olukord on väga raske. Enne töökoha kaotamist tasus ta kuni
  18. detsembrini iga kuu 1000 krooni lapse ema pangaarvele.
  19. aasta juulikuus ostis ta tütrele 4000 krooni eest klaveri. Lisaks sellele andis ta
  20. aasta detsembrikuus lapse emale 15 000 krooni ja
  21. aasta augustikuus 10 000 krooni sularaha. O.E on kinnitanud, et püüab leida tööd ja tasub tekkinud elatusraha võlgnevuse esimesel võimalusel.
  22. Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav jagas kaitsja seisukohta. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  23. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
  24. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku 2

(3)siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Maakohtu otsusest nähtub, et O.E süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS §-s
  1. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Maakohus luges igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikuks arvestades ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvalehoidumise pikaajalisust ja süstemaatilisust. Eeltoodu tõttu on O.E süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. 5.2 Kaitsja apellatsiooni põhiargument on, et O.E ei ole elatusraha maksnud, kuid ta ei ole teinud seda kuritahtlikult. Kohtukolleegium selle väitega ei nõustu ja viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-92-01 viidatud seisukohale, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine ei eelda ainuüksi isiku aktiivset tegutsemist (enda ja oma vara asukoha varjamist, elukoha sagedast vahetamist eesmärgiga takistada alimentide reaalset sissenõudmist jne), vaid ka tegevusetuse teel. Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et vastavalt Perekonnaseaduse §-dele 96, 97 ja 100 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus pandud vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara. Kohus määrab lapsele elatise igakuise elatusrahana. Seega on vanemal kohustus igal kuul, so perioodiliselt hoolitseda selle eest, et laps saaks talle määratud elatise. Nimetatud kohustuse pikaajaline ja süstemaatiline rikkumine kujutabki endast kuritahtlikkust KarS § 169 mõttes. Isik ei kuulu karistamisele vaid juhul, kui on tõendatud, et tal ei ole vara, mille arvelt lapsele elatist maksta. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et O.E töövõimelise isikuna ei ole end töötuna arvele võtnud ning tema väited omal käel töö otsimisest on paljasõnalised. Kui O.E oleks olnud tõeliselt raskes majanduslikus olukorras, siis oleks tal olnud võimalik leida tööd tööbüroo kaudu, kus on pidevalt töökohti saadaval. Pigem tuleb nõustuda maakohtuga selles, et O.E ei soovinudki tööd leida ega lapsele elatist maksta, sest oma endise abikaasa L. R sõnade kohaselt on O.E talle kinnitanud, et ta ei kavatsegi elatusraha maksma hakata. Ometi nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et O.E on jätkunud raha teistele lastele elatisraha maksmiseks, tasulisele arstiabile, bensiini ostmiseks, alkoholi tarvitamiseks ja trahvide tasumiseks. Nimelt selgub karistusregistri väljavõttest, et O.E on kõnealusel ajavahemikul väärteokorras korduvalt karistatud mootorsõidukiga liikluseeskirja rikkumise ja alkoholijoobes viibimise eest. 5.3 Kaitsja esitas taotluse mõista talle apellatsioonimenetluses kaitsealusele osutatud riigi õigusabi eest kaitsjatasuna välja 95,88 eurot, sealhulgas käibemaks 15,98 eurot eurot. Kaitsja taotluse kohaselt on ta apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks kulutanud 4 pooltundi, apellatsioonimenetluse istung kestis 1 pooltunni, seega kokku 5 pooltundi. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a kohtuotsus O.E suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Sten Lind 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.