kokkuleppemenetluses Prokurör Marika Reintop Süüdistatav tõkend Kaitsja RESOLUTSIOON § 424 järgi O.I , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, töökoht: F AS transporditööline , elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistamata elukohast lahkumise keeld alates 18.12.2011 , oli kinni peetud 17.12.20011 kaitsjast loobus Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1; § 65 lg 2; § 66 lg 1; § 68 lg 1 § 73 lg5 Süüdi tunnistada O.I
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 100 päevamäära suuruse rahalise karistusega, arvestades päevamäära suuruseks 19.10 eurot , s.o. 1910 eurot .
kuni 19.12.2011.a., s.o. 2 päeva tema karistusaja hulka, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 94 päevamäära suurune rahaline karistus, s.o. 1795.40 eurot.
alusel O.I-le mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele kui ta 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev.
lg 1 alusel lisakaristusena võtta O.I-lt 1 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni , siis tühistada. Välja mõista O.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4,5,9 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 57.60 eurot , toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 435 eurot riigituludesse. Väljamõistetud sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pangas arve nr 10220034796011 või AS Swedbank konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse vastavalt „O.I sundraha 1-12-719“, „ O.I menetluskulu 1-12-719 “ Kviitungid tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Menetluskulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, tähtajaks mittetasumisel saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU O.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 17.12.2011.a. kella 09.15 ajal juhtis Tallinnas, Suve tn 7 maja juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (etanoolisisaldus väljahingatavas õhus 0,88 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,79 mg/l)). Sellega rikkus O.I Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani O.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
24.01.2012.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marika Reintop, süüdistatav O.I ja tema kaitsja Vladimir Sadekov kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära (päevamäär 19.10 €), s.o. 1910 € (üks tuhat üheksasada kümme eurot).
lugeda karistuse hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega 1-le vangistuse päevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, 94 päevamäära, s.o. 1795.40 € (üks tuhat seitsesada üheksakümmend viis eurot nelikümmend senti). Kohaldades
sätteid, jätta mõistetav karistus täitmisele pööramata, kui O.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena O.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav O.I ja tema kaitsja Vladimir Sadekov nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale O.I-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on O.I kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 435 eurot ning kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 16. veebruaril 2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav O.I tunnistas end
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi Marika Reintop taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava O.I selgitused, prokuröri abi Marika Reintopi arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav O.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav O.I on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistmata isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et O.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole O.I poolt toime pandud 3 õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning O.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt O.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4,5 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - dest 56 lg 1; § 68 lg 1 § 73; Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.