lg 2 p 2, 3 järgi Ken Raudla süüdistuses
lg 2 p 2, 3 järgi T.I süüdistuses
lg 2 p 2, 3 järgi F.P süüdistuses
lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 järgi Prokurör Kati Maitse-Pärkna Süüdistatav Riina Vabrit Kaitsja Ik: 48803210317, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: P OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.05.
lg 1 järgi vangistus 4 kuud; 209 lg 2 p 1, 3 järgi vangistus 1 aasta, § 64 lg 1 alusel vangistus 1 aasta
1 Kaitsja Korduvalt karistatud väärteokorras Advokaat Eva Rivis Süüdistatav T.I Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ EP, elukoht: XXX. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 25.06.2008. Varasem karistatus: 1. Harju Maakohtu 11.10.2005 otsusega
järgi rahaline karistus 5000 krooni, täitemenetlus lõpetatud aegumise tõttu Harju Maakohtu 19.05.2009 määrusega. 2. Harju Maakohtu 08.06.2007 otsusega
järgi vangistus 2 kuud
alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Korduvalt karistatud väärteokorras Kaitsja Advokaat Owe Ladva Süüdistatav F.P IK: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, elukoht: XXX, töökoht: töötu, vahistatud teises kriminaalmenetluses Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 29.05.2008 kuni 31.05.2008, so 3 päeva, elukohast lahkumise keeld alates 31.05.2008. Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, karistatud väärteokorras. Advokaat Nadežda Kikkas RESOLUTSIOON 1. Riina Vabrit süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud. 2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Riina Vabritile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Riina Vabritile mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 10 kuud Riina Vabriti suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 4.
p 1 alusel arvestada Riina Vabritile määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.10.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Ken Raudlale mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 8.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema karistuse kaetuks Harju Maakohtu 23.02.2010 otsusega mõistetud raskema karistusega, so tähtajalise vangistusega 1 aasta, mõista Ken Raudlale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 9.
lg 1 ja 3 alusel jätta Ken Raudlale mõistetud ja ärakandmata liitkaristus, so tähtajaline vangistus 1 aasta Ken Raudla suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies 2 ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 10.
p 1 alusel arvestada Ken Raudlale määratud 3 aastase katseaja kulgemist alates Harju Maakohtu 23.02.2010 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.02.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 14.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel liita mõistetud karistusele Harju Maakohtu 08.06.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, so tähtajaline vangistus 2 kuud täies ulatuses, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud. 15.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada T.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud, so 300 (kolmsada) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 600 (kuussada) tundi. 16.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 17.
lg 4 alusel kohustada T.I üldkasuliku töö tegemise ajal, so 1 aasta ja 6 kuu vältel järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, telefon: 6 127 742). 18.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.I järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: XXX. ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 19. T.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 20. F.P süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 ja § 22 lg 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 21. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 22.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg, so 29.05.2008 kuni 31.05.2008, so 3 (kolm) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 23.
lg 1 ja 3 alusel jätta F.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva F.P suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et F.P temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742). 24.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada F.P järgima katseajal kontrollnõudeid: elada alalises elukohas: XXX, ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju 3 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 25.
p 1 alusel arvestada F.P-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.10.2011. 26.
lg 5 alusel peatub
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks, samuti eelvangistuses viibimise ajaks.
Ken Raudlat süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos oma elukaaslase Riina Vabritiga, T.I-ga, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja JO, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, vastavalt JT, T.I ja JO teoplaanile võtta OÜ-st C rendile sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX ning seda mitte tagastada, vaid anda üle JTle koos võtmete ja dokumentidega ning et renditähtaja lõppedes Riina Vabrit teeb vale avalduse politseisse antud sõiduauto varguse kohta teenides sellise tegevusega igaüks 10 000 krooni. Teoplaani elluviimiseks varalise kasu saamise eesmärgil kontakteerus Riina Vabrit 10.04.2008.a. T.I poolt antud kontaktandmetel OÜ C esindaja SB, sõlmis 10.04.2008.a. rendilepingu SBkasutuses oleva ja AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX väärtusega 570 000 krooni kasutamiseks ajaperioodil 10.04.-17.04.2008.a., luues seejuures teadlikult ebaõige ettekujutuse rendileandjale SB, kuivõrd omas tahtlust ja oli teadlik, et peale sõiduauto valduse saamist ta seda enam ei tagasta OÜ-le C . Peale sõiduauto Mercedes Benz 5 E200 Kompressor, reg.nr XXX valduse saamist andis 10.04.2008.a. Riina Vabrit sõiduauto koos dokumentide ja võtmega üle T.I juuresolekul JT ning Ken Raudla teenis kuriteo toimepanemise eest 10 000 krooni. 14.04.2008.a. eesmärgiga tagada kuriteo asjaolude realiseerumine ja varjata toimepandud kuritegu helistas Riina Vabrit vastavalt eelnevale kokkuleppele Kena Raudla, T.I ja JO kella 23:30 paiku Ken Raudla mobiiltelefonilt politsei juhtimiskeskusesse ning teatas käekoti vargusest Tallinnas, Kalevipoja põik 2 läheduses, millesse jäid renditud sõiduauto võtmed ja dokumendid, millist sündmust tegelikkuses ei toimunud. Alustatud kriminaalasja nr 08230105726 raames andis Ken Raudla tunnistajana teadvalt valeütlusi kuriteosündmuse kohta, mida tegelikkuses toimunud ei olnud. Sellise tegevusega pani Ken Raudla toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupis koos Riina Vabriti, T.I, JT ja JO, s.o.
T.I süüdistatakse selles, et tema, ühiselt ja kooskõlastatult koos Riina Vabritiga, Ken Raudlaga, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja JO, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud, vastavalt tema enda, JT ja JO teoplaanile võtta OÜ-st C rendile sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX ning seda mitte tagastada, vaid anda üle JTle koos võtmete ja dokumentidega ning et renditähtaja lõppedes Riina Vabrit teeb vale avalduse politseisse antud sõiduauto varguse kohta teenides sellise tegevusega igaüks 10 000 krooni. Teoplaani elluviimiseks varalise kasu saamise eesmärgil kontakteerus Riina Vabrit 10.04.2008.a. T.I poolt antud kontaktandmetel OÜ C esindaja SB, sõlmis 10.04.2008.a. rendilepingu SB kasutuses oleva ja AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX väärtusega 570 000 krooni kasutamiseks ajaperioodil 10.04.-17.04.2008.a., luues seejuures teadlikult ebaõige ettekujutuse rendileandjale SB, kuivõrd omas tahtlust ja oli teadlik, et peale sõiduauto valduse saamist ta seda enam ei tagasta OÜ-le C . Peale sõiduauto Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr XXX valduse saamist andis 10.04.2008.a. Riina Vabrit sõiduauto koos dokumentide ja võtmega üle T.I juuresolekul JT ning T.I teenis kuriteo toimepanemise eest 10 000 krooni. Sellise tegevusega pani T.I toime tahtliku kuriteo, varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ning grupis koos Riina Vabriti, Ken Raudla, JT ja JO, s.o.
F.P süüdistatakse selles, et tema osutas vaimset kaasabi Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud surma tõttu ja Jüri O, kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud ühise ja kooskõlastatud kuriteo, kelmuse toimepanemisele, sellega, et omades eelnevat kokkulepet toimetas Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT ja JO poolt kelmuse toimepanemise teel 10.04.2008.a OÜ-lt C renditud, SB kasutuses oleva ja AS-le Sampo Pank kuuluva sõiduki Mercedes Benz E200 Kompressor, reg.nr-ga XXX, maksumusega 570 000 krooni, Tallinnast Hispaaniasse, kus ta 15.04.2008.a sõidukiga Hispaania kohalike võimude poolt kinni peeti. Sellise tegevusega osutas F.P tahtlikult vaimset kaasabi Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I, JT ja JO poolt grupis suures ulatuses toimepandud tahtlikule
pani toime
Kohtuistungil süüdistatav Riina Vabrit seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 6 Süüdistatava Riina Vabrit kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad. Kohtuistungil süüdistatav Ken Raudla seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava Ken Raudla kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad. Kohtuistungil süüdistatav T.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava T.I kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad. Kohtuistungil süüdistatav F.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava F.P kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kogutud tõendid on lubatavad. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kahtlustatava Riina Vabriti kannatanuna antud ütlused kriminaalasjas nr 08230105726 seoses temalt 14.04.2008.a. käekoti vargusega ja 15.04.2008.a. OÜ-lt C renditud sõiduauto Mercedes Benz 200 Kompressor reg.nr. XXX vargusega: 15.04.2008 koostatud ülekuulamisprotokolli kohaselt teatas R.Vabrit, et 15.04.2008 toimus avalik vargus, varastati kott auto dokumentidega ja võtmetega ja kirjutas avalduse. Tulid koju ja auto oli varastatud maja eest. Rendi auto Mercedes Benz E-200, väljalase 2007, registreerimismärk XXX, musta värvi. Renditud C firmast. Leping oli nädalaks ajaks, 17 aprill pidi tagastama. Maksis nädala ette 9800 pluss 10 000 omavastutus. Materiaalne kahju täpsustamisel, kuna auto kuulub rendifirmale. (kd 1 t/l 3-5) 16.04.2008 koostatud kannatanu Riina Vabrit ülekuulamise protokoll, millest nähtuvalt R.Vabrit seletas, et arutas elukaaslase Ken Raudlaga, et võiks võtte mõne uuema auto kasutamiseks. Internetiaadressil www.c .ee leidis sobiliku auto, võttis rendifirmaga ühendust 10.04.2008 telefonil XXX ja kell 15 sai kokku rendifirma esindajaga, kelle nimi oli vist Sergei. Sõitsid koos tasulisse parklasse, kus seisis MB E 200 Kompressor XXX. Autos täitis rendilepingu nädalaks ajaks 10.04.2008 kuni 17.04.
lg 1, § 212 lg 1, § 209 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ning seletas, et sai läbi Ken Raudla tuttavaks JO ja JM, kellede numbrid on telefoni mälus. 10.04.2008 tulid nende korterisse J.O ja J.M ja küsisid kas ei taha raha teenida 10 000 krooni. Selleks pidi nende poolt välja valitud sõiduki võtma rendile ja ootama kõnet ning auto üle andma J , kelle telefoni number on telefoni mälus. Sai instruktsioonide kohaselt kokku rendifirma esindajaga ning enne seda sai J käest rendiraha ja tagatissumma. Pärast seda võttis rendile väljavalitud auto 10.04.2008 kuni 17.04.
lg 1; § 320 lg 1 ja § 209 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et lisab seda, et tundis fototabelil ära selle eesti mehe, kellega kohtus mai alguses Coca Cola Plaza juures koos vene mehega seoses selle autoga. 10.04.2008 andis eelmärgitud auto üle J Mustamäel Kiirabi Haigla juures ning selle juures oli ka J . Lubatud raha tõi J Paldiski mnt asuva Statoili tankla juurde, kus J ootas koos J.O ja J . Raha tõi Jako üksinda, liitus nendega ja nad lahkusid koos. Kellelt Jako raha sai, seda ei tea. (kd 2 t/l 24-26) 30.05.2008 koostatud Riina Vabritile F.P millest nähtuvalt on R.Vabrit fotol nr 1 ära tundnud isiku, kes oli see vene mees, kellega sai kokku mai alguses 2008, kes oli tumesisnist värvi BMWga ja kellega oli koos eesti mees, kelle kohta andis ütlusi 30.05.
lg 2 p 2, 3 ja § 320 lg 1 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et 09.04.2008 tuli tema juurde külla T.I, kes teistele esitleb end Janos M või Murastena. Janos selgitas, et on vaja üks auto rendile võtta ja et homme räägib täpsemalt. 10.04.2008 tulid tema juurde Janos ja JOning kodus oli ka Riina Vabrit. Janos ja Jüri pakkusid võimalust raha teenida, et tuleb nende poolt välja valitud sõiduauto ühest rendifirmast rendile võtta ja seejärel auto edasi anda ning 11 selle eest saab igaüks 10 000 krooni. Riina pidi võtma auto rendile nädalaks ajaks ning raha selle jaoks pidi saama Jakolt. Jakot ta hästi ei tunne, kuid Jako on Janose sõber. Peale rendile võtmist pidid Jako, Janos ja Jüri ootama eemal ja Riinat informeeritakse telefonitsi kuhu auto edasi viia, kus Riina annab üle auto koos võtmete ja dokumentidega ning paari päeva pärast pidi Riinale tagastatama võtmed ja dokumendid, misjärel peab Riina paar päeva ootama ja siis tegema politseile avalduse nagu oleks see rendiauto varastatud. Olid koos Riinaga sellega nõus ning Riina pidi võtma firmast rendile musta värvi MB 200 Kompressor, milleks anti Riinale rendifirma kontaktnumber. Riina helistas ning algselt taheti tagatisraha 5000 krooni, kuid kuuldes, et Riina on alles algaja juht, siis küsiti 10 000 krooni. Riina koos Janose ja Jüriga läksid välja ja Riina pidi kokku saama rendifirma esindajaga. Paari tunni pärast helistas Riinale ja Jürile ning sai teada, et auto on kätte saadud ja nad sõidavad Mustamäele ning jäävad ootama raha tehtud töö eest. Kella 17.00 – 18.00 ajal tulid Riina, janos ja Jüri nende juurde koju, kuid kuna külas oli sugulane, siis sellest autost ei räägitud. Sai Riina käest oma 10 000 kätte. Paar päeva pärast seda teatas Janos, et auto võtmeid ja dokumente tagasi ei saa ning 14.04.2008 tulid tema juurde J.O ja Janos ning arutati, kuidas asjast puhtalt välja tulla. Otsustasid, et võtmete ja dokumentide osas tuleb lavastada röövimine nagu varastataks Riinalt käekott, milles on võtmed ja dokumendid ja seejärel avaldus auto varguse kohta. Et röövimine tõepärane tunduks otsustati seda teha Kalevipoja põik 2 juures, kus tema ja Riina vahelt jookseb läbi J.O, tõugates teda pikali ja haarab Riina käekoti ning seejärel jookseb üle tee, kus teda ootab Janos ning nad lahkuvad koos. Lepiti kokku ning lavastus toimuski Kalevipoja põik 2 juures. Seejärel helistas Riina politseisse, Riina tegi politseis vale avalduse ning ise andis samuti valesid ütlusi. Seejärel lahkusid ning jõudes koju, aadressile Paekaare 22, helistasid uuesti politseisse ja teatasid, et rendiauto on varastatud, mida oli vaja teha selleks, et neilt langeks ära kahtlus nii politseil kui ka rendifirma esindajal. Peagi oli rendifirmale auto tagastamise tähtaeg, kuid auto võeti rendile selleks, et see kätte saada ning mitte tagastada, vaid selle pealt teenida. (kd 2 t/l 34-37) 25.06.2008 koostatud kahtlustatava T.I ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas T.I ennast temale
lg 2 p 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ja seletas, et läks 10.04.2008 koos J.Oga K.Raudla elukohta Paekaare tänaval. Seal oli ka Keni elukaaslane Riina. Ken ja Riina tahtsid raha teenida ning palusid nende abi. Teadis, et sõbral JTl peaks olema midagi pakkuda ning helistas Jakole. See ütles, et on üks variant, et võtku rendile sõiduauto, ta tuleb ise kohale ja selgitab asja. Peagi oli Jako nende juures koos paberilehega, kus olid andmed sõiduki MB 200 Kompressor XXX kohta ning rendifirma andmed. Selgitas, et Riina võtab rendile selle sõiduki, mille jaoks annab ta Riinale raha ning pärast rendilevõtmist annab Riina sõiduki üle Jakole ning kõik teenivad selle eest koos 50 000 kuni 60 000 krooni. Kõik olid sellega nõus ning Riina võttis sõiduki rendile. Eelnevalt andis Jako Riinale kuskil 20 000 krooni. Ise sõitis koos Jakoga Mustamäele ja leppis Riinaga kokku, et see sõidaks rendiautoga Mustamäele Kiirabi Haigla juurde. Mustamäel andis Riina auto üle Jakole koos võtmete ja dokumentidega ning Jako sõitis rendiautoga minema, jättes oma auto tema kasutusse. Sõitis koos Riinaga Sõpruse pstle, ühendust võttis J.O, kes lubas samuti nende juurde tulla. Oodati Jako telefonikõnet ning kella 18.00 – 19.00 ajal teatas Jako, et kohtuvad Paldiski mnt Haabersti ringil oleva Statoili territooriumil. Peagi oli Jako kohal ja andis rendiauto eest raha J.O kätte, kes jaotas raha ära. Rendiauto passi ja võtmed lubas Jako Riinale hiljem ära tuua. Eelnevalt oli Riinaga kokku lepitud, et Riina esitab paari päeva pärast avalduse politseisse nagu oleks see auto varastatud. Ta ei tea kas Riina sai võtmed ja dokumendid kätte või mitte, teadis, et Riina tegi avalduse politseisse nagu kokku lepitud. Kellele Jako Tamberg auto üle andis, seda ta ei tea. Hiljem sai teada, et auto leiti Hispaaniast. (kd 2 t/l 45-47) 14.07.2008 koostatud kahtlustatava JOülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas J.O end temale
lg 2 p 1, 2, 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ning seletas, et 10.04.2008 läks koos T.I-ga ühise tuttava Ken Raudla ja tema elukaaslase Riina Vabrit juurde Paekaare 22, kus ajasid juttu ja tarbisid alkoholi. Kõigil tekkis soov kergelt raha teenida ning arutati, et välja petta rendifirmast auto ja see maha müüa. Janos 12 arvas, et ehk saab tema tuttav Jako neid kuidagi aidata. Eelnevalt olid kokku leppinud, et auto võtab rendile Riina. Janos helistas Jakole ning mõne aja pärast helistas Jako Janosele tagasi ning andis rendifirma kontaktandmed, so OÜ C ja sõiduki andmed, milleks oli MB 200 Kompressor, musta värvi, väljalaske aasta 2007. Leppisid kokku, et Riina võtab auto nädalaks ajaks. Riina võttis rendifirmaga ühendust ja sai kokku rendifirma esindajaga Lasnamäel Punasel tänaval asuva Hesburgeri juures. Sellest informeeriti Jakot ja öeldi, et auto kättesaamiseks on raha vaja. Kuna tal ei olnud aega, siis läks ta ära. Hiljem helistas Janosele ja see ütles, et auto saadi rendifirmast kätte ja anti üle Jakole. Sõitis nende juurde Statoili tanklasse Paldiski mnt-l. Kella 18.00 ajal helistati Jakole ja Jako läks Statoili ette ning mõne minuti pärast tuli tagasi ning andis Janosele 50 000 krooni, mis ära jagati. Läks koos Janose, Riina ja Keniga tähistama, kuid varsti Riina ja Ken lahkusid. Jako pidi Riinale võtmed ja dokumendid tagasi tooma ja siis pidi Riina tegema politseile avalduse auto varguse kohta. Jako neid ei tagastanud ja 14.04.2008 oli jälle Riina ja Keni juures ning sinna tuli Janos ja ütles, et kuna tema (J.O) ei ole auto väljapetmiseks suurt midagi teinud, aga raha on saanud, siis pakkus välja, et tuleb korraldada Riina koti vargus, et Riinal oleks kergem politseile avaldust teha nagu oleks temalt varastatud käekott, milles olid auto võtmed ja dokumendid. Arutasid selle neljakesi läbi ja kõik olid nõus. Läks koos Janosega välja, et vaadata kus kotijooksu teha. Otsustasid seda teha Punasel tänaval oleva Hesburgeri läheduses majade vahel ning läksid Keni ja Riina juurde, et neile selgitada kuidas asi toimib. Kella 23.00 ajal läksid välja, et plaan teostada. Ken ja Riina läksid ees ja tema väikese vahemaaga järgi. Samal ajal jäi Janos Paekaare 22 maja juurde ootama oma tuttavat, kes pidi tulema džiibiga Toyota Landcruiser, sest selle autoga pidi nad tema peale võtma. Jõudes viimaste 9 korruseliste majade juurde tõukas Keni pikali ja haaras Riina käekoti ning jooksis 5 korruseliste majade juurde kus teda ootas Janos oma sõbraga ja džiibiga. Hüppas tagaistmele ja ta viidi koju. Kodus põletas ära Riina koti koos juhiloa ja pangakaartidega nagu oli eelnevalt kokku lepitud. Kolm nädalat hiljem tagastas Riinale mobiiltelefoni ja rahakoti. Hiljem sai teada, et plaan õnnestus, Riina oli teinud avaldused nii koti kui auto varguse kohta ning arvasid, et nii õnnestub politseid ja rendifirmat petta. (kd 2 t/l 59-62) 30.05.2008 koostatud kahtlustatava F.P F.P end temale
lg 2 p 2 ja § 22 lg 3 järgi esitatud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud ja seletas, et 11.04.2008 õhtul oli baaris Kassisaba ja kohtus seal juhuslikult tuttava Riinaga, kellega tutvus 2005 aastal Pärnu rannas. Ajasid baaris juttu ja rääkis, et kavatseb sõita Prantsusmaale ja soovib selleks mõne auto rentida. Riina ütles, et tal on üks auto ja ta võib selle 2000 krooni eest kasutusse anda, kuid sõiduk tuleb tagastada järgmise nädala lõpul. Väljusid baarist ja baari kõrval seisi MB 200 XXX musta värvi. Riina andis talle auto võtmed ja tehniline pass oli autos. Ei tundnud huvi kellele auto kuulub ning maksis Riinale 2000 krooni. Vestluse käigus vahetasid ka oma kontakte. 12.04.2008 sõitis üksinda Tallinnast Prantsusmaale, et endale autot osta. Prantsusmaal olles helistas talle Daniil, kes kutsus Hispaaniasse, kus soovis temaga äritegevust alustada, et avada autoremonditöökoda. Daniil elab Soomes. 14.04.2008 jõudis Hispaaniasse ja ööbis hotellis. 15.04.2008 oli hommikul ukse taga politsei ja küsis kas ta on selle autoga. Teda viidi politseisse ja auto tuli üle anda, sest auto oli Eestis tagaotsimises. Autosse jäid kaks Prantsusmaalt ostetud rehvi ja mobiiltelefon. Teise telefoniga helistas Daniilile ja see tuli talle järele. Mai alguses sõitis koos Daniiliga Eestisse. Riinale ei helistanud, sest telefoninumber oli teises telefonis, mis jäi autosse. Kodus võttis teise telefoni, kus oli Riina telefon ja helistas, et teada saada milles on asi. Riina ütles, et ei saanud teda kätte ja arvas, et auto on varastatud. Ütles Riinale, et mingu politseisse ja teatagu, et autot ei ole ta varastanud ning rohkem ei helistanud. Ühel korral kohtus Riinaga mai alguses ja temaga oli autost juttu. Selgus, et ta ei ole veel teatanud, et auto oli tema käes olnud ja see võeti temalt Hispaanias ära. Poleks Hispaanias autot ära võetud, oleks auto õigeaegselt tagastanud. (kd 2 t/l 86-88) 30.05.2008 koostatud F.P-le Riina Vabriti äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis F.P fotol nr 2 kujutatud isikus ära Riina, kellelt ta 11.04.2008 sai MB 200 XXX. Fotol nr 2 oli kujutatud Riina Vabrit. (kd 2 t/l 89-91) 13 Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavate Riina Vabriti, Ken Raudla, T.I süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatava F.P süüd eitavaid ütlusi, kahtlustatava JOütlusi, isikute fotode järgi äratundmiseks esitamiste protokolle, asitõendite vaatlusprotokolle, sõiduauto MB 200 E Kompressor XXX rendile andmise, sõiduki üleandmise kohta koostatud dokumente, dokumente sõiduki kindlustamise ja kahjukäsitluse kohta, dokumente sõiduki leidmise kohta Hispaaniast, hindamise akti, asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatavate Riina Vabriti, Ken Raudla ja T.I käitumine kvalifitseeritud
lg 2 p 2, 3 järgi ning F.P käitumine
Kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kirjalikest tõenditest nähtuvalt on OÜ C esindaja S.Baranovi ütlustest näha, et tema kuulutusele sõiduki rendile andmise kohta võttis ühendust R.Vabrit, kellega sõlmiti vastavad lepingud ning S.B andis sõiduauto MB 200E Kompressor registreerimismärgiga XXX R.Vabriti kasutusse nädalaks ajaks. Seejuures tekkis S.Baranovil mõne aja pärast kahtlus selles, et R.Vabriti soov sõidukit rendile võtta ei pruukinud olla R.Vabriti tegelik soov ning ta võib sõidukist ilma jääda ja ta soovis sõidukit näha, veendumaks selle allesolekus. Sellele järgnevalt aga teatas R.Vabrit sõiduki vargusest. R.Vabriti kahtlustatavana ülekuulamiste protokollidest nähtuvalt tulid 10.04.2008 tema ja K.Raudla elukohta J.O ja J.M , kes osutus T.I-ks, kelle R.Vabrit ära tundis ja pakkusid raha teenimise võimalust, mis seisnes selles, et R.Vabrit pidi võtma rendile auto ja selle üle andma kolmandale isikule, luues rendileandjas mulje, et sõidukit soovitakse rentida nädalaks ajaks. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud K.Raudla on kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et juba 09.04.2008 tuli nende juurde T.I, kes pakkus sõiduki rendile võtmist ja lubas järgmisel päeval täpsemalt selgitada ning 10.04.2008 tulid nende juurde juba J.O ja T.I, kes pakkusid välja, et R.Vabrit võtab rendifirmast nende välja valitud sõiduki rendile ja annab üle kolmandale isikule, kes hiljem tagastab sõiduki dokumendid ja võtme ning seejärel pidid nad paar päeva ootama ja esitama auto varguse kohta avalduse politseile. Kahtlustatavana üle kuulatud T.I on aga selgitanud, et läks koos J.Oga R.Vabriti ja K.Raudla juurde ning need palusid abi raha teenimiseks ja ta helistas J.T , kes tuli kohale ja selgitas, et on vaja võtta konkreetne sõiduk rendile, milline on juba välja vaadatud ja R.Vabrit annab sõiduki koos dokumentide ja võtmetega J.T üle ning selle eest saavad kõik teatud summa raha. JOkahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt läks ta koos T.I-ga R.Vabriti ja K.Raudla juurde, kus kõigil tekkis soov kergelt raha teenida ning mõeldi välja plaan võtta sõiduk rendile ja maha müüa ja T.I võttis ühendust J.T ga, et see ehk saab neid kuidagi aidata, misjärel edastas J.Tamberg andmed konkreetse rendifirma ja sõiduki kohta. Sellele järgnevalt läkski R.Vabrit sõidukit rentima, so kuritegu toime panema ning rentimise järgselt pidi vastavalt kokkuleppele sõiduki üle andma J.T , kes sõiduki pidi realiseerima ja hiljem andma R.Vabritile tagasi auto võtmed ja dokumendid ning R.Vabrit pidi seejärel pöörduma politseisse avaldusega sõiduki varguse kohta. Sellistest riimuvatest ütlustest saab järeldada, et kuriteo pidi täide viima R.Vabrit, kes pidi looma S.Baranovis teadvalt vale ettekujutuse R.Vabriti soovist sõiduk rentida nädalaks ajaks ning J.Tamberg edastas R.Vabritile raha renditasu ja tagatisraha maksmiseks, et S.Baranovil tekib arusaam sellest, et R.Vabrit täidab kõik rendilepingu sõlmimiseks vajaliku. Kohus leiab, et kuni hetkeni, mil R.Vabrit oli saanud vaidlusaluse sõiduki enda valdusse, olid kuriteost osavõtjateks R.Vabrit, kes lõi S.Baranovis teadvalt vale ette kujutuse tegelikest asjaoludest ja J.Tamberg, kes andis R.Vabritile teadvalt vale ettekujutuse loomiseks rahalised vahendid ning kes sõiduki kättesaamise järgselt sai auto enda valdusse ja pidi selle realiseerima ning kummagi käitumises oli oluline teopanus, kuivõrd J.T teopanuseta poleks R.Vabrit rahaliste vahendite puudumisel kuritegu toime panna. Samas võttis T.I ühendust R.Vabritiga ja tundis huvi kas R.Vabrit on auto kätte saanud ning andis seejärel juhised kuhu auto tuua, olles ise sõiduki üleandmise juures, hoides 14 sellega R.Vabriti käitumist kontrolli all, vallates samaaegselt kolmanda grupi liikmena toime pandavat tegu. R.Vabriti teiste süüdistatavatega kooskõlastatud käitumise tõttu tegi S.B varakäsutuse ja andis R.Vabritile üle sõiduki koos süütevõtme ja auto dokumentidega. Kohus leiab, et K.Raudla ja J.O käitumist saaks hinnata kaasaaitamisena kuriteo toimepanemisele vaimse kaasabi osutamise vormis. Seejuures võttis T.I ühendust J.T ga ja ta sai J.T lt konkreetsed juhised kuriteo toimepanemiseks, mille tulemusena mindi konkreetse kannatanu juurde konkreetset vara omastama ning sellele järgnevalt sõitis R.Vabrit vastavalt T.I-lt saadud juhistele kokkusaamise kohta, kus R.Vabrit andis T.I juuresolekul sõiduki üle J.T . Seega hoidsid J.Tamberg ja T.I R.Vabriti toime pandavat tegu oma kontrolli all, vallates seega toime pandavat tegu. Sellele järgnevalt pidi J.Tamberg tagastama R.Vabritile sõiduki dokumendid ja süütevõtme ning vastavalt teoplaanile pidi R.Vabrit seejärel teatama politseile sõiduki vargusest. Seejuures said kõik kätte kokkulepitud tasu J.T lt. Kuivõrd J.T l ilmselgelt ei õnnestunud sõidukit koheselt edasi toimetada ilma sõiduki süütevõtmeta, jättis ta sõiduki dokumendid ja süütevõtme R.Vabritile tagastamata ning kuivõrd S.Baranovil tekkis R.Vabriti poolses sõiduki rentimise soovis kahtlus, tahtis ta sõidukit näha. Samas ei olnud R.Vabritil ei sõidukit ega selle dokumente ja võtmeid, mida S.Baranovile näidata ning sõiduki tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud, seega ka vajadust politseisse avaldust kirjutada ei olnud tekkinud. Kohtueelsel menetlusel üle kuulatud kahtlustatavate R.Vabriti, K.Raudla ja J.O ütlustest nähtuvalt olukorras, kus ei saanud enam teha avaldust ainult auto varguse kohta, tegi T.I 14.04.2008 ettepaneku lavastada R.Vabriti koti röövimine nagu oleks selles röövitud kotis olnud sõiduki võtmed ja dokumendid ja sellele järgnevalt oleks võimalik politseile avaldust teha sõiduki varguse kohta, mis oli juba eelnevalt J.T üle antud. T.I on oma ütlustes kahtlustatavana ülekuulamisel väitnud, et ta ei tea kas R.Vabritile anti võtmed ja dokumendid tagasi või mitte, kuid ta olevat kuulnud, et R.Vabrit olevat politseile avalduse teinud. Kohus suhtub taolistesse T.I ütlustesse kriitiliselt, kuivõrd need ei riimu teiste kahtlustatavate üksikasjalike ütlustega T.I osavõtu kohta kuriteo toimepanemisest. J.O ütluste kohaselt oli vastavalt T.I plaanile tema ülesandeks joosta K.Raudla pikali ja võtta R.Vabritilt käest kott ning selle kotiga joosta T.I juurde autosse, et autoga kiiresti sündmuskohalt lahkuda ning seejärel kott koos sisuga põletada, säilitades vaid mobiiltelefoni. Seejuures valiti röövimise lavastamiseks koht elumajade vahel, et oleks võimalikult palju pealtnägijaid ja röövimine usutav. Vastavalt T.I plaanile ka tegutseti ning kohus leiab, et selline käitumine on hinnatav käitumisena, mis oli suunatud sellele, et kannatanu S.B oleks jätkuvas eksituses ega kahtleks sõiduki rentimise soovis nädalaks ajaks, millega süvendati S.Baranovi väärat ettekujutust tegelikest asjaoludest. Kohus leiab, et sellises jätkuvas käitumises võtsid kõik selles osalenud isikud endale olulise rolli, kus loodi ettekujutus kuriteo toimepanemisest, millega võetakse endalt kahtlus eelnenud teo toimepanemise osas. Vastavalt rollide jaotusele muutus R.Vabrit kannatanuks, kellelt peale tema isiklike asjade varastati ka rendisõiduki dokumendid ja võti, mis hiljem tingis väidetava röövi toime pannud isiku poolt sõiduki varguse parkimise kohast, kus sõidukit tegelikult ei olnud, K.Raudla pikali lükkamisega saadi tunnistaja, kes nägi röövimist pealt ja sai selle toimepanemist kinnitada, kinnitades ka seda, et röövitud kotis olid rendisõiduki dokumendid ja võtmed ning J.O oli röövi toimepanijaks, kes sai enda kätte eelnevalt rendile võetud sõiduki dokumendid ja võtme, et see varastada ning T.I toimetas J.O sündmuskoha lähedusest koheselt ära, et vältida J.O juhuslikku kinnipidamist ja röövimise lavastamise ja toimepandud kelmuse ilmsikstulekut. Kohus leiab, et selline käitumine on hinnatav ühise ja kooskõlastatud käitumisena, milles igaühel oli vastavalt väljatöötatud kuriteo plaanile oma kindel ja kokkulepitud roll ning igaühe teopanus soovitud eesmärgi saavutamiseks oli oluline, millest kõik osalenud isikud ka aru said ja selle eesmärgi saavutamiseks tegutsesid. Taoline ühine ja kooskõlastatud käitumine viis selleni, et R.Vabrit sai vastavalt eelnevalt kokkulepitud teoplaanile teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel koos J.T ja T.I-ga enda valdusse võõra vara ja esitas vastavalt muutunud plaanile avaldused kuritegude kohta politseile ja teatas tema valdusest sõiduki ebaseadusliku äramineku kohta ka kannatanule. Et süvendada kannatanule tekitatud muljet pöördus R.Vabrit vastavalt kokkulepitud plaanile ka politseisse nii koti röövimise kui ka sõiduki varguse osas, mis tingis selle, et S.B koos R.Vabritiga pöördus kindlustusandja poole ning kindlustusandja 15 hüvitas sõiduki omanikule varalise kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et kuriteo toimepanemine tuli ilmsiks seetõttu, et vaidlusalune sõiduk avastati Hispaaniast juba 15.04.2008. Vastasel juhul oleks S.B olnud jätkuvas arusaamas sellest, et R.Vabrit rentis sõiduki, mille võtmed ja dokumendid R.Vabritilt rööviti ja seejärel sõiduk varastati. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavad R.Vabrit, K.Raudla ja T.I tegutsesid ühiselt ja kooskülastatult, mida saab hinnata süüteo toimepanemisena grupis
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli sõiduk hinnatud 570 000 kroonile, milline hind ilmselgelt vastas süüteo toimepanemise ajal sõidukile omistatud turuhinnale. Kohus leiab, et kuivõrd nii süüteo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal ületas sellises ulatuses varaline kahju enam kui sajakordselt palga alammäära ühes kuus, siis on sellise varalise kahju tekitamine
RakS § 8 p 2 alusel hinnatav suure varalise kahju tekitamisena
Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavate R.Vabriti, K.Raudla ja T.I käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
F.P süüdistatakse
Kohtueelsel menetlusel on F.P temale inkrimineeritud teo toimepanemist eitanud ja esitanud versiooni, et sai vaidlusaluse sõiduki rendile tuttava Riina käest 2000 krooni eest nädalaks ajaks 11.04.2008 ning 12.04.2008 sõitis Prantsusmaale autot ostma, misjärel sõitis tuttava Daniili kutsel hoopis Hispaaniasse, kuhu jõudis 14.04.2008 ning 15.04.2008 võttis politsei auto ära. Kohus suhtub taolistesse F.P ütlustesse sõiduki valdusse saamise kohta kriitiliselt, kuivõrd need ütlused ei riimu muude kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Nimelt nähtub süüdistatavate R.Vabriti, J.O ja T.I ütlustest, et R.Vabrit sai rendifirmast sõiduki kätte 10.04.2008 ning sõiduk anti koheselt R.Vabriti ja T.I juuresolekul üle J.T ning samal õhtul said selle eest lubatud tasu ka R.Vabrit, J.O ja T.I. Seega ei olnud 11.04.2008 R.Vabritil F.P-le mingit autot üle anda, sest tema valduses sõidukit enam ei olnud ning F.P pidi sõiduki saama J.T lt ja seda juba 10.04.2008. Kuivõrd sõiduk oli pettuse teel saadud Eestis registreeritud rendifirmast, siis vastavalt müügiplaanile ei olnud seda sõidukit võimalik Eestis realiseerida ning see sõiduk tuli Eesti Vabariigist välja toimetada. Objektiivselt on tuvastatud, et sõiduk leiti Hispaaniast 15.04.2008 ja selle oli Hispaaniasse toimetanud F.P. Kriminaalmenetluse käigus on tuvastatud, et süüdistatavate telefonides olid ka teiste süüdistatavate kontaktid, mis viitab omavahelisele sidepidamisele ja tegevuse koordineerimisele. F.P ütlustest nähtub ka seda, et ta kohtus R.Vabritiga maikuus ja soovis, et R.Vabrit teataks politseile, et tegelikkuses ei ole autot varastatud ja Riina andis talle selle kasutamiseks. Juhul, kui politsei poleks autot ära võtnud, oleks ta auto tagastanud. R.Vabrit aga sellist palvet täitmast keeldus. Sellise jutuajamise toimumist kinnitasid ka H.P ning R.Vabrit, kuid R.Vabriti ütluste kohaselt pakkus F.P, keda ta varem ei tundnud, et R.Vabrit peaks politseile teatama, et nad on ammused tuttavad ja et R.Vabrit andis talle auto kasutamiseks, et vältida seda, et F.P oli teadlik sõiduki väljapetmisest. Seejuures on R.Vabrit seletanud, et enne F.P-ga kokkusaamist helistas talle T.I ja teatas, et temaga võetakse ühendust ja ta peab nende inimestega kokku saama. Sellele järgnevalt helistaski R.Vabritile F.P ning soovis kokku saada. Kohus leiab, et taoline R.Vabritiga kokkusaamine ja soov, et R.Vabrit teataks politseile tegelikkusele mittevastavatest asjaoludest, viitab sellele, et F.P oli teadlik sõiduki väljapetmisest rendifirmalt, kuid ei olnud teadlik sellest, et R.Vabrit esitas politseile avalduse ööl vastu seda kuupäeva kui ta ise autoga kinni peeti. F.P seotus T.I-ga aga viitab sellele, et ta oli kuriteoga vahetult seotud isikute ringist hästi teadlik. Samas saab järeldada, et sõiduk anti F.P-le üle juba 10.04.2008, sest 14.04.2008 oli ta jõudnud läbi mitme riigi Hispaaniasse ja peeti kinni 15.04.2008 hommikul. T.I poolt R.Vabritile F.P-ga kokkusaamisest teatamine viitab sellele, et ka T.I oli teadlik sellest, et F.P viis sõiduki Eestist välja ja et just F.P peeti sõidukiga Hispaanias kinni. F.P soov et R.Vabrit esitaks politseile uue avalduse viitab sellele, et F.P oli teadlik R.Vabriti poolt politseisse 16 pöördumise sisust ja põhjustest ning soovis välistada tema enda seotust vaidlusaluse sõidukiga, millist suhtlemist aga vahendas T.I. Seega oli ta teadlik kogu süüteo toimepanemise viisist ja asjaoludest, kuid ilmselgelt eeldas F.P, et avaldust sõiduki varguse kohta ei esitata enne renditähtaja lõppu ja tal on aega sõiduk kindlaksmääratud kohta ära viia. Kuivõrd aga rendileandja hakkas kahtlustama, siis lavastati koti röövimine ja teatati sõiduki vargusest oodatust varem, mis tingis selle, et sõiduk kuulutati tagaotsitavaks ja võeti ära. Kohus hindab taolist F.P käitumist kaasaaitamisena vaimses vormis, kuivõrd F.P ülesanne oli kogutud tõenditest nähtuvalt sõiduki väljaviimine Eesti Vabariigist. Seega tugevdas ta põhiteo toimepanemise tahet kaastäideviijatel, kuivõrd sõiduki jäämisel Eestisse jäänuks kuriteo toimepanemine ilmselgelt ära, sest Eestis ei oleks saanud sõidukit realiseerida. Seega ilma F.P tahtluseta kaasaaitamistegu toime panna ei oleks põhiteo toimepanemisel mõtet, kuivõrd saadud võõrast vallasasja ei oleks saanud realiseerida ja oodatud kasu jäänuks saamata. Arvestades F.P telefonide vaatlusel tuvastatud süüdistatavate kontaktide olemasolu võib järeldada, et süüdistatav oli teadlik kaastäideviijate isikulisest ringist, so põhiteo toimepanemisest grupis ning kuivõrd süüdistatav toimetas võõra vallasasja üle piiri olukorras, kus ta oli teadlik nii sõiduki margist, väljalaskeaastast kui ka tehnilisest seisukorrast, oli ta teadlik ka tema valdusesse antud sõiduki väärtusest rahalises mõttes ning ta sai aru, et sellise sõiduki hõivamisega on tekitatud suurt varalist kahju. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava F.P käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavale Riina Vabritile karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus ja aktiivset kaasabi osutamist kuriteo avastamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süü on suhteliselt suur, kuivõrd kuriteo toimepanemisel oli peale kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemise süüdistataval ka kandev roll kogu kuriteo toimepanemises, kuivõrd süüdistatav tegutses aktiivselt kuriteoplaani elluviimisel alates teadvalt vale ettekujutuse loomisest kuni kannatanu jätkuvas eksituses hoidmiseni. Seetõttu tingiks süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisel temale karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe kuriteo toimepanemises, millega tekitati kuriteo toimepanemise hetkel suur varaline kahju. Peale selle on süüdistatav kuriteo toimepanemist kahetsenud ning kriminaaltoimikust nähtuvalt andnud üksikasjalikke ütlusi, mis on viinud kuriteo avastamiseni. Seetõttu leiab kohus, et karistust kergendavate asjaolude esinemine on sedavõrd olulise tähtsusega, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud ning väärteokorras on süüdistatavat karistatud vaid ühel korral, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib temale mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Süüdistatava isikuandmetes karistusandmete puudumine viitab kohtu arvates asjaolule, et süüdistataval ei ole ka kalduvust õiguserikkumiste toimepanemisele, mistõttu ei pea kohus süüdistatava käitumiskontrollile allutamist vajalikuks ning süüdistatava suhtes võib kohaldada
Süüdistatavale Ken Raudlale karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust toimepandus ja aktiivset kaasabi osutamist kuriteo avastamisele. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks hinnata suhteliselt suurena, kuid kohtulikus menetluses tuvastatud asjaolude põhjal võib väita, et süüdistatava roll kuriteo toimepanemisel 17 oli küll oluline, kuid suhteliselt tagasihoidlik. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib süü suurust ja karistust kergendava asjaolu olemasolu arvestades mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on toime pandud 2008 aastal ning süüdistatavat on pärast süüteo toimepanemist karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest Harju Maakohtu 23.02.2010 otsusega suhteliselt pikaajalise vangistusega, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse kui kergema karistuse võib
lg 1 ja § 64 lg 1 sätteid kohaldades kaetuks lugeda eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega. Kuivõrd eelmise otsusega mõistetud karistus on süüdistatava suhtes jäetud tingimisi kohaldamata suhteliselt pikaajalise katseajaga, leiab kohus, et süüdistataval on võimalus veel enam kui aasta aega näidata, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Süüdistatavale T.I-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks seetõttu hinnata suhteliselt suurena. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav küll tekitas teistes süüdistatavates soovi kuritegu toime panna, hoidis kuriteo toimepanemist oma kontrolli all ja ka edaspidi osales kuriteoplaani lõpuleviimisel aktiivselt, mistõttu oli tema roll süüteo toimepanemises oluline, kuid süüdistatava käitumist kogumis võttes ei ole kohtu arvates süüdistatava süü nii suur, võrreldes süüdistatava R.Vabritiga. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud teo toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kuivõrd
lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus, siis tuleb kohaldada
lg 5 ja § 65 lg 2 sätteid ning eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele. Samas, arvestades süüdistatava karistusandmeid ja süüdistatava taotlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib
alusel asendada üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile ja andes süüdistatavale piisava aja üldkasuliku töö tegemiseks. F.P-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus alates 1 aastast kuni 5 aastani. Arvestades kahe kvalifitseeriva asjaolu esinemist leiab kohus, et süüdistatava süüd tuleks seetõttu hinnata suhteliselt suurena. Samas nähtub kriminaalasjast, et süüdistatav võttis kuriteo toimepanemisest osa kaasaaitajana, mis oli küll oluline teopanus põhiteo lõpuleviimisel, kuid arvestades asjaolu, et süüdistatavale on inkrimineeritud vaid üks kuriteoepisood ning tegemist on süüteost osavõtuga, mitte kaastäideviimisega, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt ei ole süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud ning teda on karistatud vaid väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata. Pidades oluliseks ka süüdistatava rolli kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava suhtes kohaldatav katseaeg ei peaks olema pikk, mistõttu kohaldab kohus
Märt Toming kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.