1-10-12412/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-12412 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Z.S-i (Z.S) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2 ja §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.S-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 06.09.2012 määrusega jäeti Z.S temale mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.S kannab karistust Viru Maakohtu 24.09.2010 kohtuotsuse alusel, mille kohaselt mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistati 11 kuu ja 26 päevase vangistusega, mida tingimisi ei kohaldatud. Viru Maakohtu 08.08.2011 määrusega pöörati eelnimetatud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.01.
4. Z.S-i karistuse kandmise aja algus on 03.01.2012 ja lõpp 29.12.
5. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist alates 03.07.
6. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus märkis, et kinnipeetaval on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht. Tema suhted perekonnaga on head ja teineteist toetavad. Sellele vaatamata leidis kohus, et vaatamata perekonna olemasolule, ei takistanud see kinnipeetaval kuritegusid toime panemast. Kohus leidis, et korduv karistatus ja varasem katseaja mitteläbimine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ja talle pandud kohustusi järgida, mistõttu oleks ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus pidas Z.S-i lubadusi seaduskuulekalt elada paljasõnaliseks ja lisas, et puudub veendumus, et isik suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt, sest Z.S ei ole kohtu hinnangul isik, kes oleks orienteeritud õiguskuulekusele. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keelduvaid asjaolusid. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Määruskaebuse esitaja palub tühistada Viru Maakohtu määruse, millega ta jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.S märgib, et teda on vaid korra ennetähtaegselt vabastatud, mitte kaks, nagu ekslikult märkis maakohus. Ennetähtaegse vabastamise tingimusi täitis ta korralikult ja seda tuleks tõlgendada tema kasuks. Kohtumääruses on kirjas nagu oleksid määruskaebuse esitajal vangistuses viibimise jooksul korduvad intsidendid. Kaebuse esitaja märgib, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tal distsiplinaarkaristused puuduvad ja vangla toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Z.S märgib, et teda süüdistatakse negatiivses suhtumises ühiskonna normidesse ja minevikku. Ta möönab, et arvestades minevikku, ei ole tema näol tegemist kõige eeskujulikuma isikuga, ometi on vanusega tema arusaamad muutunud. Süüdimõistetu seletab, et tema karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei jõudnud kriminaalhooldaja juurde Soomes töötamise tõttu. Sellest teavitas ta kriminaalhooldajat, paludes hagide tasumiseks ajapikendust, ent karistus pöörati sellele vaatamata täitmisele. Ta leiab, et määratud karistus on liiga range – tal on elukaaslane, kaks last ja pangalaen. Samuti küsib ta, kas kohtunik, kes talle vangistuse mõistis, saab otsustada ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et isikut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja ei ole varasemalt suutnud katseaja tingimusi täita, ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada, sest korduv karistatus ja varasem katseaja 2 mitteläbimine näitavad isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ja talle pandud kohustusi järgida. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. Ehkki määruskaebuse kohaselt on Z.S erinevad kohustused pere ja panga ees, peab kohus hindama ka teisi KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid ning kogumis välistavad need Z.S-i ennetähtaegse vabastamise. Kohtukolleegium möönab, et Z.S-i iseloomustuses puuduvad distsiplinaarkaristused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt üheks asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Samas on iseloomustuse kohaselt süüdimõistetul probleeme vanglas kehtestatud distsipliininõuetele allumisega, mille tõttu on algatatud distsiplinaarmenetlused. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu eelnev elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud ei võimalda teda vaatamata formaalsete eelduste esinemisele tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Z.S on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Teda on ka märkimisväärselt palju karistatud väärteokorras, mh liiklusseaduse ja narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu määrusega ja leiab samuti, et isiku käitumine viitab negatiivsele suhtumisele ühiskonna normidesse. Ringkonnakohus märgib, et kohtu siseveendumuse kujunemine on määruse lugejale arusaadav, see on motiveeritud ja õiguspärane ning ainuüksi Z.S-i arvamus, et kuna teda mõistis süüdi sama kohtunik, kes otsustas ka tema ennetähtaegse vabastamise küsimust ja seetõttu ei pruugi otsustus olla objektiivne, ei ole määruse tühistamise põhjuseks. Seadus ei sea piiranguid kohtunikule, kes isiku süüdi mõistis, arutada tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus jätab analüüsimata eelmise kriminaalhoolduse katkestamise põhjendused, kuivõrd tegemist ei ole ennetähtaegse vabastamise küsimuses asjassepuutuvaga ja märgib vaid, et karistuse täitmiselepööramine viitab sellele, et isiku üle teostatav kriminaalhooldus ei pruugi osutuda tulemuslikuks. Toimikumaterjalide kohaselt oli Z.S-i karistuse täitmisele pööramise aluseks käitumiskontrolli nõuete rikkumine, mis seisnes alkoholi tarvitamises katse ajal ja registreerimiskohustuse rikkumises. Seega ei mõjuta järelevalve teostamine Z.S-i käitumist. Ringkonnakohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, on karistuse tervikuna ärakandmine reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohaldada Z.S-i suhtes erandlikku meedet, s.o teda ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 Aarne Sarjas