lg 2 p 4 vangistusega 5 kuud 15 päeva,
Kohtuistungi toimumise aeg 08.10.2012 RESOLUTSIOON Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Jelena Džalalova erakorraline ettekanne nr 44782 E.K suhtes karistuse täitmisele pööramiseks läbivaatamata. Määruse ärakirjad edastada E.K-le ning Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega nr 1-11-2461 tunnistati E.K süüdi
lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 2 kuud ja 20 päeva.
lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.02.2006.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (3 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 5 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 21.02.2011.a kuni 25.02.2011.a, s.o 5 päeva karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele mõisteti 5 kuud ja 15 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendati E.K-le mõistetud karistus, 5 kuud ja 15 päeva vangistust, 330 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati E.K üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsus jõustus 05.03.2011.a. 05.03.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne E.K suhtes ettepanekuga peatada
lg 3 alusel E.K üldkasulike töötundide sooritamise tähtaja kulgemine 282 päevaks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.03.2012.a kohtumäärusega
lg 3 alusel peatati E.K-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.02.2011.a kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg 282 päevaks. Kohtumäärus jõustus 27.03.2012.a. 29.08.2012.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 44782 E.K suhtes ettepanekuga pöörata talle mõistetud karistus täitmisele
Erakorraline ettekanne on koostatud, kuna hooldusalune loobub üldkasuliku töö tegemisest. Seisuga 29.08.2012 on E.K 330-st töötunnist sooritatud 161 tundi. Seega tegemata tunde on
lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva isiku karistuse kandmisest vabastada. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti poolt 04.06.2012.a. tehtud otsusest nr 872616 nähtuvalt on E.K raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel ja liikumisel. Ta liigub abivahendiga. Seega ei võimalda E.K tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide tegemist. Sel põhjusel üldkasuliku töö tegemisest loobumist ei saa käsitleda karistuse täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena
69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks. Eelnimetatud andmed viitavad samuti sellele, et oluliselt on raskendatud ka kinnipidamiskohas karistuse kandmine, kuna E.K vajab igapäevatoimingutes kõrvalist abi (sh liikumisel). Olemasolevatest andmetest nähtuvalt on tema tervisliku seisundi paranemine lähiaastail ebatõenäoline. Üldkasuliku töö täitmine on karistuse kandmine
MS §-st 425 tulenevalt vabastada süüdimõistetu karistuse kandmisest. St et kohtus võib vabastada isiku üldkasuliku töö teostamise kohustusest ilma, et sellega kaasneks vangistuse täitmisele pööramine. Taolist otsust saab kohus teha karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel arvestades sealjuures KrMS § 432 lg 3 sätteid. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et kui kriminaalhooldusametnik leiab, et isik tuleks tema tervisliku seisundi tõttu vabastada karistuse kandmisest, on tal oma asutuse juhi (kui KrMS § 425 mõttes karistust täitva asutuse juhi) esildise alusel võimalik taotleda kohtult süüdimõistetu karistuse kandmisest vabastamist vastavalt
MS §-le 425. Seega on kohtu hinnangul karistust täitval asutusel antud situatsioonis olemas lisaks vangistuse täitmisele pööramise taotluse esitamisele ka muid alternatiive. Arvestades, et kriminaalhooldusametniku sõnul ei taotleks ta E.K suhtes vangistuse täitmisele 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.