lg 2, § 227 lg 1, 242 lg 1 järgi Menetlusalune isik D.T isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, asukoht Rahu 38, Jõhvi Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik D.T Ida Prefektuuri liiklusjärelvalvetalituse vanem liiklusametnik Heiki Lindus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Tunnistada D.T süüdi 17.01.2013.a mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,65 mg/l, s.o
Tunnistada D.T süüdi 17.01.2013.a mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h, s.o
Tunnistada D.T süüdi 17.01.2013.a liiklusnõuete muu rikkumise eest, s.o
S § 63 lg 1 alusel karistada D.T toimepandud väärtegude eest raskeimat karistust sisaldava seadusesätte alusel, see on
Karistuse alguseks lugeda 17.01.2013.a kell 21.40
lg 3 p 1 alusel võtta D.T-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks kohtuotsuse jõustumisel.
alusel on D.T kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 18. jaanuarist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 02.veebruarist 2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 17.01.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse D.T selles, et tema xxx juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. D.T juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul 50 km/h. Sõidukil põlesid lähituled koos udutuledega, kui nähtavus ei olnud halb. Oma tegudega rikkus D.T
S § 224 lg 2, § 227 lg 1 § 242 lg 1 järgi. Kohtuistungil ülekuulatud D.T tunnistas ennast süüdi täielikult, andis ütlusi, et ta tarvitas alkoholi kuni 17.01.2013 hommikuni. Kui ta istus rooli taha õhtul kella 21 paiku, oli kindel, et alkoholi enam organismis ei ole. Kuid ise enne sõitma minekut ei kontrollinud enda seisundit. Sõitis autoga xxxh, püüdis kiiremini sõita, et mitte jalakäijate rajal pidurdada. Autol põlesid udu- ja lähituled, sõiduki klaasid olid puhtad, nähtavus hea. Kohus avaldas järgmised tõendid: Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükidega alkomeetrist, (tl 3), millest tuleneb, et koostati protokolli 17.01.2013, kasutati indikaatorvahendi xxx maja juures, kontrollija liikluspolitseinik Sxxx Maxxx. D.T ´ile selgitati joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigusi vastavalt Politseiseaduse § 15-8 lg
lg 2 p 2 alusel alates 17.01.2013 kellast 22.00 kuni kainenemiseni, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Otsus on allkirjastatud D.T ja koostaja poolt. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 8), millest tuleneb, et D.T peeti kinni xxx VTMS § 44 lg 1 p 3alusel põhjusel, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Karistusregistri väljavõtte (tl 9), kust tuleneb, et D.T on 1 kord väärteokorras karistatud. Kohus loeb menetlusaluse isiku ütlusi, ja teisi kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid usaldusväärseteks ning kohtuotsuse tegemisel tugineb kohus uuritud tõenditele. Asjas on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku kasutamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et Evgeny D.T juhtis xxx juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l. D.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus §224 lg 2 järgi, rikkudes
Samuti kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et D.T juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega mitte vähem kui 65 km/h, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul (50 km/h) mitte vähem kui 15 km/h võrra. D.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 227 lg 1 järgi, rikkudes
Samuti menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et D.T poolt juhitud sõidukil põlesid lähituled koos udutuledega, kui nähtavus ei olnud halb. D.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes
D.T ise nõustub, et tarvitas ta alkoholi ning hakkas sõidukit juhtima, jättes oma seisundi kontrollimata. Temal tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga ja ta oli nõus 3 tulemusega. D.T sõitis Jõhvi linnas (asulasisesel teel), kus on lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega mitte vähem kui 65 km/h. D.T ise nõustus, et sõitis umbes 70 km/h kiirusega. Kiirust tuvastati ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. D.T seletas, et sõiduki esiklaasid olid puhtad, nähtavus õues oli hea. Udu- ja lähituled läksid põlema kogemata. D.T kahetseb tehtut. ASJASSEPUUTUVAD NORMID
lg 5 sätestab:
lg 2 sätestab: LS § 224 lg 3 p 1 näeb ette, et juhul, kui isikut ei ole varem analoogilise teo eest karistatud, võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.
lg 1 p 2 sätestab:
lg 1 sätestab:
lg 1 sätestab:
lg 1 sätestab:
, § 227, § 242 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.
Käesoleval juhul tuvastati, et D.T juhtis xxx tänaval maja 40 juures juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et D.T juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, millises seisundis on sõiduki juhtimine keelatud vastavalt Liiklusesaduse § 69 lg-le 5.
objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Käesolevas asjas tuvastati, et D.T juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega mitte vähem kui 65 km/h, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust antud teelõigul 4 (50 km/h) mitte vähem kui 15 km/h võrra. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et D.T juhtis mootorsõidukit lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega, mis on keelatud vastavalt
lg 1 p-le 2.
lg 1 objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki juhtimises liiklusnõuete rikkumisega, mis ei ole sätestatud
. Käesolevas asjas tuvastati, et D.T hea nähtavuse ilmaga (ilma udu ja sajuta) juhtis sõidukit, milles põlesid udutuled, mis on keelatud vastavalt LS § 42 lg-le 1. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et D.T pani toime väätreo LS § 224 lg 2 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D.T tarvitas kuni 17.01.2013 hommikuni alkohoolseid jooke, millest oli hästi teadlik, ning hakates õhtul sõiduautot juhtima, ei kontrollinud D.T oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole vee kaine. LS § 227 lg 1 järgi väärteo pani D.T toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D.T oli teadlik, et Jõhvi linnas lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuid tahtlikult eiras
sätteid, suurendades kiirust kuni 65 km/h. LS § 242 lg 1 järgi väärteo pani D.T toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest (KarS § 18 lg 3 mõttes), sest tähelepanelikkuse ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ta veenduma, et sõidukis põlevad ainult LS-s lubatud tuled. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et D.T pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) 5 Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtu hinnangul pani D.T toime kolm väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised sooritas ta sõiduautot juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus KarS § 63 lg 1 sätteid ning mõistab üks karistus seadusesätete alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 224 lg 2 järgi.
lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumise aset leidmise koht- see on linn, üks selle peatänavaid, millega ristub hulgaliselt kõrvaltänavaid ja kus on palju jalakäijate ülekäike. Kohtu hinnangul pole oluline, et väärteo pandud toime õhtul – sel ajal on samuti liikuvad jalakäijad ja autod. Samuti mitu ristuvat kõrvaltänavat mõlemalt poolt ja jalakäijate ülekäigurajade hulk on iseenesest tegurid, mis suurendavad liiklusohtu ja nõuavad suuremat tähelepanu ja ettevaatust, mis alkoholi tarvitanud juhil madalamaks läheb. Samuti alkoholi tarvitatud isiku poolt sõidukiiruse ületamisel on tegemist sellise õigusrikkumisega, mis seab ohtu mitte ainult juhi enda, vaid ka teiste õiguskuulekalt käituvate isikute elu ja tervise. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik
nõuetest, täitis tegusid toime pannes väärteokoosseisude tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab aga järeldada, et
rikkumise osas on D.T ka juba kogemus olemas. D.T tunnistas ennast süüdi, kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid kehtiv on 1 karistus, siinjuures määratud trahv on pikema aja jooksul tasumata. Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse või ainuüksi juhtimisõiguse äravõtmise määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni vähem kui keskmises määras. Inkrimineeritavate tegude eest võib kohus
lg 3 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohus peab vajalikuks kohaldada D.T suhtes lisakaristust. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas väärteoasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Samuti väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2 kohaselt välistaks sellise lisakaristuse kohaldamist. Eripreventiivsel eesmärgil ei ole vajalik lisakaristuse kohaldamine esimesel korral enamas määras kui minimaalses määras ehk juhtimisõiguse äravõtmisena 3 kuuks. Sellisena ei lähe kohaldatud lisakaristus ja sellest tulenev preventsioon kaugemale minimaalselt vajalikust ega ulatu teiste toimepanijate süü arvestamiseni. Juhtimisõiguse äravõtmisega minimaalses määras on arvestatud ka rikkuja isikuga seotud asjaolud- juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks koormaks isikut ülemääraselt. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristus LS § 224 lg 3 p-s 1 sätestatud madalamas määras. 6 ( ) Larissa Prokopenko Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.