1-12-8986/19

(11240104361)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi G.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. oktoobri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava G.J-i (G.J) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg-st 2 jätta süüdistatava G.J-i apellatsioon Viru Maakohtu
2. oktoobri 2012 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 05.10.2012 otsusega tunnistati G.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati G.J 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati G.J-i eelvangistus 04.04.2012 kuni 05.04.2012, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.
3. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi ning mõistis G.J-ilt Xxx kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 708 eurot. Maakohus arutas G.J-ile KarS § 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud varguse, taas 27.08.2011 ajavahemikul kell 12.00 kuni 17.00, viibides Xxxasuvas korteris, kus elab Xxx, ja kasutades ära, et korteriperenaine jäi magama, varastas mobiiltelefoni Samsung Galaxy maksumusega 121 eurot, sülearvuti Fujitsu Siemens maksumusega 300 eurot, kaks komplekti sõiduauto KIA Carnival võtmeid, mis ei oma materiaalset väärtust, fotoaparaadi Olympus maksumusega 287 eurot, s.o kokku vara summas 708 eurot, millega tekitas kannatanule materiaalset kahju. Kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukohad, uurinud ja avaldanud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, tuli maakohus järeldusele, et G.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. G.J on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude eest reaalse vangistusega ning vaatamata sellele pani ta tahtlikult toime uue varavastase kuriteo. Seetõttu leidis maakohus, et G.J-i karistamine rahalise karistusega ei ole otstarbekas. Samal põhjusel ei olnud otstarbekas ka määratud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Maakohus leidis, et G.J on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes vangistusega. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabaduskaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid maakohus G.J-i puhul ei tuvastanud. Süüdistatava G.J-i karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes luges maakohus süü puhtsüdamliku ülestunnistuse ja kahetsuse, tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tegemist on ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus pole suur. Süüdistataval on olemas alaline elukoht, töökoht ning pere. Sellega arvestades võis G.J-i vangistus olla maakohtu hinnangul oluliselt alla KarS §-s 199 ettenähtud vangistuse keskmist määra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav G.J, vaidlustades maakohtu otsust mõistetud karistuse osas. G.J märgib, et teda karistati viimati 29.09.2006 ning ta kandis vangistust 1 aasta 18 päeva. Siis ta vabanes, sai ametliku töökoha, töötas ja tasus hagisid. G.J elab koos oma naise ja tema kahe lapsega. Tema naine on viimasel ajal tihti haige ja tal on diagnoositud krooniline haigus. Talle on antud invaliidsus 80%. Sellest tulenevalt on G.J perekonna ainus toitja. Hagisid tasub siiamaani, mida lubab täita. Alates
4. aastast on G.J elanud, omades perekonda, tööd ja maja. Ta palub nende asjaoludega ja tema puhtsüdamliku kahetsusega arvestada ja muuta mõistetud karistust. Ta soovib, et asi ammendaks ennast juba kantud karistusega ja hagi tasumisega. Käesoleval hetkel töötab G.J AS-s Xxx vormijana. Kui karistust ei muudeta, kaotab ta oma töö. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, hinnates G.J-i apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt 2 kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
6. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on G.J-ile karistust mõistes põhjalikult motiveerinud mõistetava karistuse liiki ja määra. Olukorras, kus süüdimõistetut on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, sh reaalse vangistusega, jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on võimalik süüdistatavat mõjutada edasisest kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistusmäära valikul on maakohus juba arvestanud G.J-i apellatsioonis märgitud karistust kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Samuti on maakohus võtnud arvesse, et tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga ning varastatud vara maksumus polnud suur. Seega on nimetatud asjaolude alusel karistuse täiendav kergendamine põhjendamatu.
7. Süüdistatav G.J on palunud arvesse võtta ka seda, et tal on alaline elukoht, töökoht ja pere. Ringkonnakohus märgib, et ka neid apellatsioonis kajastatud asjaolusid on maakohus otsuse tegemisel ning karistusmäära valikul juba arvestanud. Kohus möönab, et paratamatult mõjutab isiku karistamine reaalse vangistusega tema lähedasi, kuid see ei ole aluseks mõistetud karistuse kergendamiseks. Maakohus on niigi mõistnud G.J-ile karistuse, mis jääb oluliselt alla KarS § 199 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmist määra.
8. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on G.J-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskusega. Seega on G.J-i apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Mati Kartau 3 Tiit Lõhmus