lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav N.E Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 24.05.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-5299
lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega
lg- te 1 ja 3 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga; väärtegude eest karistatud 49-l korral Tõkend: ei ole kohaldatud Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada N.E
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust kriminaalasjas nr 1-11-5299 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24. mai 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista N.E-le ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada N.E-le mõistetud 6 (kuue) kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata N.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista N.E-lt menetluskuluna sundraha 50 (viiskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel määrata, et N.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: N.E süüdistatakse selles, et tema varalise kasu saamise eesmärgil, sekkus ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, kasutas 02.10.2011.a Tartus menetlusega seni tuvastamata kohas kella 16.24 kuni kella 16.46-ni SIM-kaarti numbriga XXX ja arvutit ning helistas 11 korda 2 tasulisele numbrile 9001222 laadides „rate.ee“ portaalis oleva kasutaja „rulla12“ kontod SOL-dega, mis on suhtlusportaali „rate.ee“ valuuta, väärtuses 280 ühikut. Sellega pani N.E toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise eest muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel. Kuriteo kvalifikatsioon:
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju suuruses 67,635 eurot, s.h tavakõned summas 2,175 eurot ja eritariifsed kõned summas 65,46 eurot. N.E on kannatanule hüvitanud 28 eurot. Varalise kahju suuruseks jääb 39,635 eurot. Kannatanu loobus tsiviilhagi nõudest. Karistuse liik ja määr:
lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale N.E-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada N.E-le käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 (kolme) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 24.05.2011.a kohtuotsusega nr 1111-5299 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa, s.o 3 (kolme) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada N.E-le mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi ning mis
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et N.E, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et N.E on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N.E süüdi tunnistada
lg 1 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et 3 arvestades N.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid (sissetulekuks on vaid lastetoetus), on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud valdavas osas riigi kanda ja anda KrMS § 180 lg 3, § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.