lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle üks aasta kaks kuud vangistust;
lg 1 j ärgi ja karistuseks mõisteti neli kuud vangistust.
64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning liitkaristuseks mõisteti üks aasta kolm kuud vangistust.
alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks üks aasta kuus kuud. Katseajaks allutati R.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima
1 toodud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati R.Z-ist
lg 2 p 1 alusel heastama Virumaa Kinnisvaraarendus OÜ-le, Detergent OÜ-le ja E L kuritegudega tekitatud kahjud hiljemalt 31.10.2011.a. Katseaja alguseks loeti 02.11.2010.a. Kohtuotsus on jõustunud 10.11.2010.a. 02.11.2011.a. on kohtule saabunud kriminaalhooldusametnikult Siiri Bork`lt k erakorraline ettekanne R.Z suhtes kuna R.Z ei ole täitnud kohustust, s.o kohtu poolt määratud tähtajaks heastanud kannatanutele kuritegudega tekitatud kahjusid. R.Z-ilt on kohtuotsusega tsiviilhagide katteks välja mõistetud kannatanute E L kasuks 319.55 EUR (5000 EEK); OÜ Detergent kasuks 146.41 EUR (2290.90 EEK) ja Virumaa Kinnisvaraarendus OÜ kasuks 1104.39 EUR (17280 EEK). 31.10.11 seisuga ei ole R.Z esitanud kriminaalhooldusametnikule ühtki maksekviitungit kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks. R.Z on kriminaalhooldusametnikule tunnistanud, et kuriteoga tekitatud kahjud on tähtajaks tasumata. 26.08.2011 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Maksekviitungit esitada ei olnud. Makseid hakkan sooritama alates 10 september 2011." 26.09.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Maksekohustuse tasun tähtajaks täies ulatuses." 20.10.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Maksekviitungeid pole, kuna maksetähtaeg on 31.10.11 ja hetkel ei ole raha." 28.10.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Ei ole esitada maksekviitungeid, sest töötan projektipõhiselt ja etteantud tööd ei ole lõpule viidud." 31.10.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z tähtajaks maksekohustuse mittetäitmist järgnevalt: "Ei ole esitada maksekviitungeid, kuna töötan 2 projektipõhiselt ja pole saanud oma tööülesannetega valmis. Palun ametnikul pikendada maksetähtaega 01 veebruar 2012." Ettekandes esitatu kohaselt on katseajal R.Z-iga kohtutud 15 korral. Kohtumistele mitteilmumisi on esinenud kolmel korral. Muid kontrollnõuete rikkumisi esinenud ei ole. Karistusregistri andmetel on R.Z-ist antud katseajal karistatud kahel korral väärteoasjas. Kohtumistel on hooldusalune suhtlemisaldis, mis on andnud võimaluse erinevatel teemadel vestelda. Kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamisest on hooldusalusega katseaja algusest alates korduvalt vesteldud. Hooldusalune oli kuni tähtaja lõpuni veendunud, et suudab tähtajaks kuriteoga tekitatud kahjud hüvitada. Isik omab töökohta xxxx. Kriminaalhooldusametnik hindab antud katseaja perioodi rahuldavalt. Eeltoodu alusel teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada R.Z-ile mõistetud katseaega 1 kuu võrra ning pikendada kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamise tähtaega 3 kuu võrra, so kuni 31.01.2012.a. Ettepanekut tehes lähtus kriminaalhooldusametnik asjaolust, et kriminaalhooldusel olles ning alalist töökohta omades on suurem tõenäosus, et R.Z suudab kuriteoga tekitatud kahjud hüvitada. Karistusseadustiku (
) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muu hulgas määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule; pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra.
lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui küsimus puudutab kohtuotsuse täitmist tsiviilhagi osas, teatab täitmiskohtunik sellest eelnevalt kannatanule ja tsiviilkostjale ning neil on õigus esitada oma kirjalikud arvamused kohtu määratud tähtajaks. Kohus on kannatanutelt OÜ`lt Detergent, E L ja Virumaa Kinnisvaraarenduse OÜ`lt küsinud kirjalikku arvamust kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatu kohta ning arvamuse esitamise tähtajaks määranud hiljemalt 18.11.2011.a. 16.11.2011.a. esitas Erkki Leek kohtule vastuse, mille kohaselt annab teada, et ta ei nõustu kriminaalhooldusametniku ettepanekuga pikendada R.Z-ile määratud kahju hüvitamise tähtaega ja leiab, et kohtuotsusega määratud võimalus heastada tekitatud kahju ühe aasta jooksul oli piisavalt pikk aeg. 18.11.2011.a. esitas Virumaa Kinnisvaraarenduse OÜ juhataja Tõnu Leppik vastuse, mille kohaselt teatab, et on nõus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga pikendada R.Z `le määratud katseaega 1 kuu võrra ja kahju hüvitamise tähtaega 3 kuu võrra. OÜ Detergent kohtule vastust esitanud ei ole. Kohtunõude on vastu võtnud OÜ Detergent kliendihaldur Kaja Põld 14.11.2011.a. Kohus hinnanud kriminaalhooldusametniku poolt esitatud asjaolusid, tutvunud kriminaalasja toimiku ja kannatanute kirjalike vastustega, leiab, et kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i poolt erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku saab rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist süüdimõistetule kohtuotsusega pandud lisakohustuse, s.o kuriteoga tekitatud kahjude heastamine, tähtajaks täitmata jätmisega.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut võib määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks. 3 Nimetatut arvestades määras kohus kohtuotsusega R.Z-ile kohustuse heastada kahjud hiljemalt 31.10.2011.a. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et R.Z temale määratud lisakohustust tähtajaks täitnud ei ole. R.Z on selgitanud kohustuse mittetäitmist ning 31.10.11 kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus seletuses põhjendas R.Z tähtajaks maksekohustuse mittetäitmist sellega, et ta töötab projektipõhiselt ja pole saanud oma tööülesannetega valmis, millest tulenevalt palub ametnikul pikendada maksetähtaega 01 veebruarini 2012..a. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et hooldusalune oli kuni tähtaja lõpuni veendunud, et suudab tähtajaks kuriteoga tekitatud kahjud hüvitada. R.Z on esitanud ka kohtule 27.10.2011.a. avalduse, milles palub pikendada temale määratud kahjude tasumise tähtaega kuni 15.01.2012.a. Avaldust põhjendab sellega, et ta on hetkel pere ainuke ülalpidaja, kasvatab alaealist last ning töötasu saab tehtud projekti eest 10.01.2012.a. Kohus leiab, et käesoleval juhul R.Z ei hoidu kõrvale temale määratud kohustuse täitmisest vaid kohustuse mittetäitmine on tingitud sellest, et R.Z ei ole reaalseid rahalisi vahendeid tekitatud kahjude tasumiseks. R.Z on avaldanud, et ta saab vahendid kannatanutele kahjude hüvitamiseks hiljemalt jaanuaris 2012.a. kui lõpetab projektipõhise töö xxxx. Seega, on R.Z tahe vabatahtlikult temale määratud kohustust täita ning kohus leiab, et vaatamata ühe kannatanu, s.o E.L poolt esitatud arvamusele (mis ei ole kohtu jaoks siduv) on põhjendatud anda R.Z-ile võimalus kohustuse täitmiseks ning sellest tulenevalt pikendada kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamise tähtaega. Kuivõrd R.Z on siiski katseajal rikkunud temale määratud kohustust, on põhjendatud tema katseaja pikendamine kriminaalhooldusametniku poolt esitatud 1 kuu võrra. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 427 lg 1, 432 lg 1,2;
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Siiri Bork`i erakorraline ettekanne rahuldada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.