Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus D.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 19.veebruaril 2012.a kella 10.43 paiku võttis Tartus Riia 1 asuva Tartu Kaubamaja toidumaailmast ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära ühe 0,5-liitrise pudeli viina Lauaviin väärtusega 5.50 eurot, mille jõi kohapeal ära ja seejärel üritas ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühte 0,5-liitrist pudelit viina Lauaviin väärtusega 6.10 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. D.B tekitas oma eelkirjeldatud tegevusega Tallinna Kaubamaja AS-ile varalist kahju 5.50 eurot. Sellega pani D.B toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus D.B-le karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka D.B eelvangistuses viibitud aeg 19.20.veebruaril 2012.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. D.B tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga on tekitatud kannatanule Tallinna Kaubamaja AS-le varalist kahju summas 5,50 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud D.B poolt kannatanule varalise kahju tekitamine ja tema süü selles, samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagis ja kokkuleppes toodud summale. Seega leiab kohus, et kannatanu tsiviilhagi on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilhagi on esitanud. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub D.B-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et D.B suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. D.B vabanes vähem kui kuu aja eest kinnipidamiskohast, käesoleval ajal puudub tal kindel elukoht. Samuti ei ole tal tööd ja sissetulekut. Käesoleva otsuse järgi peab D.B asuma kandma reaalset vangistust, mille jooksul tal samuti ilmselt saissetulek puudub. Seega käiks väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine talle ilmselt üle jõu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.B
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.