Obsah (5)
§ 76§ 199§ 68§ 75§ 65Toimik nr 1-11-4622 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.veebruaril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-4622 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekret
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta B.M talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. B.M on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsuse alusel
§ 199
lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 arvati karistusaja hulka eelvangistuses 08.10.2007-10.10.2007 s.o 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust katseajaga 3 aastat koos käitumiskontrollile allutamisega.
§ 75
lg 2 p 1 alusel kohustati B.M heastama igakuuliselt kuriteoga tekitatud kahju 3803,33 krooni 36 kuu jooksul. Kohtuotsus jõustus 21.01.
- Viru Maakohtu 13.04.2010 määrusega pöörati Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Karistuse algus 03.03.
- 1
(4)B.M on viimati süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.07.2011 kohtuotsusega
§ 199lg 2 p 4,9- § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 4,9 järgi ning Kr
MS § 238 lg 2,
§ 65lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 04.07.2011 ja lõpp 03.03.2013. B.M andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 60). Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise avanemine 30.10.2011 (Viru Vangla esitatud materjalides märgitud 23.01.2012). võimaluse Kinnipidamisasutusest B.M kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja töötanud perioodil 21.04.2011-16.05.2011 AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas ning alates 16.05.2011 xxx hoonete hooldamistöödel. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, xxx Kinnipeetaval on keskharidus. On töötanud mitteametlikult ehitusel. Vabanemisel garanteerib töökoha xxx abitöölinena. K-raha andmetel on kinnipe etaval 26.01.2012 seisuga tasumata nõudeid 7728,03 eurot ja vabanemisfondis 361,15 eurot. Isiku sõnul ei kuritarvita alkoholi ning viimati 2006 aastal tarvitas narkootikume (amfetamiini). Isik on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kuid peab kriminaalhooldust kasulikuks. B.M puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Kui isik on majanduslikes raskustes või kui isik otsib kerget viisi raha teenimiseks. Vangla toetab isiku enne tähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on B.M vabanemisel kindel elukoht ema LxxxSaxxx majas aadressil xxx, xxx. Tegemist on kolme toalise rahuldavas korras majaga. Käesoleval ajal elavad antud aadressil Lxxx Sxxx ning Axxx Sxxx koos oma elukaaslase Rxxx Lxxx, kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks xxx vald. B.M on 12 korda kriminaalkorras karistatud, millest enamus kuritegusid on sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. B.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht. Prokurör ei toeta B.M tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et B.M tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.
§ 76
lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 12 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab 7. korda. Enamuses B.M poolt toimepandud kuriteod on varavastased (vargused), kuid on ka toime pannud omavolilise sissetungi. Isikut on varem kolmel korral karistatud tingimusliku karistusega, 2
(4)kuid ühelgi korral ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid panemata. Viimane tingimuslik karistus oli mõistetud Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega. Samast kohtuotsusest on näha, et kuriteoga tekitatud kahjud ületasid 100000 krooni. Viru Maakohtu 13.04.2010 määrusega pöörati Harju Maakohtu 13.01.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et isik rikkus kohustust tasuda kannatanutele igakuuliselt 2000 krooni. B.M isiklikust toimikust on näha, et isik vabatahtlikult karistuse kandmisele ei ilmunud. Viru Maakohtu 03.08.2010 kohtumäärusega oli B.M kuulutatud tagaotsitavaks Viru Maakohtu 13.04.2010 määruse täitmise tagamiseks (isiklik toimik I osa lk 23). Kinnipidamise aktist (isiklik toimik lk 1) on näha, et B.M peeti kinni 03.03.2011 s.o kohtumääruse jõustumisest 18.05.2010 peaaegu 10 kuud hiljem. Käesoleval ajal kannab liitkaristust katseajal toimepandud varguste eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik 6-9) on näha, et B.M on 6 korral väärteokorras karistatud, muuhulgas 3 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused B.M puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et B.M on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Karistused on määratud keelatud esemete ja 7 sigaretti omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi ”Õige hetk”. Samuti positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on hõivatud tööga. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 13.10.2014. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma ema xxx Sxxxi majja aadressile xxx Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Lxxx Sxxx, AxxxSxxxi ja Rxxx Lxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 64, 65, 65 pöördel). Vabanemise korral garanteerib B.M-ile töökoha xxx abitöölisena (garantiikiri isiklikus toimikus II osa lk 66). Kohtu toimikus on Lxxx Sxxxi tõend (lk 17), kus viimane lubab oma poega vabanemisel materiaalselt toetada ja aidata tal igakuuliselt 100 euroga tsiviilnõudeid tasuda ja seda kuni poeg saab tööle. Arvestades B.M poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ( korduvad teise astme kuriteod), korduvaid karistusi (varavastaste kuritegude ilmne retsidiivsus) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (kriminaalhooldusnõuete rikkumine, uued kuriteod katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarrikkumised), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba kolmel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, ta ei suutnud täita kohustust tasuda kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju, karistus pöörati täitmisele, mille ärakandmisele isik ei ilmunud vabatahtlikult ja oli kuulutatud tagaotsitavaks.. Süüdimõstetu ei teadvustanud endale kriminaalhooldusnõuete ja kohustuste täitmise kogu tõsidust. Seega kriminaalhooldus ei osuta B.M-ile piisavalt mõju. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole veel võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu 3
(4)võimalused vabanemisel elukoha omamine, lähedaste toetus (ema näol) ja tõenäoliselt ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Suured rahalised nõuded 7728,03 eurot omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta, mis on piisavalt pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
§ 76, Kr
MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu B.M-ile temale Viru Maakohtu 04.07.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)