järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav I.I Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral: - 25.02.1997 Viljandi Maakohtu poolt KrK §197 lg1 alusel ja KrK §139 lg1 alusel mõisteti rahaline karistus 1320 EEK (84.36 EUR). - 06.10.1998 Viljandi Maakohtu poolt KrK §195 lg2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 6k katseaeg: 1a. - 26.01.2009 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
alusel ja
Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6k. - 05.02.2009 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
Lõplikuks karistuseks
Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 10k. - 08.04.2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt
järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.02.201227.02.2012 (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui I.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 punktides 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.02.2012-27.02.2012 (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui I.I ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Samuti nõudis prokurör kohtus süüdistatavale lisakaristusena
Kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kinnitada. MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 217.50 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,80 € Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 16 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.20 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 13.11.2011.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 16 eurot iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rubo Kikerpill kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.