2 p.p. 8 ja 9 järgi lühimenetluses Süüdistatav U.B, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, töövõimetuspensionär, varem 7 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 19.oktoobril 2011.a. Pärnu Maakohtu poolt
ette nähtud väärteo eest ja 19.oktoobril 2011.a.
2 p.p. 8 ja 9 ette nähtud kuriteo eest, tungis 06.märtsil 2012.a. kella 23.30 paiku lukustamata ukse kaudu xxxxx maakonnas xxxxxxxx vallas xxxxxx xxxxxx xxx sotsiaalkorteris AK tuppa, kust varastas 1 kilogrammi sealiha väärtusega 5 eurot, 400 grammi vorsti väärtusega 1.10 eurot, 500 grammi kanapalle väärtusega 1,25 eurot, 200 grammi juustu väärtusega 1,85 eurot ja 300 grammi krakovi vorsti väärtusega 1.75 eurot. U.B tegu on kvalifitseeritud võõra vara süstemaatilise vargusena, mis oli seotud sissetungimisega s.o.
2 p.p. 8 ja 9 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi, kuid ei soovinud kohtuistungil enda ülekuulamist. Seepärast avaldati kohtulikul arutamisel KrMS § 294 p. 1 korras U.B poolt kohtueelsel 3 uurimisel antud ütlused. (t.l. 6-8) Ütlustest nähtub, et süüdistatav elab valla sotsiaalkorteris. Samas korteris elab ka teisi isikuid ja süüdistuses nimetatud päeval elas ka kannatanu. Igal elanikul on eraldi tuba, köök ja tualettruum on kõigile ühine. 06. märtsil k.a. jõi süüdistatav viina. Õhtul kuulis ta oma tuppa, et naaber AK läks tualettruumi. Ilmselt alkoholijoobe tõttu tekkis süüdistataval mõte vaadata, kas kannatanu toa uks on kus või mitte. Selgus, et uks ei olnud lukus ja süüdistatav läks kannatanu tuppa ja võttis seal külmkapist süüdistuses nimetatud toiduained, millised viis oma tuppa. Järgmisel hommikul sõi ta need toiduained kõik ära. Teised elanikud magasid veel sel ajal. Samal hommikul hiljem tuli sotsiaaltöötaja, kes nägi, et süüdistatav oli süüa teinud ja nägi prügikastis toiduainete pakendeid. Süüdistatav tunnistas sotsiaaltöötajale kannatanu toidu vargust ja leppis kannatanu ja sotsiaaltöötajaga kokku, et hüvitab kannatanule toiduainete maksumuse vallavalitsuse poolt makstavast toetusest. Kohtu seisukoht Süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused on süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Peale süüdistatava enda ütluste tõendavad varguse toimepanemist kannatanu AK ja tunnistaja TT ütlused. Kannatanu ütlustest (t.l. 4-5) nähtub, et tema kasutuses on sotsiaalkorteris eraldi tuba. Samas korteris eraldi toas elab ka süüdistatav. 06.märtsil k.a. kella 23.30 paiku käis kannatanu oma toast WC-s ja ei pannud toa ust selleks ajaks lukku. 5-7 minuti pärast tuppa tagasi minnes nägi ta korteri koridoris U.B. Jõudnud oma tuppa vaatas kannatanu kohe kapid üle ja märkas, et kadunud olid sotsiaaltöötaja poolt toodud toiduained. Kannatanu käis samal õhtul U.B käest oma toiduaineid küsimas, kuid viimane eitas nende võtmist. Järgmisel hommikul leidis sotsiaaltöötaja U.B toast prügikastist kannatanu toiduainete pakendid. Vargusega sai kannatanu kahju 10.95 eurot. Tsiviilhagi süüdistatava vastu kannatanu esitada ei soovi, sest U.B hüvitab kahju sotsiaaltöötaja vahendusel. Tunnistajana üle kuulatud sotsiaaltöötaja TT ütlustest nähtub, et 07.märtsil k.a. kella 09.00 paiku helistas talle Purku sotsiaalkorteris elav AK, kes teatas, et U.B oli öösel tema toiduained ära varastanud. A.K ka nimetas need toiduained. Kui tunnistaja sotsiaalkorterisse jõudis, siis leidis ta U.B toast prügikastist Atleet juustu, lihapallide ja vene vorsti tühjad pakendid. Küsimuse peale kannatanu toiduainete kohta kinnitas U.B, et sõi need ära. U.B oli alkoholijoobes, ta ärritus küsimuse peale, haaras tunnistaja käest toiduainete pakendid ja jooksis korterist välja. Karistust raskendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Kergendavaks asjaoluks saab lugeda kuriteo ülestunnistamise ja kahetsuse. Arutatav tegu on toime pandud kavatsetult
2 mõttes. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude eest. 21.jaanuaril 2009.a. mõistis kohus U.B süüdi
2 p.p. 8 ja 9 järgi ja karistas vangistusega, mille kandmisest vabastas 18 kuulise katseajaga. 14.oktoobril 2010.a. mõistis kohus uuesti U.B-le süstemaatilise varguse eest vangistuse ja vabastas
1 kohaselt karistuse kandmisest. 14.veebruaril 2011.a. ja 27.aprillil 2011.a. karistas kohtuväline menetleja U.B varavastaste väärtegude eest. 14.veebruari 2011.a. otsuse aluseks oli sama kannatanu telefoni vargus. 19.oktoobril 2011.a. mõistis kohus U.B uuesti süüdi süstemaatilise varguse eest ja karistas vangistusega, mille asendas üldkasuliku tööga. 13.veebruaril 2012.a. on kohtuväline menetleja määranud U.B-le rahatrahvi 19.novembril 2011.a. toime pandud varavastase väärteo eest. Neil põhjustel on küllaldane alus arvata, et rahaline karistus arutatava kuriteo eest oma eesmärki ei täidaks ega oleks U.B poolt edasiste süütegude toimepanemise ärahoidmiseks küllaldane. Korduvad karistused näitavad, et U.B puudub arusaam 4 kaasinimeste õigustest oma eluruumi ja vara puutumatusele. Neil põhjustel tuleb karistuseks mõista vangistus, mis kuulub ärakandmisele. Vangistuse kandmisest vabastamise ei ole võimalik ka seepärast, et arutatav tegu on toime pandud pärast eelmise kuriteo eest mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
7 kohaselt tuleb niisugusel juhul asendada üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ja mõista kahe kohtuotsuse alusel
2 kohane liitkaristus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks oli U.B teinud üldkasulikku tööd kohtuotsusega ette nähtu d 230 tunnist 20. Tegemata üldkasuliku töö osale vastab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.